Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi.Tasuja leidis oma isa Tambeti surnult külmast ja pimedast keldrist.Vihast tappis Tasuja Oodo.Ta tahtis ka teisi tappa, aga kõik ellujäänud pidid minema Tallinna appi, kuna landmeister oli rüütlitega sakslastele appi läinud.Kui Jaanus kohale jõudis oli võitlus juba lõppemas.Jaanus jooksis sakslaste sekka ja tappis nii palju vaenlasi kui sai, varsti aga heitis ise hinge. Selles raamatus meeldis mulle sõjad ja närvipinge.Raamatus õppisin, et seda, mis sul olemas on tuleb väärtustada ja hoida, sest seda hiljem võita on väga raske. Ats Mihkel Süldre
sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt 1560. aastatel algas aga Euroopas väike jääaeg. Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317.
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlik...
Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus
erinevate dantastilisete maailmat, satuvad 1.kääbuste juurde (väiksed, õelad, kadedad, kaebupunnid) 2. hiiglaste (suured hingelt, targad, haritud, ausad) 3. hobuinimeste (puuduvad sõjad, vähe seadusi, kasvatatakse lapsi ühiselt, moraali aluseks on tasakaalukus ja mõistlikus) nende vastandid on jahuud (kadedad, ülbed, julmad, tülinorijad)
Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud Napoleoni sõjad ja Eesti Talurahva käärimine Lõuna-Eestis 1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks. edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept
Me peaksime siiani rääkima venekeeles ning lugema venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega ning venelastel on päris tohutult neid, siis miks mitte lasta Eesti nende relvadega pilbasteks? Venelased ei saa seda selle pärast teha, et selles loodusvööndis kus me oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal.
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon: tülide rahumeelseks lahendamiseks ja koostöö arendamiseks peakorter Genfis
Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta ja Ateena juhtimisel said pärslased jälle lüüa. Salamise merelahingus purustati nende laevastik kui ka maaväed. Pärslased tõrjuti Kreekast välja.
tingimust. Samuti ei pandud Vestfaali rahulepinguga Saksamaale ühtegi rahalist kohustust. Versailles rahulepinguga seevastu desarmeeriti ja okupeeriti Saksamaa alad, samuti pidi Saksamaa tunnistama end sõjasüüdlaseks ja maksma reparatsioonimakse. Mõlemad rahulepingud püüdlesid üldise rahu poole ehk soovisid kaotada sõjalise jõu rakendamise maailmas ning mõlemad rahulepingud kukkusid selle eesmärgi saavutamisel läbi. Vestfaali rahulepingule järgnesid mitmed sõjad, mis reguleerisid ümber riikide territooriumi ja tähtsuse maailma mastaabis. Versailles rahuleping sätestas Saksamaa desarmeerituse, mida Saksamaa rikkus juba mõned aastad pärast leppe sõlmimist. Mõlemale rahulepingule järgnesid üsna kiiresti uued ja laastavad sõjad, mistõttu võib lugeda mõlema rahulepingu eesmärk universaalse rahu sünniks läbi kukkunuks. 2.2. Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg
Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse
Berliini Müür. Toimus Saksamaa linnas Berliinis. 1961. aastal ehitati Berliini müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Piirivalvurid said ülesande tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Korea sõda. Toimus Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Surma said paljud, aga sõda lõppes ikka tulemusteta. Lähis-ida piirkonnas toimusid ka paljud konfliktid ja sõjad. Näiteks puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel, kus NSV Liit üritas saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA toetas aga Iisraeli. Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga
küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma
• Aristokraadid • Kõige rikkam osa elanikkonnast • Töö tegid ära orjad • Tegelesid peamiselt poliitikaga ja kultuuriga • Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing
* Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne. -) Agraarne ehk käsitöö. -) Industriaalne ehk töö masinatega. -) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia. Rahvastik * Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit. * 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit) * Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon, haigused, sõjad, looduskatastroofid. * Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus, hõive, imikusuremus, linnaelanike %. * Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas olevad naised, meditsiini areng, riigi toetused, traditsioon, religioon, haridustase, majanduslik olukord riigis. * Suremust mõjutavad tegurid: meditsiini areng, vanuseline koosseis, majanduslikud tegurid, kuritegevus, sõjad. * Rahvastiku paiknemise keskmine maailmas: 42 inim/km2.
Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus]. 5) Kiriku mõjuvõim kahaneb. Eeskujuks saab humanism. Tekib huvi inimeste tunnete vastu. "Inimesel on õigus maisele õnnele" [Boccaccio "Decameron"]; avastusretked läände-itta-põhja-lõunasse; teadmised avardusid [Coppernicus, Bruno, Galilei]. 6) Eeskujuks antiikkunst 7) Usuline võitlus. Calvin. Luther.
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam.
Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega
de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000. Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad r...
Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood.
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek
Pigem saada midagigi, kui jääda ilma kõigest. Kokkulepe on juba esimene samm lähemale enda unistusele. Näiteks selleks on karjääri redelil ülespoole pürgimini. Kui pakutakse palgakõrgendust, kuid mitte staatuse kõrgemdust, siis peaks ikka selle vastu võtma, kuna jägmine samm võib-olla ongi juba redelil esimene aste. Kunagi ei tohiks üldse ära öelda, vaid võtta midagigi, mida võtta annab. Kompromiss on meie eludes väga tähtis. Sellega võib sõjad lõpetada, päästa oma eraelu või isegi töökoha. Konsensus on igas asjas vajalik ning selleta ei saaks inimene mdiagi saavutada või elada õnneliku elu. Pigem saada endale kas või väike osa, kui jääda kõigeta ilma.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks".
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest.
Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? Nälg on maailmas üheks suurimaks probleemiks. Viimaste aastakümnete jooksul on võetud kasutusele meetodeid, mille abil saab toitu küll rohkem toota, kuid näljahäda pole paljudes riikides siiski suudetud kaotada. Peamised toiduprobleemid on arengumaades, näiteks Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides. Nende põhjustajateks on vaesus, suur rahvaarv, halvad loodusolud, sõjad ja haritava maa puudus. Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? 20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
iseseisvsus säilitati. Esimene selline kriis, mis näitas suure sõja puhkemist. II Maroko kriis 1911 Prantsusmaa okupeeris Casaplanca väitega, et läks oma rahvast kaitsma. Saksamaa kasutas seda ära ning saatis Maroko rannikule sõjalaevu, et avaldada prantslastele survet. Algasid Prantsuse-Saksa läbirääkimised. Sakamaa nõudis vastutasuks Kongot, millest tükikese ta ka sai. Marokost sai aga Prantsumaa protektoraat e. kaitsealune maa. Balkani sõjad 1912 1913: kes saab endale seal kandis rohkem Türgi Impeeriumi pärandit, keda kutsuti Euroopa haigeks meheks. I sõda: 1912 puhkes Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu ning Türgi purustati kähku ning järgmisel aastal sõlmiti Londonis vaherahu. Kõige rohkem sai sellest sõjast territooriumi Bulgaaria. II sõda: 1913 esimese sõja võitjatel puudus suutlikus vallutatud alasid jagada. 28.06.1914 tapeti ühe Serbia üliõpilase poolt Sarajevos Franz Ferdinand, mis oli I ms ajendiks
Inimesed rändavad, kuna nende riikides on ülerahvastatus, halvad elutingimused või vähe tööd. Immigratsiooni tagajärjel tekib kõikides riikides ülerahvastatus ning firmad eelistavad sisserännanute odavat tööjõudu kohalikule. Kõikidele inimestele ei jagu eluasemeid, tööd ja toitu kuna inimesi on lihtsalt liiga palju ning ei suudeta ennast üleval pidada. Rahvuste segunemisel kaovad riigi ja rahvuse traditsioonid. Praegust rahvaarvu on suutnud kontrolli alla hoida sõjad, suured looduskatastroofid, nälg ning katkud ja teised ohtlikud haigused, mis on lõppenud inimeste surmaga. Kõige tõhusam rahvaarvu vähendaja oleks kas mõni ohtlik haigus või ülemaailmne sõda, kus hukuks palju inimesi. Kuid sellise teo tegemine ole mõeldamatu, sest kõigil on õigus elada, ükskõik milline ta on. Palju tõhusam variant oleks ülerahvastatud riikides kehtestada lastearvu piirang, näiteks kaks last ühes peres, kuid selle on ka miinused
Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning kobeid, kuid ristiusk pidurdas ka majanduse arengut, sest keelatud oli rikastumine. See halvendas niigi langevat majandusolukorda. Sõjad ja vallutused toovad kaasa nii ühiskonna langust kui ka arengut. Vallutustega tuuakse üle teiste rahavste kultuuru ning oskusi, arendatakse sõjatehnikat. Kuid sõjaga kaasneb ka töövõimekate meeste hukkumine, mis toob kaasa majanduliku languse. Kuna enamus ristisõdu luhtusid, siis tõid need kaasa vaid ühiskonna langust. Varakeskajal toimus suur linnade allakäik. Lääne-Euroopa linnad ei olnud enam ühiskonnas keskused. Vahemere linnade teed lagunesid, veevärk jäeti
· Suremuse kiire langus · Väikelaste suremuse vähendamine arstiabi paranemise tõttu · Meditsiinilise teenindamise parandamine vaktsineerime, haiglad, arstid, teadmiste suurenemine · Sanitaarolud paranemine · Tasakaalustatud mitmekülgsem toitumine · · Rände ajendid · Tõmbepõhjused · Parem töökoht ja palk · Uute made kasutuselevõtt · Soodsam kliima · Sugulaste ja sõprade juurde · Tõukepõhjused · Poliitiline ja religioosne tagakiusamine · Sõjad · Sundasumisele saatmine · Looduskatastroofid · Ülerahvastus · ·
Väärtushinnangud inimeste seas Euroopas Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et r...
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. ...
c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(4tk) 1)sündimus 2)suremus 3)sisseränne 4)väljaränne 6. Rahvastikurände põhjused? a) poliitiline tagakiusamine b) religioon c) sõjad d) looduskatastroofid e) üle rahvastikus f) meditsiiniline tase g) hea haridus h) soodne kliima i) parem töökoht/palk 7. Linnastumine? Linnastumine- majanduse ja rahvastiku linnadesse koondumine ja linliku elulaadi levik 8. Etnos? Etnos-ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kellel on oma keel ja asuala. 9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine)
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi lang...
1)Haigustest vabanema- get rid of illenses 2) impeeriumi osaks saama- become a part of the Empire 3) mõnda aega- for some time 4) millegi poolest kuulsamaks saama- famous for 5)kuumaveeallikad- hot springs 6) peamiselt maakohtades- mostly in the countryside 7) linnarahvas- townspeople 8)raha teenima- earn some money 9) sõjad said läbi- wars were over 10) röövretki alustama- start raids 11) Rooma valitsemine- Roman rule. 1)See on palee, kus kuninganna elab- this is palec, where for the queen lives 2) Need on suveniirid, mis ma Londonist ostsin- These are suvenires, what I buy in England. 3)See on raamat, mida ma vajan-This is a book, what I need. 4) See on sõber, kelle isa oskab häid anektoote rääkida- This is the friend, whose father can talk jokes very well. 5) See on jope,
toiduainetst mida seal ei pruugi olla. 4. Ma ei koliks mitte mingil juhul jäädavalt välismaale.Eestimaa on mu kodumaa ja ma ei loobu kodakontsusest.Eeestimaa on mulle kallis ja armas ,siin on mu elu ,perekond ,sõbrad ja tuttavad.Ma olen harjunud siinse riigikorraga ja tean selle riigi põhiseadusi.Mulle meeldib Eesti ühiskond ja inimesed. 5. Minujaoks on oluline mis riigiga on tegu ,kuna seal kus on koguaeg sõjad ei ole hea elada ja töötada.Päris igas riigis ei saa põllumehed head palka.Mulle ei meeldi töötada sellises riigis kus on mingid usulised ainult ja suruvad enda usku peale.Külmetada ei taha ja päris ära kõrbeda ka ei sooviks.Kliima peaks olema sobiv.Mitte liiga külm ega liiga palav.Riigikord peab olema demokraatlik. 6. Perekondlikel põhjustel koliksin ma välismaale.Juhuks kui Eestis peaks tulema riigikorra vahetus
Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi kui ka vaenlasi (eriti rootslasi) ja kuna keskajal ei olnud meditsiin ning hügieen nii arenenud kui tänapäeval ja haigused levisid kiiresti, vähenes rahvaarv kiirelt. Nii tavainimesed kui ka sõdurid langesid raske tõve ohvriks,
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulil...
