Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull ...
minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine. Ma maletan sellest palast ainult natukene, sest see ei olnud eriti meeldejaav muusika. Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada. Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik. Sergei prokofjev oli helilooja, pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas eesti kontserdilaval juba 1920
mustust hulgava pinna. Enne too alustamist tuleb proovida kangal vahem valjapaistvas kohas kuumusekindlust. Triikimisniiskus. Kangaid on hea tulemuse saavutamiseks sobilik triikida niiskena. Hasti niiskena triigitakse linast, nii uut puuvillakangast kui ka kova ja jaika siidi, kui vana aga tehiskiust tekstiili. Triikimispool. Moned kangad muutuvad triikides ombluste ja voltide kohalt laikivaks seda kergemini, mida kovemini triigitakse. Riideid triigitakse uldiselt riiete paremalt poolelt. Tumedad voi tumedalaikelised riided tuleb triikida pahemalt poolelt. Kui riie on kulunud laikivaks, saab laikivuse eemaldada aurutamisega. Triikimisvotted Triikimine on vaeva noudev too, mis hea tootulemuse saavutamiseks nouab harjutamist. Rauda liigutatakse longajooksu suunas rahulikult, pidevalt vedades. Tuleb puuda triikida kangas sirgeks uhe tombega. Triikrauda ei tosteta ilmaasjata.
Koostöö üldeesmärk on luua toimiv õiguskoostöö võrk, kus on tagatud tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades võimaldab järgmisi toiminguid teise riigi territooriumil: dokumentide kätteandmine, tõendite kogumine, kohtuotsuste tunnustamine, rahvusvaheliste lapseröövide menetlemine, muud tsiviilõiguse küsimused Kokkuvõtteks võib öelda , et Euroopa Liidus ja uldiselt maailmas läbi aegade on tekkinud korralik ja läbimõeldud süsteem kuidas kuritegelikkele elementidele vastupanu osutada. Sese koostöös on lihtsam tegutseda selle asemel, et igaüks oleks omaette. Kasutatud materjalid: 1. URL: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-oiguskoostoo/koostoo- kriminaalasjades 2. URL: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-oiguskoostoo/koostoo-tsiviil- ja-kaubandusasjades 3. URL:
Hawaiil töötav astronoom Norbert Schörghofer arvab, et Marss on üle elanud umbes 40 jääaega. Tema arvates on see võimalik, kuna Marsil ei ole mingit tuge ega suuremat kaaslast, mis võiks aidata planeedi telge tasakaalus hoida. Maad aitab tasakaalustada kuu. 4.Marsi kaaslased 6 Marsil on kaks kaaslast(Lisa 8). Need on Phobos(Lisa 6) ja Deimos(Lisa 7), mis on juhuslikult külgetõmbejõu tõttu saanud Marsi kaaslasteks. Uldiselt nad on asteroidid. Nende kuju on korrapäratu ja sel leidub meteoriidi kraatreid. Phobos Kreeka mütoloogia järgi on Phobos üks Veneera ja Marsi poegadest. Kreeka keeles tähendab ta hirm. Teda avastati 12 augustil 1877 aastal. Phobos on Marsi pinnast ainult 6000 km kaugusel. Seega on Phobos kõige lähedasem kuu terves Päikesesüsteemis. Iga aasta jooksul Phobos läheneb Marsile umbes 18,3cm. Tema tiirlemis kiirus on väga suur
olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise maailmaga kontakti, vaid kogukonna vajaduste rahuldamiseks. Erinevusi ometi palju: Tsentraal-Aasias *4.Etnoloogia /etnograafia erinevus? *6.Kultuuri definitsioon def:Laias laastus on olemas kaks kultuuri põhidefinitsiooni. Esimene neist on uldiselt tuntum, see on klassikaline ja konservatiivne ja kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". See tulenes klassikalise esteetilise vormi (ooper, ballett, kirjandus, kunst) hindamisest. Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana *7
