Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe
Jüri Vilms püüdis üle jää Soome pääseda, aga langes sakslaste kätte ja hukati. Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Seega Balti Hertsogiriigi loomine ja kus seda ja teist. Eesti taasvallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. Vabadussõda. Tartu Rahu. Statistilisi andmeid vabadussõjast. Iseseisvumine Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba 28. novembril 1918. aastal algas Vabadussõda. Sõja alguses valitses paanika ja rinne liikus kiirelt idast läände. Peaaegu ainsad, kes julgesid algul vastu minna, olid
üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule. Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles hiljuti oli Ilme Saksa Parteist lahkunud. Evald: Tundmatu, kelle Taavi leiab jõuluõhtul alasti varemeist ning kellest hiljem saab Selma elukaaslane ning Taavi abistaja. 1-4. peatükk. · Tegevus toimub 2. MS aegses Eestis, kus sakslaste allutamisel asuvad võimule venelased. Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema olukorra kui lahkudes, siiski peab ta pettuma, sest kodumaal domineerivad venelased, kes nuhivad inimeste elu ja tegemiste järgi ning üritavad välja selgitada Saksa pooldajaid ning nö. Riigireetureid. Taavi jõuab kodukanti (koos mõne teise pagulasega), leiab Hiie talust oma ema, kes ka Hiiel silma peal peab hoidma, kuna pererahvas on lahkunud suunaga Rootsi
1711-1810 koguti teemaksu 17 miljonit naela ning mis rahastas Napoleoni ja Krimmi sõdu. Kuna tee oli liiga kallis hakkas levima Inglismaal, läbi ebaausate ärimeeste roheline tee, mis oli asendatud sarnase välimusega aine vastu. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Selleks ajaks joodi teed juba pea igas lääneriigis. Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. „Ameerikasse jõudis tee New Amsterdami hollandi kolonistide kaudu juba 17.sajandil alguses. Kui 1674. aastal sai New Amsterdamist inglaste ülevõtu käigus New York, säilisid ja arenesid traditsioonid edasi. Ajapikku aga muutus Inglise valitsuse sissetoodavale teele kehtestatud maksukoorem liiga rängaks ja mitmed teed puudutavad maksuseadused ajasid kolonistidel harja punaseks.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) 1773
põhjapoolsematesse maakondadesse (Vaiga, Järva, Mõhu, Nurmekund). 1212. aastal piiras Novgorodi vürst Mstislav 15 000 mehega Varbola linnust. Jõukal järjel olevad varbolased maksid venelastele 700 marka nogaatasid (erinevate arvutuste kohaselt kuni 140 kg hõbedat), et need koju läheksid. See oli väga suur summa, sest vaid 150 g hõbeda eest võis toona osta mõõga, sõjahobuse või terve karja koduloomi. Samal ajal kui venelased varbolastega maid jagasid, kogus Lehola Lembitu (üks Sakala kuningatest) sakalastest ja ugalastest suure maleva ning rüüstas edukalt venelaste tagalat Pihkvas. Lõpuks sõlmisid sõjast ja levivast katkust kurnatud eestlased (Sakala, Ugandi ja Läänemaa) samavõrd räbalas seisus olevate sissetungijatega kolmeks aastaks rahu (Turaida vaherahu 1212). Sakala maakond kuni Navesti jõeni pidi selle lepingu järgi võtma vastu ristimise. 1215
Eestlastele see ei meeldinud. Sotsialismis ainult üks partei ja ainult üks isik, keda valida saab. Pole kodanikuõigust võidakse teha inimestega mida tahes, vangistada, tappa jne. 15nov üritab Maapäev kuulutada välja iseseisvust, aga saadetakse polsevite poolt laiali. 1918 Päästekomitee, iseseisvusmanifest. 24.02.1918 kuulutatakse välja iseseisvus. Venemaa läks üle Euroopa kalendile, mis tähendas, et 2 nädalat kustutati vahelt ära 1veebr-> 14 veebr. Venelased olid juba läinud ja sakslased polnud veel jõudnud. 25veebr tuleb juba saksa okupatsioon ja on kuni 11nov. Vabadussõda 1918-1920 Venemaal oli diktatuur. Eesti tahtis iseseisvust. Lenin läks Venemaale tagasi ja andis Eesti alad Saksamaale, et mitte Eestimaal sakslastega sõdida. Pool aastat oli saksa võim. Saksamaa viis väed ära Eesti Vabariigist, mitte Venemaalt ja Eesti sai olla 17päeva iseseisev ning ajada riigi asju. Siis tahab Nõukogude Venemaa jälle Eestit endale Vabadussõna
Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu 2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma. Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed. 3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000. 4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele. 1701 tungisid B.Seremetjevi väed Eestisse. 1704langes venelaste kätte Narva ja Tartu.Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln
Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? Ta soovis kiirelt Prantsusmaa hävitada, et ei peaks 2 riigiga korraga võitlema, et mitte jääda vaherindele, sest teiselpool olid venelased. 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? Kuu aja jooksul küsitleti liitlasi, et ka nad ikka toatavad, kui teine riik hädas on. Arutleti sõjaplaani. 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 28.06.1914 - Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand 28.07.1914 - algas esimene maailmasõda 1917 veebr-märts - Veebruarirevolutsioon 1917 okt - nov kommunistide riigipööre
Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased. · Esitati hüvitada eestlastele · Albert kasutas seda · Mstislav Uljas korraldas kõik seni eestlaste poolt vaherahu ära ja sõjaretke Ugandisse, piirates latgalitele tehtud kahjud. vallutas kogu Väina ümber Otepää ja sundis seda · Eestlased keeldusid, aga jõe kuni Polotskini. tribuuti maksma. läbirääkimised jätkusid. · Samal ajal sattus Riia uue
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va. Rootsi ja Inglismaa) keeldus välja andmast ka Balti riikide kulda. Eriti aktuaalne ...
suurene, toimub vastulinnastumine, PAmeerikas ja LääneEuroopas) Ülelinnastumine linnastumine on kiirem, kui tööstuse areng (NEG: elukohtade puudus, töökohtade puudus, kuritegevus suureneb, haigused levivad): Suurimad linnad: Tokyo, Mexico, Mumbai, Sao Paulo, New York; Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu,
4. Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. Ikka sõdades · Austria pärilussõda (1740-1748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. · Seitsmeaastane sõda (1756-1763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused
Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus Eestlasi on alati peetud maarahvaks ja nii olme me ennast ka ise kutsunud. Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist
Arutlus Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad? Eestlased ei alustanud Muistset vabadusvõitlust, nad olid vaid sõja ohvrid. Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vab...
Eesti jalgpalli koondis tõuseb Fifa edetabelis 60-ndaks. Eesti võrkpallikoondis jääb EMil 3-ndaks. Eesti korvpalli koondis jõuab EMi finaalturniirile. Mikk Pahapill saab olümpialt kulla. Eesti rallisõitja jälle MMil ja esimene eestlane Kevin Korjus F1 sarjas. Loodus: Üleujutused ja tormid on sagedased. Talved on lumerohked. Suurt osa Eestist katab ikkagi mets. Peipsi ja Soome laht saavad üheks. Valitsus: Täpselt samasugne süsteem nagu praegu USAs on. Rahutused: Eestis elavad venelased valmistavad meile ikkagi peavalu ja märatsevad. Valitsus viib ellu erinevaid plaane, et neid Venemaale saata. Teed ja ehitised: Valmib Tallinn- Tartu 4 realine maantee. Tallinnas on kasiinosaar ja suur sisesuusahall. Mikk Vihmann 12B, Otepää Gümnaasium.
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt
Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, ke...
Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal. Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid.