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. On üsna tavaline, et vägivalla ja tagakiusu esimesteks ohvriteks on koolitatud, aktiivsed inimesed. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Kas mina olen paguluse poolt või vastu? Minul ei ole pagulaste vastu otseselt midagi. Jah, igaüks võiks kõigi eelduste kohaselt elada ikkagi oma kodumaal, aga kui seal toimuvad sõjad, siis ei sooviks meist keegi sõjamaadel olla. Minu arust on viimaselajal üldse Eestis see paguluste teema liialt üles kergitatud. Kuna pagulaste tagakiusamine on praegu väga suur, siis ma pigem jätan selle nagatiivse artikli lugemata lehest. Niikaua, kui nad ei tule mind ja minu perekonda segama, niikaua ei ole mul nende vastu mitte midagi.
hindama. On palju põhjuseid miks mina sooviksin olla ettevõtja. Kui oled firma omanik, siis see annab teatud mõttes vabaduse. Ei pea tegema tööd teatud kellaajast kelleajani või istuma tühje töötunde kontoris. Lisaks annaksin mina, kui ettevõtja, inimestele võimaluse ennast tõestada ja karjääriredelil tõusta ning muidugi pakuksin ka töökohti. Kui vaadata asju negatiivse poole pealt, siis ettevõtjana tuleb mul valmis olla ka halvimaks, nagu näiteks majanduslangus, sõjad või muu tegur. Oskamatuse tõttu võib firma pankrotti minna või saada tugeva löögi, mis annab tunda aastaid. Loomulikult muutub pidevalt konkurents, mis võib lüüa jalge alt kõlkuma. Miguel de Cervantes Saavedra omas romaanis „Don Kihot“ kirjutas: „ Ütle mulle , kes on su sõbrad ning mina ütlen sulle, kes oled sina “. Mina olen täitsa nõus selle lausega. Kui olen ettevõtja siis kindlasti suhtlen koos oma tööpartneritega ja konkurentidega. Nemad on edukad,
Futurism Esindajad: F.T Marinetti, Vladimir Majakovski, Albert Kivikas, Hendrik Visnapuu Tekkis Itaalias 1909.a · Eesmärk oli rahvast okeerida ja solvata · Ihati vanale maailmale kadu, et teha ruumi uutele tehnikasaavutustele. Pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. · Eitati kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. · Ülistati suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. · Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, ksutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. · Luule pidi olema jõuline Ekspressionism Esindajad: Saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane J.Becker, Ilmar Laaban, Andres Ehin, Tekkis: 1910.a 1925.a Saksamaal ja Austrias · manati esile maailmalõpuvisioone ja ihkasid sõda
Essee 'Raha' Raha on ja jääb meie eludes väga tähtsale kohale. Nagu ka ajalugu on näidanud, on väga paljud sõjad tekkinud raha pärast. Raha keerleb igapäev meie ümber ja see on ühiskonnas põhiliseks jututeemaks. Kuid milline tähtsus on rahal minu jaoks? Raha on vahend, mis muudab meie elud tunduvalt lihtsamaks. See tähendab seda, et suuresti tänu rahale, saame muuta oma elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seega on meil rahaga võimalik osta vahendeid, et saavutada lihtsus ning mugavus. Näiteks, kui ma ostan endale
Meil jääb puudu armastusest ja hoolivusest, mida nii mõneski teises kultuuris on rohkem. Kui jumalad päriselt eksisteeriksid, siis Eestile kuluks ära armastusjumalanna Aphrodite. Eestis ning kogu maailmas on liiga palju vihkamist ja kurjust, mis järjest kasvab. Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5. käsk ütleb, et ei tohi tappa, on siiski peetud palju ristisõdu selle nimel, et pöörata rohkem inimesi kristlasteks. See näitab, et tegelikult ei hoolita teistest (ristisõdade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
