"vasar" - 330 õppematerjali

Vasar

Vasar AM17 Ajalugu. Ajaloost on vasar teada tuntud juba kiviajast, kui meie eelkäijad kasutasid neid jahtidel loomade tapmiseks ning asjade purustamiseks.  Vasar oli valmistatud siis kivist ja puutoikast. Hiljem kui inimene õppis kivi paremini raiuma ja kividesse auke puurima, puuriti kivisse auk ning pandi varre otsa. Mõiste Vasar ehk haamer on tööriist, materjali või objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende

Lauri Vasar

Ooperilaulja elulugu: Lauri Vasar Lauri Vasar on sündinud 17. oktoobril 1970. aastal Tallinnas. Haridus: Ta on õppinud Tallinna Muusikaülikoolis, Muusikaakadeemias ning Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise. Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister.

Vasaraheide

Vasaraheide Nimi "vasaraheide" tuleb sellest, et kunagi ammu visatigi vasaraid ja haamreid. Varasemate vasaratega võisteldakse siiani Scottish Highland mängudel. Mida see endast kujutab? Vasaraheidet sooritatakse ringis, mille diameeter on 2,135 meetrit. Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus

ANDRES EHIN 1940 – 2010

ANDRES EHIN 1940 ­ 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati ­ Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule ­ luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku ...

Plekksepa tööriistakast

kohtadest, seepärast on ka plekksepa alasid erinevate kujudega, et saada toestatavale kohale võimalikult tihedalt ligi.  Samaks otstarbeks kasutatakse ka plekksepa Plekksepa alasid lusikaid, mille abil on võimalik toestada kitsaid kohti, kuhu alasiga ligi ei pääse.  Lisaks kasutatakse lusikaid löögipinna laiendajana, et vasaraga löök mõjuks laiemale pinnale ja vasar ei venitaks kohta välja.  Selleks toetatakse lusika lai kumer osa vastu pleki pinda ja lüüakse vasaraga lusika pihta. Plekksepa lusikad  ALASID JA LUSIKAD  Alumiiniumpindade õgvendamiseks terasest valmistatud vasarad ja alasid paraku ei sobi, sest põhjustavad alumiiniumpinnal korrosiooni.  Seepärast tuleb alumiiniumpindade õgvendamisel kasutada kattega

Kuulmine

Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel.  Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrv on täidetud õhuga, mis pääseb sinna ninaneelust algava kitsa toru kaudu. Seda toru nimetatakse kuulmetõriks ning see avaneb neelamise ja haigutamise ajal

Kõrv

Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal,

Eesti keele spikker

Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul ­ need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1

Vasaraheide

3 VÕISTLUSKORRALDUS Võistlejal on 3 katset, igaühe tegemiseks aga 1 minut. 8 parima tulemuse saanud sportlast teevad veel 3 katset. Võidab pikima heite teinud sportlane. Kui tulemused on võrdsed, otsustatakse võitja paremuselt teise heite põhjal. Varustus Vasar ­ vasara kuul, mis on kinnitatud käepideme külge terastraadiga, on valmistatud messingist või muust tugevast ja kõvast materjalist ning kaetud õhukese metallikihiga. Meeste vasar: vars 1,175-1,215m, 7,257kg, kuul 11-13cm Naiste vasar: vars 1,160-1,195m, 4kg, kuul 9,5-11cm Heiteala Betoonist vasaraheitering on osaliselt kaetud kaitsevõrguga, mis on valmistatud looduslikust või tehiskiust tehtud näärist või terasetraadist, kaitstes ametnikke ja pealtvaatajaid vaatemänguliste, kui ohtlike heidete eest. Kuna heidete pikkus on aastate jooksul kasvanud, on vasaraheitesektorit turvalisuse kaalutlustel vähendatud 90°-lt 60°-le 1958.aastal, 45°-ni 1965