Kui inimesed ja alluksused tootavad koos, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui igauks uksikuna. Allsusteemid on susteemi osad, mis uksteisest soltuvad. Muutused uhes organisatsiooni osas mojutavad teisi organisatsiooni osi. Organisatsioon peab tootama kui koordineeritud tervik. Kui uks osa toost on halvasti organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige uldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: 1. Sisekeskkond - holmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda
nimetus ,,Hawthrone'i efekt" 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. 11. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond - on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum Jaotatakse kaheks: 1. Sisekeskkond- inimesed, kultuur, juhtimine 2. Väliskeskkond- mikro ja makrokeskkond 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Rahvusvahelised- hõlmavad ülemaailmseid argenusuundi, nt EL laienemine, keskkonnakaitse tõhutstamine ja kõrgtehnoloogia areng
juhtumieelse olukorra voi maksma hüvitist. o Kindlustusandja- kindlustust pakkuv firma o Kindlustusleping- kokkulepe kindlustusandja ja kindlustusvotja vahel o Kindlustusmaakler- esindab kindlustusvotja huve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi ning soovitab talle vastatav lepingut o Kindlustusperiood- aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Uldiselt üks aasta o Kindlustusmakse- kindlustusvotja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. o Kindlustusrisk- oht voi sündmus, mis voib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse. o kindlustusväärtus- kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Näiteks hoone kindlustusväärtuseks voib olla selle endisel kujul taastamise maksumus. o Kindlustussumma- kahjukindlustuses koikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja
Singapur- kuukeskmised ohutemp on aasta labi umb 28 kraadi, kuna asub vaga lahedal ekvaatorile (1*) stabiilne temp · Vorrelda Singapuri, Bangladeshi, Sitsiilia ja Iirimaa kuu sademetehulga kaiku Singapur- aasta keskmine- 2000mm Bangladesh- Sitsiilia- suvekuudel sademeid vahe, eriti vahe juulis, aasta alguses sademetehulk vaiksem kui aasta lopus. Koige rohkem sajab talvekuudel. Iiirimaa- sademeid sajab aasta labi upris vordselt iga kuu. Veidike rohkem sademeid augustis, uldiselt stabiilne sademetehulk iga kuu · Sademete sesoonse jaotuse tuubid, kuivade ja niiskete kliimade uldiseloomustus ja nende alltuubid Jaotus: Sademete uhtlane jaotumine Sademete maksimum suvel Sademete maksimum talvel Kuivas kliimas voimalik auramine (auruvus) uletab sademete hulka stepi, poolkorbe ja korbe alltuup Niiskes kliimas on sademeid piisavalt parasniiske, niiske ja liigniiske alltuup · Nimetada kliimagrammidel kujutatavaid tegureid- temperatuur ja sademete hulk, aastakuud
Kavatsus on kaitumisele juba vaga lahedal. Naiteks inimeste kavatsus lopetada suitsetamine soltub nende suhtumisest suitsetamise lopetamisse, mis omakorda voib olla mojutatud uskumustest, et suitsetamise lopetamisel on positiivsed tagajarjed. Vaga oluline on teada, et inimestel tekib kavatsus lopetada suitsetamine ainult siis, kui nad tajuvad, et suitsetamise negatiivsed tagajarjed puudutavad konkreetselt neid endid. Suitsetaja voib olla kull teadlik ja veendunud, et suitsetamine on uldiselt ebatervislik, kuid arvab, et temal isiklikult on toenaosus kannatada suitsetamise negatiivsete tagajargede tottu vahene. See uldine teadmus ei mojuta sel juhul aga inimese suhtumist oma kaitumise muutmiseks. Planeeritud käitumise teooria Planeeritud käitumise teooria on Ajzeni poolt (1988) täiendatud põhjendatud tegutsemise mudel. Planeeritud käitumise teooria jargi eelneb käitumise muutusele kontrollitunnetus, mis on sarnane enesetõhususe kontseptsioonile