Ta soovis, et Meelis viiks tema kaelas oleva risti tema tütre Astridi kätte. Kui Meelis oma koju Leholasse jõudis kohtas ta Lembitu venda Õnnpäeva. Õnnepäev rääkis kõigest, mis vahepeal juhtunud oli. Meelis tahtis oma isa tapjatele kätte maksta, aga Õnnepäev ei tahtnud. Nii nad läksidki mõlemad oma teed. Hiljem kohtas Meelis Ivot, kellel oli plaanis Pihkvasse minna. Meelis tahtis Ivoga kaasa minna, sest ta lootis, et venelased tulevad eestlastele appi vaenlasi minema ajama. Meelis oli ära mitu aastat ja kui vaenlased jälle Eestisse tulid, tuli ka Meelis koos Ivo, vürst Vjatsko ja teiste venelastega. Sinna tuli appi inimesi ka mujalt Eestist. Lahing toimus Tarbatu linnuses. Meelis, Ivo ja teised hukkusid. Linnus põletati maha ja inimestelt võeti nende vara. Siis algas pime ojusaeg.
· Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena:
Kohtla-Järve on Eesti elamisvääremate linnade edetabelis viimasel kohal (47). Tegelikult näeb Kohtla-Järve välja nagu mahajäetud tühi, elutu, sünge minevikulinn. Kohtla-Järvel oleks justkui aeg Nõukogude-ajal seisma jäänud, majad on koledad, vanad ja lagunenud. Paljude tööstustega kaasneb ka saastatus ning see ei ole kellegi jaoks meeldiv. Kohtla-Järve elanikkonnast moodustavad enamiku venelased, kellest paljud eesti keelt ei räägi. III TURISMILIIGID Linnas on arenenud järgmised turismiliigid: sporditurism (Kohtla-Järve ujula, Kohtla-Järve jäähall, Paintball, Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme Spordihall) kultuuriturism (ajaloolised mälestusmärgid, põlevkivikaevandus-ja muuseum, erinevad üritused/sündmused) loodusturism (joad, pankrannik jne) IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS
1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus
· 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. · 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. · 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. Rootsile kuulusid enne seda Tallinn, Paide Poolakad olid vallutanud Pärnu Taani Kuressaare Ülejäänud olid venemaa käsutuses. · 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. · 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. · 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. · 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. · 1583 Sõja lõpp.
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Balti ristisõdadest, mis toimusid aastatel 1180-1290. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Eestlaste eneseusku suurendas 1210. aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Eestlased jäid muistses vabadusvõitluses vastastele alla ent miks oli see nii? Esimeseks põhjuseks võib lugeda katoliku kiriku toetuse vastastele. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaimaks poliitiliseks jõuks. Sõduritele lubati pattude andeksandmine ning neil endil oli soov rikastuda.(puudu ristisõja väljakuulutamine). Selle tulemusena alistati paganad ehk eestlased ning tulemuseks oli baltimaade ristiusustamine. Suureks põhjuseks oli kindasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ning vaenlaste vahel. Vallutajatel olid elukutselised sõjamehed ning neid oli tunduvalt rohkem. Neil olid paremad relvad, suur abivägi ja nad olid saanud spetsiaalse väljaõppe. Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kell...
varemeiks ja hüljati Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid Valmis 16.sajandi l poolel Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks linnus,mida tunti juba 12.sajandil Tarvanpea nime all Taanlaste võimuses oli linnus 13. sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusesse 14.sajandil Liivi sõjas Rakvere vallutasid venelased 1602-1605 aastatel kuulus linnus poolakatele,kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasidja linnus hävis Linnuse varemed on korduvalt osaliselt konserveeritud Kasutatud materjal: et.wikipedia.org Kalvi Aluve "Eesti Keskaegsed Linnused" AITÄH!
Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid on küüditatud Siberisse ning igal aastal mälestame neid kalleid inimesi, kes hukkusid selleks, et tõestada võõramaalastele, et me oleme küll väike rahvas, kuid suur rahvus. Kindlasti paljud kahetsesid seda, et nad olid eestluse ja Eestimaa
TEHA. da,kelgutad a jne 10.Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? Nimeta need õiges järjekorras! 18.Nim eta 19.Mitu hammast on normaalselt täiskasvanud 20.Kuidas nimetatakse uut avastatud planeeti? 21. Millise pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 5.12.12 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 5.12.12 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944)
vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu lõpetama. 1708. aasta algul alustas Karl XII sõjakäiku Saksimaalt Moskva suunas. Erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuteks ning seetõttu hakkas sõjapidamine venima. Vägede moonastamisel tekkis raskusi sest venelased kasutasid põletatud maa taktikat. Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma
oleks Virumaa hea koht uue ühtse riigi keskuseks. Tekiks tugevam ühtsustunne. Säiliksid keerulised suhted naabritega, meid ümbritseks siiski suured kristlikud riigid, kes meid lõppude lõpuks ikkagi ära vallutaks ja tõenäoliselt suruks maha sellel vähesegi kokkuhoidvustunde. Sakslased, ordu takistas venelaste edasitungi siiapoole Peipsit. Kui me oleksime sakslasi löönud lahingus, siis mingi aja pärast ründaksid venelased meie alasid ja meie uus võit ei oleks enam nii kindel. Saksamaal tegutsev Euroopa üks tugevamaid kaubandusliite Hansa Liit oleks jäänud siia oma tugipunkte rajama, mis oleks positiivet mõju avaldanud ka meie kaubandusele, seeläbi arengule. Mõisade õitsengu ajal saabus siia saksa haritlasi, kes panustasid meie kultuuriellu, tuues läbi sidemete Saksamaaga siia Lääne-Euroopa tehnoloogiat ja ideid.
5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt? Tankid hirmutasid vaenlasi, suudeti murda rindest läbi, kuid olid halva manööverdamis võimega ja kokkuvõttes polnud väga efektiivsed. Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus. Piirilahing- Saksamaa saavutas edu. Tannenbergi lahing- venelased peatati idarindel. Gallipoli poolsaar- inglaste Türgivastane dessant kukkus läbi. Gorlice operatsioon- sakslased tungisid Riia- Daugavpils-Pinski jooneni. Verduni lahing- hakklihamasin. Somme'i lahing- 1 kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse
Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja
Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla
Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega. Esimene tähelepandav pikemat aega (aastail 1829-1835) tegutsenud ansambel oli Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. 1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja keelpilliorkester
2. Kirjelda paari mõjuvamat situatsiooni/sündmust filmis. Miks just need sind puudutasid? Minu jaoks esimene mõjuvam situatsioon oli alguses, millal Ivo päästis tsetseeni ja grusiini. Ivo püüab sõja keskel inimeseks jääda. Filmi lõpus, kui Nika on tapetud, Ivo matab teda oma poja kõrval. Ma arvan, et selles situatsioonis on väga oluline peategelane ise. Ta on vaimselt tugev, heategevuslik, heasüdamlik ja alati tuleb appi. Teine mõjuvam sündmus oli lõpus, kus venelased tahtsid tappa tsetseeni, kuid äkki grusiin hakkas teda kaitsma ning tulistada venelaste vastu. Nika päästis Ahmedi elu. Nad on vaenlased, kuid aitasid teine teistele õigel ajal. 3. Too välja filmi põhiküsimus sinu jaoks ja püüa sellele vastata. Minu jaoks põhiküsimus on selles, et seal ei ole mingit põhjust, et võidelda; on vaja lihtsalt jääda inimeseks igas elukorras. Usk ja jumal on kõigel üks ja sama, vaid nimetus on erinev. Tõde on samuti üks ja sama kõigil
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...
sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper). Lembitu püüdis aastatel 1212-1217 kõiki eestlasi liita, et ühiselt võidelda sakslaste ja venelaste vastu. Kui kahe võimsa vastasega võitlemiseks ei jätkunud eestlastel ühe korraga jõudu. (Kotkajärve vabadussambal on märgitud ka Lembitu nimi ja surmaasata Lembitu oli esimene eesti kangelane, keda teame nimepidi). Peale Madisepäeva lahingut, kus eestlased said lüüa, alistasid venelased Mandri-Eesti kesk- ja lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa.
lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 16.10.13 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 16.10.13 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944)
Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks Saksam-le pidime võitlema ka Taani & Rootsiga
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati
Eesti SS-leegion 1942.a 1944 mobilisatsioon. Kõik mehed kutsuti sõjaväkke 1944. aasta Jaanuar- Punaarmee üldpealetung põhjalõigus 30.jan- üldmobilisatsiooni välja kuulutamine Veebruar- Punaarmee pealetung Narva all 6.märts- hävis tielikult Narva linn 8.märts- tugevasti said kannatada Jõhvi ja Tapa 25.märts- Tartu linn sai rängalt kannatada 26.juuli- venelased tungisid Narva linna Juuli-august- (Sinimäed)saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile. Vene väed lõpetasid pealetungi Sinimägedes. August- Kagu Eesti- Punaväelased alustasid pealetungi Pihkvast Lõuna- Eestisse 18. Sept- J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 20.sept- Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp 21.sept- valitsus lahkus Eestist 22.sept- Nõukogude tankid sisenesid Tallinnasse 24.nov- Eesti laskurkorpus jõudis välja Sõrve poolsaare lõunatippu
Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni,
tõelist palet. Pronksist maski tagant vaatas välja hoopis uus nägu, õigemini juba ära unustatud vana. Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt. Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud."8 "Eesti mehisus", "vene pätt" ja "ära unustatud vana" ei vaja tegelikult kommentaare. Tegemist on ilmselge rahvusgruppidevahelise vastanduse loomisega, kus ühed on moraalselt kõrgemad kui teised. Kui venelased on pätid, siis tuleb nad vangi panna, ehk vastavaid vangilaagreidki ehitada? Samal päeval alustab Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes konspiratsiooniteooria loomist, mille järgi toimunu oli riigivastane üritus, sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes
sõimsa sõjaretke Liivimaale. Ordumeister ei suutnud neile vastu astuda ja lasi vaenlastel kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks. 1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood mõtted oma maa laiendamisest siinsete alade arvelt loobuks. Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg(liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi-,Tartu-,Järva- ja Virumaa.Tehti kohutavat kahju. 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvamaale kus saavutati edu ning 1503 aastal sõlmiti
1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda. Narva pidas kauem vastu. Juhuslikult lasti õhku püsirohukelder ja venelased vätsid ette tormijooksu, mis kandis vilja. Linna rüüstati ja lõhuti aga kuna Peeter I tahtis näidata headm uljet peatas ta selle mõõk käes (tapatöö), lubades vaid sõjasaaki võtta. Ida Eesti oli nüüd venelaste käes. Tallin rootslaste käes ja Kesk eestis laius ei kellegi maa. Tartlastele tõid venelased rangemad kaubandustingimused ja piirangud. Keelatud oli kirja saatmine Rootsi võimu all olevate linnadega. Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest
täielikult lahendada, küll aga oluliselt leevendada. Kui Hansapank 2005. aasta septembris Moskvas oma esimese kontori avas, olid sellele eelnenud suured kulutused ning aktsionäride peas keerles küsimus: kas Venemaa haru hakkab lõppkokkuvõttes kasumit tootma või kujuneb see investeering pigem kahjumiks. Ei olnud neil ju Venemaal arvestatavat turuosa, teadlikkus idanaabrite pangandusest jäi alla kohalikele pankadele ning tulid nad ju endisest Nõukogude liiduvabariigist, mistõttu venelased võisid neisse üsnagi skeptiliselt suhtuda. Lisaks oli 1998. aastal Venemaal toimunud panganduskriis ning riigi reiting seetõttu väga madal. Tollasel Hansapanga juhil Indrek Neiveltil oli selleks puhuks aga läbimõeldud strateegia: mitte lubada Venemaa haru varadel tõusta üle 10% kogu grupi kaalutud varadest ning keskenduda pigem Venemaal tegutsevatele Baltimaadest pärit ettevõtjatele. Nii vähenes igasugune risk kui ka suurenes võimalus soovi korral laienemiseks tulevikus. Samal ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