Vanem Edda

Vanem Edda Völuspaa (nägijatari kuulutus) ,,Tean puha sust, Odin! Kuhu pillasid silma: põhjatult kuulsasse Miimri kaevu.''­ Odinil on üks silm, sest ta kukutas oma ühe silma Miimri kaevu ning vastutasuks sai ta omaenda tarkused, mida keegi teine ei teadnud. Thrymri lugu ,,Kas lubad sa Freyja, linnurüüd laenuks, et saaksin ehk tuua oma vasara tagasi?'' ­ Odini võsult Thorilt varastati vasar, aaside kodumaal. ,,Mina jah varjan Hloorridi vasarat, ta maa alla maetud on kaheksa miili; ei koju sealt kanna teda nüüd keegi, seni kui Freyjat ma naiseks ei saa!'' ­ Thori vasar oli trusside kuninga Thrymri käes, hiidude elupaigas. ,,Thorile pandagu pruutlinik pähe, kaelas ta kandku uhket Briisinga-keed!'' ­ Freyja ei olnud nõus minema hiidude manu ning Jumalate vahimees Heimdallr pakkus välja Thorile Freyja asemel minna.

Skandinaavia müüdid, jumalad

mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega. 4.Ohvriandide jumal Odin Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar, siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi märkamata Odinile , sest ta nägi oma kõrgest asukohast Heidskjalfi kaljul kõike. Odini jaoks oli teadmine jõud ja ta läks mõni kord selle saamise nimel väga kaugele

Trompet

Kuulsaid trompetimängijaid: Maailmas: · Maurice André · Louis Armstrong · Miles Davis · Dizzy Gillespie · Jon Faddis · Maynard Ferguson · Adolph "Bud" Herseth · Malcolm McNab · Wynton Marsalis · Lee Morgan · James Morrison · Arturo Sandoval · Doc Severinsen · Philip Smith · Hakan Hardenberger Eestis: · Abi Zeider · Horre Zeiger · Jaak Vasar · Simmu Vasar · Indrek Vau Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Trompet http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/pp.html

Ooper Tannhäuser

Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,

Tannhäuseri ooper

Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,

Haistmiselundid

kollatähn ­ nägemisnärv ­ aju 5. Kõrva osad (välis-,kesk- ja sisekõrv) ja nende ülesanded VÄLISKÕRV kõrvalest ­ helide koondamine kuulmekäiku kuulmekäik ­ juhtida helilainete võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu ­ kindlustab heliaistingu poolringkanalid ­ tasakaaluelund kõrvas närv ­ impulsside edastamine ajule 6. Tasakaalu hoidmine kõrva abil 7. Kuulmishaistingu teekond ajuni

Nimetu

ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 ­ II maailmasõda · 1939 ­ sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 ­ kuulutati välja ENSV 6.august.1940 ­ võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 ­ Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 ­ Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 ­ Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad ­ nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 ­ Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 ­ Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism ­ NSVL ainulaadne loomingumeetod...

Uni ja tervis

vahel. · Head sõprussuhted ja kõrge akadeemiline edukus ennustavad head une kvaliteeti. · Psühhosotsiaalne tegevus on seotud Tavernier,R; Willoughby,T. (2014). Bidirectional Associations Between Sleep (Quality and unekvaliteediga rohkem kui selle Duration) and Psychosocial Functioning Across the University Years. Developmental Psychology,  Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel. Kättesaadav: Uurimused (2) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/aid-42 4/Une-kvaliteet-ja-sagedasemad-unehaired-arstite aduskonna-uliopilastel- (Viimati vaadatud: 14.11.14) · Halb uni: uinumisraskused, õised ärkamised, jalgadega siplemine,

Unepäeviku pidamine

näiteks eksamiperioodil. Võimalik, et ka viimased kuu aega on olnud alateadvuses minu jaoks pingelisemad ning sellest on tulnud teatud unehäired. Tartu Ülikoolis arstitudengite seas läbiviidud uuringus on selgunud, et tugevad emotsioonid, suur koormus mõjutavad kindlasti  Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 tugevalt unereziimi, kuid viitavad ka ärevusele ja depressioonile (Eller, Aluoja, Vasar, & Veldi, 2006). Olen üsna kindel, et minu unereziimi mõjutab mingil määral ärevus ning stress, kuid mitte nii tugevalt, et oleksin ööd läbi üleval või suurtes raskustes uinumisega. Väike ärevus on mingil määral normaalne ning võimalik, et olengi lihtsalt rahutu unega ning sinna pole midagi parata. Unepäeviku jälgimine oli väga huvitav ning kindlasti mõtlema panev. Uni on vaieldamatult oluline osa meie elust, kuna veedame pea 1/ 3 päevast seda tehes. Minu parema une

