Legitimacy! AND UNITED NATIONS CRISIS In this article, we examine the current debate regarding the legitimacy crisis facing the UNSC. We consider its most usual manifestation, namely that the Council faces a crisis of legitimacy because of its inability to constrain the unilaterally inclined hegemonic United States. But we also examine the converse argument that it is the whole UN collective security mechanism (rather than just the Council) that is in crisis. According to this, it is the failure to recognize the unique dangers immanent within the contemporary security environment and the inability of the UN security system to tackle these which is the cause of the current crisis of legitimacy. International society, this position continues, must acknowledge these, and vest in the hegemon the powers it requires in order to meet its global responsibilities. Acknowledging the implications of both of these positions, we argue that th...
on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. 1.1Eesti üleminek eurole Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Eurole minnakse üle 1. jaanuarist 2011. 4 2. uro rahatähed ja mündid 2.1Mündid 2=31,29.- 1=15,647.- 0,50=7,82.- 0,20=3,13.- 0,10=1,57.- 0,05=0,78.- 0,02=0,31.- 0,01=0,16.- 2.2Rahatähed 5=78.233 .- 10=156.466.- 20=312.933.- 50=782.332.- 100=1564.66.- 200=3129.33.- 500=7823.32.- 5 3.Võrdlustabelid
Esmaabi mürgistuste korral Haapsalu Gümnaasium 10B Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid: ravimid puhastusvahendid kosmeetika kodukeemia alkohol Sümptomid Iiveldus Oksendamine Unisus kõhuvalu Esmaabi Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist. Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse. Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehi...
Aastatuhande arengueesmärgid 1. artikkel: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande- arengueesmargid-ja-eesti?id=67140244 2. arikkel: http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120118&ID=273124 3. artikkel: http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/aastatuhande- arengueesmargid/ Kokkuvõte Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Aastatuhande arengueesmärgid on püstitatud 2000. aasta septembris esitatud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis ja nendeks on: 1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailm...
ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi; ...
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi. Bokmål on tavalisem variant ja seda kõneleb valdav osa norralasi. Nynorsk on lähedasem lääne...
Laps sõdurid Süürias Hanna-Antheia Stern, Reiko Mägi, Hannes Soomer, Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2. Osalisriigid ...
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitl...
Pirita Majandusgümnaasium Nimi IX klass ÜRO Referaat Juhendaja: Õp. Ergo Aas Tallinn 2008 Sissejuhatus Kui tõlkida lahti ÜRO lühend, siis see on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon. ÜRO on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO on üks maailma suurimaid tegutsevaid organisatsioone ja seal on 191 liiget, nii et võik öelda et kogu maailm. Ajalugu, toimimine ÜRO loodi 1945.aastal 24. oktoobril. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon loodi 51 riigi poolt, mis oslesid fasismivastases võitluses, tagamaks rahvusvahelist rahu ja ühiskondliku elu demokraatlikke põhimõtteid. Tä...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati) -Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon. -Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud. II ms
C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas ...
a::j. ,e o.i ; o , a $l 5 -:', 2 . t z , - . . 3 .' i i, i .: ...
Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo e...
toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist. ÜRO vägedel anti käsk agressioon peatada. Väed viidi Põhja-Korea tagalasse, lõigates sügavale Lõuna-Koreassetunginud vastase väed tagalast ära. See risk tasus enda ära, sest Põhja-Korea väed taganesid. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea kokkuvarisemine tähendaks aga kommunistliku Hiina sekkumist. 1950. Aasta lõpul tungisid NSVL relvadega varustatud Hiina üksuse URO vägedele kallale, ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid 1951. aastal pandi raskes lahingus hiinlaste edasitund seisma. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Suurimaks kaotajaks oli NSVL, kelle autoriteet Aasias kui ka Euroopas kahanes. Suessi kriis (1956. Aastal) Suessi kriisi ajendiks võib lugeda Egiptuse kuninga kukutamist ja ohvitseride võimule tulekut, mille tõttu hakkas Egiptus lähenema NSVLe ja teistele sotsialistlikele riikidele, sest sai sealt sõjalist ja
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord.........................................................................................
riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. · Tsensuuri ei ole (PS §45) Inimõiguste ja vabaduste austamine · Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. · Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ulddeklaratsioonis, mille URO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948 · Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. · Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: - seaduste andmise prerogatiiv; - täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu
- Y,:*fo= L/,'o ,(o=o U;o= Y,l. l ,iu , d, ( - uio 6r,+ U* Grr= [';: J^t C UrrGr,t Urr6rr-'J^, '4&!-rlt-tu-i'eL p"i,r^^,,ndr61g*ts", h ^ q{;r,.+a,^61;i*.. ( Ur"c, ' urnG,t- uzo6,>- ', ' - uo"Gtn=do, ) t:! u:"G^'- oso6t3- ' ', I - Y': - - !,:6:-:ld,^ ( uro gn^*orr-6rlr* ,r, Gno-- *an, G*, -*Jnu Koh{trtt<^rrc f,r*&* n<<*gC" Ml(tJ,,r= . Nro=Nh*(t*ts-n-N7 Rr RJ T 4 fr-i:'-ljF-i+ fq fa= Tno Ir, =. T* D 4 '4:r,o"f*{;)R+ Ls = '!rt,t - Ie,
- Y,:*fo= L/,'o ,(o=o U;o= Y,l. l ,iu , d, ( - uio 6r,+ U* Grr= [';: J^t C UrrGr,t Urr6rr-'J^, '4&!-rlt-tu-i'eL p"i,r^^,,ndr61g*ts", h ^ q{;r,.+a,^61;i*.. ( Ur"c, ' urnG,t- uzo6,>- ', ' - uo"Gtn=do, ) t:! u:"G^'- oso6t3- ' ', I - Y': - - !,:6:-:ld,^ ( uro gn^*orr-6rlr* ,r, Gno-- *an, G*, -*Jnu Koh{trtt<^rrc f,r*&* n<<*gC" Ml(tJ,,r= . Nro=Nh*(t*ts-n-N7 Rr RJ T 4 fr-i:'-ljF-i+ fq fa= Tno Ir, =. T* D 4 '4:r,o"f*{;)R+ Ls = '!rt,t - Ie,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNK...
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
s t s i l e lavate 2%) või Põ n ts usm aa pa s t (5 a . K unagi k Pr a uro o olem Enami ärit Lõuna-E kkab tunda k tu a a lide p h a intell e praegu nende mõju id k ui 2 6 % ) ja u sm a ad va
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
