Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA
Selle kohta üeldakse hippidekommuun, just seda sellepärast,et erinevalt teistele kommuunidele vaatab seal igaüks ise kuidas hakkama saab. Eelmine suvi kui ta rakvere sattus rääkis ta väga tõsiselt ja elavalt oma uuest kodust kus ei ole vaja elamiseks raha, täpsustades veel, et kui natuke liigutada viitsid sööd teraviljast toite ja muud, kuid kui mitte toitud puuviljadest. Nüüdseks elab ta seal juba 3 a. tal on oma maja kuskil 200 liikmelises kommuunis. Nagu üksik veetilk ei tunne ennast uputuses süüdi, nii ei tunne ka meie oma süüd, et oleme oma vabaduse kaotanud. Mida vähem me omame seda vabamad me oleme. Muidugi tõlgendab igainimene sõna vabadus, endale meelepäraselt lahti, kuid minuvabadust ei eksiteeri. Maa on paradiis mis on loodud koduks maalastele, kohaks kus kõik oleksid õnnelikud. Tänan kuulamast!
Qtium post negotium puhkus pärast tööd Limen erat... oli piir... Versus Vergilii pulchri et elegantes sunt Vergiliuse värsid on kaunid ja elegantsed. Per risum multum poteris cognoscere stultum rohkest naerust tunned ära lolli Tempora mutantur et nos mutair in illis ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega Urbi et orbi linnale ja maailmale(kõigile) Omnia mea mecum porto kõike enda oma kannan endaga kaasas Gutta cavat lapidem (kestvalt langev) veetilk õõnestab kivi Mulier naine Quid tibi vis, mulier? mis sa tahad, naine? Vae, vae oh häda, oh häda Ah murieres, mulieres! ah naised, naised! Sursum corda ühendage südant Nil desperandum cras ingens iterabimus aequour! --- Ärge heitke meelt homme sõidame määratule merele! Patriae quis exul se quoque ipse fugit kes põgeneb kodumaalt, saab põgeneda ka iseenda eest Et cetera ja muud Quod erat dicendum mida tuli öelda Legere lugema Laudare kiitma
1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv...
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb.
Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. o Jälgi, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod võid kittida linaõlikitiga ja siis värvida. Paul Tilk EP-09
Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Lühenenud nimi-ja Inimsugu, kuningriik omadussõna Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, Kui sihitislik täiendsõna ei Akna avamine, põranda metsavaht märgi liigimõistet, vaid värvimine konkreetset üksikjuhtumit Põhisõna märgib hulka, Veetilk, saiapäts, leivaraas, määra, kogu kommikilo Ains om olev täiendsõna, kui Härjasilm, käoking, tekib uue tähendusega mõiste koolivaheaeg Ains om olev täiendsõna, mis Klassijuhataja (pole kindla, Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi ei märgi kindlat olendit, eset või määratletud klassijuhataja), määratletud nimisõna pesemine, traktori mootor, tädi
Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS LAHKU rohkem kui 2 silpi mä-ge-de tipud õpetajate tuba loomade söötmine kellade helin sisehaiguste arst vigade parandus kirjatarvete kauplus sademete hulk muusikariistade kauplus uudiste agentuur sisehaiguste kliinik
■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, ■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi Akna avamine, põranda värvimine metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit ■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas, kogu kommikilo ■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib Härjasilm, käoking, koolivaheaeg uue tähendusega mõiste ■ Ains om olev täiendsõna, mis ei Klassijuhataja (pole kindla, ■ Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi pesemine, märgi kindlat olendit, eset või nähtust, määratletud klassijuhataja), puuleht, määratletud nimisõna (märgib traktori mootor, tädi poeg
moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek, marjakorjamine · Kolm või enamgi tüve aedviljakonserv, käterätikuriie, jalgpallikohtunik, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, kauglaskesuurtükk, erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus
Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. Kontrollida, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgida, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. Jälgida, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod võib kittida linaõlikitiga ja siis värvida. 8. TEOSTATUD TÖÖD 7.1.Tööülessanne Tööulessandeks oli restaureerida vanad puitaknad. Komplekti kuulusid aknapiit ning neli aknaraami. 7.2.Tööetapid Märkisime akendele vastavad tähised, et neid pärast mitte segamini ajada. Seejärel
vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem ❏ Pindpinevusjõud - pinge vedeliku pinnakihis ❏ Pindpinevustegur - pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta; vedelikku iseloomustav suurus, kõigil vedelikel ja lahustel on see tegur erinev ❏ Vee pindpinevustegur kolmel erineval meetodil: ❏ Pindpinevusjõud - raskusjõud+pindpinevusjõud (hoiab üleval). Hetkel kui veetilk süstlast kukub, on raskusjõud võrdne pindpinevusjõuga. Tilga suurus sõltub süstlaava suurusest ❏ Tilga massi kaudu. Süstal, süstla otsas tilk, süstla ringi ümbermõõt = pikkus, pinpinevus Fp=. ; l - süstla ava laius. Mg/l. 100 tilga ruumala, sealt mass. Fr=mg (raskusjõud) ❏ Kapillaarsus- Toru sisemine ümbermõõt, ❏ Pindpinevusjõud otse. (jõu ühik N) Pindpinevusjõudu saab mõõta otse
6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku. Nt: vennaarmastus(armastatakse venda); venna armastus(vend armastab), rukkilõikus(lõigatakse rukist), rõõmuavaldus(avaldatakse rõõmu). 7.Hulka ja kogu väljendavad ühendid = kokku. Kui täiendosa on liitsõna, kirjutatakse lahku. Nt: veetilk, piimaliiter, klaasikild, singiviil, rahvahulk. Nt: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild. Omadussõna; Arvsõna; Asesõna; Muutumatu sõna + Nimisõna 1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet.
millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük. NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja. b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid. nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk, räimekilo, piimaliiter. c) Mitmusliku sisuga ainsuse omastav. nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst. d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB
raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,
konsensatsioonituum 0,2µm. Tasakaaluline aururõhk kumera piisa kohal on suurem kui tasapinnalise vee kohal. Raoult' seadus: Tasakaaluline aururõhk on lahuse kohal väiksem kui puhta lahusti kohal. Nukleatsioon Iga protsess, mille puhul tuleb ületada vaba energia barjäär (aurust veeks või veest jääks üleminekud). Homogeenne nukleatsioon: pilvetilgad moodustuvad otse aurufaasist. Nõuab sadades % üleküllastusi. Tegelikult tekib veetilk, kui tõusev õhk jõuab tasakaalulisele küllastusele, sest õhus on alati kondensaatsioonituumi. Heterogeenne nukleatsioon: pilvetilgad moodustuvad tuumadele aurufaasist. Kondensatsiooniprotsess on liiga aeglane, et tekitada sademeid. Sademed tekivad pilveosakeste liitumise või jää-kristalli protsessi tõttu. Esimene neist protsessidest on tõenäolisem suure veesisaldusega soojades pilvedes, teine protsess külmades pilvedes (allla -15oC)
Välgu saladused Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel. Atmosfääri uurimise algus 1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750.aastal sõbrale saadetud kirjas katse plaani, mille kohaselt torni ...
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
Näiteks, Epson kasutas kiipi, mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti. - Tindiprinteri eluiga, mis kasutab veepõhist tinti, on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda. - Tinti, mida kasutatakse tindiprinterites on vees lahustuv. Peale printimist tuleb hoolitseda selle eest, et väiksemgi veetilk lehele ei satuks, sest see võib põhjustada tõsist udustamist. Samuti ka vee-põhised markerid võivad ajada tindi laiali. - Väga kitsad tindi pihustid võivad tihti ummistuda. Puhastamiseks kasutatav tint - kas kasutaja poolt tehtav puhastus või tihti automaatne graafikupõhine puhastus - võib võtta suure koguse kogu printeris kasutatavast tindist. 2.2.5 Tahke tindi printerid Tahke tindi printerid on teatud tüüpi termoprinterid. Nad kasutavad tahkeid, küünlavaha
sihitisliku täiendiga omaette täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva tähendusega ühendid (täiendosa hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus,
R h Joon. 1. Joon. 2. Joon. 3. Märgamine on vedeliku laialivalgumine tahke keha pinnal .Märgava vedeliku tilk valgub keha pinnal õhukese kihina laiali, aga märgamatu vedeliku tilk (näiteks elavhõbedatilk klaasil, veetilk rasvasel paberil ) püüab omandada kera kuju. Märgamine toimub siis , kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud. Märgava vedeliku pind on anumas nõgus, mittemärgava vedeliku pind kumer. Vedeliku pind lõikub tahke aine pinnaga mööda teatavat joont. Nende pindade vahelist nurka (teeta) nimetatakse äärenurgaks. Märgamist ja mittemärgamist saab määrata ka äärenurga kaudu. Kui >90°,
ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale.
VISKOOSSUSEKS nim. ühe vedelikukihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele vedelikus. Temperatuuri tõusuga viskoossus kahaneb. Vedeliku pinnakihi ja sisemuses asuvate molekulide vastastikkuse toime tõttu tekib PINDPINEVUS. Vedeliku pinnakihile mõjub tõmbejõud sisemusest ja pinnakihi molekulid avaldavad survet sisemuse kihile, mille tõttu pinnakiht püüab võimlaikult kokku tõmbuda, nt veetilk võtab kera kuju. Pindpinevus on energia kogus, mis on vaja kulutada pinna ühikuliseks suurendamiseks (1N/m) ja kahaneb temp. kasvamisel. Ülemineku vormiks vedelike ja tahkete ainete vahel on amorfsed ained. Neil puudub kristallvõre nagu vedelikelgi, kuid nad ei voola nii kui tahked ained ja omavad kuju. Tüüpilisteks esindajateks on orgaaniline klaas ja paljud polümeerid. Kristallvõre puudumise tõttu pole neil kindlat sulamistemperatuuri ja soojendamisel tugevnevad vedelike omadused. 4
vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; 2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,
Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Jooksevlaine teguriks nimetatakse liinis oleva minimaalse pingeamplituudi suhet maksimaalsesse pingeamplituudi: U U U kiiratav 1 p JLT min sisenvev U max U sisenvev U kiiratav 1 p Jooksevlaine tegur võimaldab arvutada kadusid lainejuhis. Jooksevlaine teguri pöördväärtust nimetatakse seisevlaine teguriks – SLT Ideaalsel juhul JLT=SLT, praktiliselt aga JLT = 0.7...0,8. Veeauru kondenseerumisel tekkiv ainuke veetilk võib JLT väärtust märgatavalt vähendada. 9 GHz radari lainejuhe välised mõõtmed on 25,4x12,7 mm, 3 GHz radari 72,14x34.04 mm. Elektromagnetiliste võnkumiste edasiandmiseks lainejuhi liikumatult osalt pöörlevasse antenni toimub pöörleva koaksiaalühenduse abil, mis koosneb sideaasast, vardast ja sondist joon? Vibraator λ/4 Antenni eaas λ/4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