tõendeid töötasu suuruse suhtes? § 29 lg 2 tavaliselt makstav tasu. Mis see aga on? Kumbki summa pole tõendatav. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuidas see tasu kindlaks määratakse? Kas seda vaadatakse ettevõtte sees või uldiselt riigis? vaadatakse uldiselt riigis. 4. Lahendus (millisel õigusliku alusel ja miks?) 14 Kaugtöö Töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas. Kohaldatakse poolte kokkuleppel Tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama (TLS § 6 lg 4)
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
usteemi x1 = 1 (t) x2 = 2 (t) (6.2) ... xm = m (t) , t [T1 , T2 ] . S¨ usteem (6.2) m¨a¨arab iga t [T1 , T2 ] korral u ¨he kindla ruumi Rm punkti P = ¨ (x1 , x2 , . . . , xm ). Uldiselt vastavad muutuja t erinevatele v¨a¨ artustele erinevad ruumi punktid. Kui muutuja t jookseb l¨abi kogu l~oigu [T1 , T2 ], siis t-le vastav punkt kujundab ruumis Rm punktihulga, mida nimetatakse jooneks. V~orrandeid (6.2) nimetatakse selle joone parameetrilisteks v~ orranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. 2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
ta ei erista punast ja rohelist varvust). Seda haigust pohjustab X-kromosoomis paiknev retsessiivne geen (d). P XDXd . .... XDY heterosugootne normaalse normaalse nagemisega nagemisega mees naine F1 XDXD , XDXd , XDY, XdY terve haigusekandja terve haige naine naine (terve) mees mees Daltoonikuid on meeste seas tunduvalt rohkem kui naiste seas. Naisdaltoonik voib sundida ainult juhul, kui meesdaltoonik on abiellunud naisdaltoonikuga voi daltonismi geeni kandva naisega. Selliseid juhuseid on uldiselt vaga harva. Sagedamad on juhused, kus naine parandab oma daltonismigeeni pojale. On ju meesterahvad selle geeni suhtes hemisugoodid (st. kannavad pool vajaminevatest geenidest; nad pole selle tunnuse osas ei homo-ega heterosugoodid). Uks vaga harva esinevaid suguliitelisi tunnuseid inimesel (ja loomadel) on hemofiilia ehk veritsustobi. Ka seda haigust kandvad retsessiivsed geenid paiknevad X-kromosoomis. Hemofiilikud hukkuvad tavaliselt lapse-voi noorukieas ja seeparast saavad meeshemofiilikud
). (Marjeb et al. 2010: 649 50) 8 Joonis 1. Koagulatsioon Allikas: World Federation of Hemophilia Hüübimiskaskaad Hüübimine on protsess, millest võtab osa palju faktoreid. Kokku on 13 hüübimisfaktorit ja igale neist on määrtud rooma number (I-XIII). Huubimist saab algatada kahe raja aktiveerimisel. Nendeks on välimine ja sisemine rada. Radade uhisosa algab faktor X aktiveerimisest. Välimine rada on uldiselt esimene rada, mis huubimise protsessis aktiveerub kokkupuutel valgulise koefaktoriga, mida tavaliselt veresoontes ei leidu. Veresoone vigastuse ja koefaktori verega kokkupuutumisel, aktiveerib koefaktor faktori VII. Factor VII päästab valla reaktsioonide kaskaadi, mille tulemusel toodetakse kiiresti faktor X. Sisemine rada aktiveeritakse veresoonesisese vigastuse korral. Sisemine rada algab faktori XII atkiveerumisega. Sisemise raja komponente võib aktiveerida ka väline rada
-.3%. . Tiiitematerjalitradesuurimaja vdhimal5bim6ddusuhrejairgi. D : d> 1,4. . Puistetiheduse jairgi-Mida suurempuistetihedus,sedatugevambtoon. . Kujufaktori jergi. 15.-.507ondeljaid temsid. . Tugerusmargijargi. . Merekarpidesisaldusejiry, <1V/"- . Vastavaltvajaduseleka pwunemis-,kilma-, ldngi- ja hrlumiskindlusejargi. 2. Miltisd on betooniseguskasutatavadkillusiku fraktsioonid? TAitematerjaliteradesuudmaja v6himaldbimS6dusuheD : d1,4. Uldiselt 4...16mm. Kasutatudkiiandus: Loengukon$pekl Ehitusmaterjalid,L.Raado LISA I. TABELID ,,Betooniteitematerjalid",nouded Tabef1. EVS-EN126mi2OO2 SdelaaYr (O), Libind s6elal mm v" dl2 0...5 d 0...20 D 85...99