Kitseküla asum

Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee. Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus. Kitseküla asumis asub TallinnVäikse raudteejaam. Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur. Asumis asus ka Tallinna Piimakombinaat, Tootmiskoondis Vasar. Kitseküla asumis asub Magdaleena haigla. AITÄH TÄHELEPANU EEST !

Garantiikirja näidis

Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878 [email protected] Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee  AS MEREKARU Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee

Eesti ooperid

2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!

Kõrv ja kuulmine

Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrvast algab kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba

Meisli teritamine

..50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepärast rohkem levinud. Oluline on vasara valimine massi järgi. Vasara mass peab vastama meisli lõikeserva pikkusele. Raiumisel normaalse löögi korral peab meisli lõikeserva igale millimeetrile vastama 40g vasara

UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest.  Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...

Aavo Otsa trompetiklassi - retsensioon

Die Würde(Georg Philipp Telemann) ­ Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) ­ Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann )­ Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) ­ Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) ­ Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) ­ Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) ­ Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants ­ Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) ­ Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) ­ Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) ­ Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) ­ Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) ­ Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat

Deka

Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 1975­2007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO  DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.  Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002)

Doris Kareva elulugu

Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966­1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud

Sõnade tõlked

Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы otsvõti=padrunvõti торцовой ключ toruvõti газовый ключ tähtvõti звездочка lapitangid,tangide,tange плоскогубцы näpitsad,näpitsate,näpitsaid посотижи lõiketangid кусачки plekikääriid,-kääride,-kääre ножницы по жести ketaslõikur,-i,-it болгарка pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat свароч...

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!): Kuulmeluukesed: vasar (malleus), alasi (incus) ja jalus (stapes); vasar kinnitub trummikilele, jalus suleb esikuakna, alasi on nende vahel; trummikile võnkumine kantakse kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva vedelikule. Kuulmeluukeste, nendevaheliste liigeste ja neile kinnituvate lihaste süsteem võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja

Kõrv

KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast  Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel.  Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva.  Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit  Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest  Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri.

Loomade farmi analoogiad

Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederick-Adolf Hitler Kröönivere-Saksamaa Lehmalauda lahing- Lumepalli tuuleveskid-Trotsky üritused moderniseerida ühiskonda Härra Vingur-NSVLi sümboolne otsus Euroopaga ärisuhetesse astuda Kanade revolutsioon-Ukraina vastuhakk sundkollektiviseerimise vastu Tuuleveskite lahing-Stalingradi lahing Teises maailmasõjas

Autoplekksepa tööriistad referaat

Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014  Sissejuhatus Autoplekksepal on palju tööriistasid, millega autot parandada. Paljusid tööriistasid peab autoplekksepp ise oma loominguga välja mõtlema, sest mõnele poole ei saa ligi lihtsalt poest ostetud töövahenditega. Sepavasarad Raskemad vasarad , mõeldud tugevama metalli töötlemiseks kui ka sepistamiseks. http://www.pulk.ee/395-773-large/sepavasar-1-kg.jpg Põrkevaba vasar http://www.kamasatools.com/ProductImages/9973_500x300_-1.jpg Plekikäärid Kasutatakse kuni 0,8 mm.paksuse lehtmaterjali lõikamiseks. http://castle.pri.ee/wp-content/uploads/2010/06/noznitsy-2.jpg Käsirauasaag Käsirauasaag on ette nähtud paksu latt-, ümar- ja profiilmetalli lõikamiseks, samuti soonte jms. sisselõikamiseks. http://www.aluoja.amcom.ee/wp-content/uploads/2014/02/M001701.jpg Ketaslõikur

