Arutlus Miks hävis Rooma riik Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali, suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform- riigi või suurmaaomanike jaotamine erataludeks. Agraartööstuskompleks: talunike ühistu või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus, masinate hooldamine, rentimine, saaduste kokkuost toiduainetööstusele. Spetsialiseerunud suurtalu- Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Toodang müüki, masinate kasutamine. Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte
Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem. Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses. 1901. a eKr leiti hammurapi seaduste kogu tulp, mis asub Pariisis Louvre´I muuseumis. 3 õigusliku seisust : Vabad kodanikud Sõltlased – allusid suurmaaomanikele või templitele Orjad. Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. Tsivilisatsioon tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab pr...
alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin
saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament (Riigiduuma), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised)
Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad- juristid. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. 9. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega. Viidi läbi sõjaväereform, väepealikud hakkasid taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10
areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult ki...
areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aasta revi-I. Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning
tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega Käsitöölised: väikesed töökojad laostuseid, esile töusid orjatööl paseeruvad suurettevötted, osa neist rikastus, suurem osa muutus proletaarideks, kodanikuöigused säilised Talupojad: väiketalupojad laostusid ja proletariseerusid, talupoegade maa läks völgade katteks suurmaaomanikele, asusid linnadesse elama Proletaarid: on laostunud, vabad inimesed, kellest enamik on Rooma kodanikud, rahvakoosolekul oli nende enammus, m is möjutas riigiasju, proletaaride toetuse saamiseks jagas riik neile toiduaineid ja korraldas vaatemänge, neile ehitati odavaid üürimaju Orjad: on väljaspool Rooma ühiskonda, neid koheldakse nagu loomi, vallutussödade ajal väga odavad, köige raskem on riigiorjadel, kes töötasid kaevandustes (höbe, tina), rske oli ka galeeriorjadel
areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. (rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile). · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja
Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja
Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid,
areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning
Kumbki seda ametikohta algul ei soovinud. 7 7 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 6277, 7 Kõrgem poliitika 1905. aastal tõusis päevakorda Baltimaadele autonoomia taotlemise idee. Erinevad ringkonnad pidasid kogu selle probleemistikuga silmas muidugi erinevaid eesmärke. Baltisaksa rüütelkonnad püüdsid kõigest hingest oma eesõigusi põlistada ja saavutada, et piiratud autonoomia tuleks kasuks kõigepealt aadlikest suurmaaomanikele. Seevastu eestlasest avaliku elu tegelased taotlesid, et kohalike asjade otsustamine läheks eestlaste kätte. Jaan Poskal ja tema mõttekaaslastel tuli korduvalt protestida baltlaste koostatud kohaliku maavalitsuse uuendamise projektide vastu ja nõuda, et uuenduste ettevalmistamine toimuks demokraatlikul viisil, kus oleks kindlustatud elanikkonna kõigi kihtide sõnaõigus. 8 Kuna aga tsaaribürokraatia pidas kinni ,,ühtse ja jagamatu Venemaa" loosungist, nägi
aprill Early May Bank Holiday- 4. mai Spring Bank Holiday- 25. mai Boyne lahingupäev (Põhja-Iirimaal)- 13. juuli Summer Bank Holiday (Sotimaal)- 3. August Summer Bank Holiday (Inglismaa Wales ja Põhja-Iirimaa)- 31. August Esimene jõulupüha- 25. detsember Teine jõulupüha- 28. detsember Põllumajandus Põllumajanduses leiab hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% Suurbritannia rahvastiku koguproduktist. Valdav osa maast kuulub suurmaaomanikele, kes seda omakorda edasi rendivad kasutajatele. Domineerib põllumajanduses loomakasvatus- 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest. Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure- oder, kaer, kartul, suhkrupeet, köögi- ja puuviljad. Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat.
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
Andides. 95% rahvastikust kõneleb hispaania keelt. Asustustihedus on väga ebaühtlane, keskmiselt elab 14 in/km2. Kõige tihedamalt elab rahvast Pampa rannikualal, eriti Buenos Airese piirkonnas ja Parana alamjooksul; väga hõredalt on asustatud mägialade, kuiv Chaco ja Patagoonia. Argentina on üks maailma enim linnastunud riike, linnades elab 90% rahvastikust. Buenos Airese linnastus elab kolmandik riigi rahvastikust. Maaelanike on vähe, sest maa kuulub enamasti suurmaaomanikele. 92% rahvastikust tunnistab katoliku usku, 2% on protestante ja 2% juute, Argentinas on Lõuna-Ameerika suurim juudikogukond ja ta on selle poolest maailmas 5. kohal. Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast. Argentina jaguneb mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosaks. Kõige madalam on La Plata madalik, seal Salado ja Colorado jõgede vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