Seadused ei tohi olla põhiseadusega vastuolus. Konstitutsionaalsed seadused peavad olema olemas riigikogu valimisseadus jne. Kas rohkem seadusi on, see ei ole vajalik. Konstitutsioonilised seadused on kohustuslikud. Seadlused on presidendi dekreedid, kui parlament ei saa kokku tulla, siis president kuulutab välja seadluse. Seadused on uldnormid ja kehtivad kogu riigi territooriumil. Siseriiklikud määrused on funktsionaalselt uldiselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Määruseid saab anda valitsus ja ministrid ning ka kohaliku omavalitsuse volikogu. Määrusi võetakse vastu selleks, et täpsustada mingit seadust. Valitsuse määrused kehtivad kõigile. Ministri määrus 90% ei kehti uldnormina kui põllumajandusminister kehtestab mingi määruse, siis see kehtib vaid selles valdkonnas. Kull aga välisminister või siseminister võivad kehtestada mingid
Meeldiva häälega inimesele omistatakse ka paljusid positiivseid iseloomuomadusi nagu avatus, meeldivus, tugevus ja ausus. Sellisele häälele on omane kõlavus, vähene monotoonsus, meeste puhul on tegemist madala häälega ning keskmised näitajad on sellisel häälel kõrguse, diapasooni, tugevuse ja pehmuse osas. Läbi nina rääkimist hinnatakse aga negatiivselt. Kõige meeldivamateks ja ideaalsemateks hinnati sügavaid ja pisut karedaid hääli. Inimesed uldiselt muudavad oma kõnepruuki sõltuvalt sellest, kellega nad kõnelevad. Hääl kannab endas ka informatsiooni inimese kui võimaliku partneri kohta. Eriti oluliselt loetakse hääles peituvat informatsiooni pimedal ajal, olukorras, kus muud infot käeparast ei ole. Naised eelistavad üldiselt madalama häälega mehi, pidades kõrgete häältega mehi vähem meeldivateks. Meestele meeldivad enam kõrgema häälega naised.
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
x = (t) ja y = (t). Kirjutame need funktsioonid u ¨les s¨ usteemina x = (t) (1.6) y = (t) , t [T1 , T2 ] . S¨ usteem (1.6) m¨a¨arab iga t [T1 , T2 ] korral u ¨he kindla arvupaari ehk tasandi punkti ristkoordinaatidega (x, y) = ((t), (t)). Uldiselt ¨ vastavad muutuja t erinevatele v¨a¨artustele ka erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb l¨abi kogu l~oigu [T1 , T2 ], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. V~orrandeid (1.6) nimetatakse selle joone parameetrilisteks v~ orranditeks ja muu- tujat t selle joone parameetriks. N¨ aide. Vaatleme joont x = a cos t (1.7)
9 T¨ahenduste paljusus on ajaloolise arengu loomulik tulemus, see ei t¨ahenda aga ilmtingimata seda, et igal m¨argil peab olema rohkem kui u ¨ks t¨ahendus. Paljudel keerulistel ning harva kasutatavatel m¨arkidel on t~oepoolest vaid u ¨ks nn. s~onaraamatu t¨ahendus, kuid isegi sellisel juhul, ei tohiks seda t¨ahendust vaadelda kui u ¨ht ja ainumat, vaid kui ¨ k~oige t~oen¨aolisemat. Uldiselt j¨algitavaks seadusp¨arasuseks on see, et mida vanema ja laiema kasutusalaga on m¨ark, seda hajusamateks osutuvad selle t¨ahendused. Arvestades eelpool ¨oeldut ning diakroonset l¨ahenemist, k¨asitlen j¨argnevalt t¨ahenduste paljusust kui reeglit ja ainsust kui erandit. M¨arkide makrotasandi omadused olen esitanud kokkuv~otvalt joonisel 1.1. Joonisel oleva kolmnurga keskel on kanji m¨ark kui tervik, selle t¨ahendused moodustavad m¨argi semantilise ruumi--joonisel kolmnurga pind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