Eesti ajakirjanduse ajalugu

FELIX MOOR! Kava algas kl 18. Alles 1934 ka hommikul. Suurte lehtede sabad ­ e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid. 1940 ­ 44 ­ 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja ­ senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori ­ enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts ­ arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44

Doris Kareva slaidshow

 Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008).  Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja

Doris Kareva

Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966­1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992­2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti

Doris Kareva elulugu ja loomingu analüüs

Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 1977­1983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002)

Silm

(6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv ­ selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest ­ püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile ­ eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv ­ seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri ­ aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv ­ koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades

Doris Kareva, Powerpoint

Doris Karev a  Elukäik  Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas.  Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis.  1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda.  1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina.  Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.  Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.  Looming  "Päevapildid" (1978)  "Ööpildid" (1980)  "Puudutus" (1981)  "Salateadvus" (1983)  "Vari ja viiv" (1986)  "Maailma asemel" (1991)  "Armuaeg" (valikkogu, 1991)  "Hingring" (1997)  "Fraktalia" (2000)  "Mandragora" (2002)  "Aja kuju" (2005)

Eesti kirjandus 1940-1955

EESTI KIRJANDUS  1940­1955 Karoliina Hunt KULTUURI­JA KIRJANDUSELU ÜLDPILT  1940. Nõukogude Liidu okupatsioon;  keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja  organisatsioonid;  enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi  Sirp ja Vasar;  ENSV Kirjandus­ja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet;  Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas;  range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe;  EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“;  suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses;  kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma  tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM  Massiküüditamised Siberisse;  kolhoosid;  kommunistlik partei;  raamatute hävitamine;  laialdane emigratsioon;  välisilmaga suhted katkesid;  riigid taastusid II maailmasõjast. 1940­1955 ­ KIRJANIKUD  Karl Ristikivi „ Võõras majas“...

DORIS KAREVA

Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis

DORIS KAREVA

Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis

Silm ja kõrv

Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. : Kõrvalest Püüab helilaineid Kuulmekäik Suunab helilained edasi Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid Kuulmisnärv Närviimpulside edastamine kuulmiskeskusesse Poolringkanalid, mõik, kotike Tasakaaluelundid Poolringakanlid sisaldavad vett ja neid on kolm. Pea liigutamise puhul vedelik ja liigub ja

Doris Kareva elulugu ja looming

Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966­1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed"

40.-80. aastad Eesti kirjanduses

· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luul...

Meeleelundid

kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e ­klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas toit,eriti A-vit, lisaks B ja C- vitamiinid. 2.KÕRV:Trummikile ül-liigutab luukesi,kannavad võnked üle sisekõrva, need võimendavad helivõnkeid.keskkõrvas vb vms:D.Koosneb kolmest luust vms: vasar, alasi, jalus.Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps.Pikaajaline tugev heli-kahjustab kuulmisnärvi ja sisekõrva kuulmisrakkude karvakesi,kuulmislangus.Mehaaniline liikumine närviimpulsiks-võnked levivad mööda tigu- >liigutavad kuulmisrakkudekarvakesi->tekitavad rakkudes närviimpulsse. 5.HAISTMINE:Haistmisaistang sammhaaval-1.Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.2.Limas lahustunud aineosak

Dada ja metafüüsiline kunst

16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürreal...

Kubism, fururism, abstraktsionism, naivism, dadaism

Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) ­ nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus ­ eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni loomingut, mindi pidevalt lihtsustamise suunas, eesmärk ­ vabastada teos jutustavast sisust, püüe leida looduses nähtavates esemetes nende põhivorme ja püsivaid struktuure, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklis...

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid

Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting ­ tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke ­ tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine ­ 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...

Rahvaste rändamise aegne kunst

Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali. Jätab mulje tiirleva ratta liikumisest. *Odini kaarnad Kunst kunst sõjariistadel puutöö (puunikerdus!) Hobuseriistad! Joogisarved! Anumad graveeritud põimdekooriga

Debora Vaarandi

Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat.  Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. ­ vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977