Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"siuru" - 364 õppematerjali

siuru

Kasutaja: siuru

Faile: 0
thumbnail
7
ppt

Johannes semper

Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põ...

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hendrik visnapuu

19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused kodumaa saatuse le ning viimased kogud, mis on ilmunud vlismaal, pab autor silitada rahva mttelaadi ja videlda ebajumalatega. Luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Koorvik (1920), Hbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit vrsid (1924), Rnikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesel (1931), Pike ja jgi (1932), Saatana vari (1937),

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil

a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" .

Ajalugu → 9. klass
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees"

Kirjandus → Kirjandus
742 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Henrik Visnapuu

millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see album sümbolistlikku laadi ja epateeriv*. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920-ndail ta ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjandusega. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid".

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Marie Underi powepoint esitlus

MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere ­ Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level ...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit elulugu

August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist...

Kirjandus → Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti vabariik

suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud. Rahvaharidus- Eesti keelse Tartu ülikooli avamine, kõrgharidus-Tartu ülikool, kõrgemad muusika kõrgkoolid. Teadus-ülemaailmne tuntus teadlaste. Kirjanuds-entsüklopeedia avamine. Luule-rühmitused Siuru ja trbujad.Kergemuusika-üldlaulupidu. Kunst-Tartus(Pauaseühing)Teater-Tln Estonia. Sport- k.Palusalu(Berliin) OM 2 kulda.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Friedebert Tuglas elulugu

Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas ta rikkaliku kultuurikogemuse. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud Siuru ja Tarapita ning asutas ja toimetas mitmeid kirjanduslikke ajakirju ning oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees. Tuglas oli Gustav Suitsu kõrval "Noor­Eesti" rühmituse eestvedajaid, eriti väljaannete koostamisel, toimetamisel ja kirjastamisel. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis, mis esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut, see tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuurielu 1938

Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
odt

August Gailit

Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905­1907 Tartu linnakoolis. Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Noor-Eesti

kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus: "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Marilin Niilus 11B klass 25.01.2011

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Proosa aastatel 1905-1940

Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor. Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism. Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda Tuglase mõju, kuid Gailiti novellid on mängulisemad, meeleolult kirevamad, impressionistlikumad. Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Olulisel kohal on lüüriline

Kirjandus → Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 ­ 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik ­ Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 ­ 1910), J. Lie (1833 ­ 1908) ja A. Kielland (1849 ­ 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...

Kirjandus → Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kultuurielu 1920-1940 spikker

Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes-Voldemar Veski. Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. ,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. Noored heliloojad. Kõrgkultuur ­ tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari)

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Noor-Eesti

a.- "Noor-Eesti" V album · 1914-1916.a.- "Vaba Sõna" ajakiri Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · moto: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks Tähtsus · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Tähtsus · Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. · Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule. · Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Kasutatud kirjandus

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

tarapita, kirjandus, Kassetipõlvkond, Futurism

1)Noor Eesti: tegutsemis aasta 19051916; asukoht tartu; Tuglas, B. Linde, G. Suits; eesmärk: arendada ja mitmekesistada kultuuri ja kirjanduselu; "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Siuru: tegutsemis aasta 19171919; asukoht Tallinn; F. Tuglas, M. Under, A. Gailit; eesmärk: läbi lüüa kirjanduses "Carpe Diem" ehk naudi hetke Tarapita:aastad:19211922 asukoht:Tallinn Tähtsamad inimesed: Maria Under, Johannes Semper, F.Tuglas Tähtsus: Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Lause: "Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud" 2)Kassetipõlvkondnimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Kassetid koostas Oskar Kruus. 3)Mõisted 3.1 Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, mill...

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Marie Under esitlus

Marie Under Anna-Maria Kiss 9.B Marie Under Marie Under oli eesti luuletaja (27.03.188325.09.1980) Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (1843­1930) ja Leena Under (1854­1934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4­9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878­1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Nikolai Triik

NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...

Kultuur-Kunst → Kunst
33 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Luuleraamat

päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Marie Underi elulugu

Sissejuhatus Minu referaat räägib Eesti luuletajast Marie Under. Selle luuletaja valisin mina omale seetõttu, kuna tema loomingulisus tekitab minus suurt huvi. Mind köidab väga tema lõpmatu ambitsioonikus kõiges läbi lüüa. Isiklik arvamus Minu isiklik arvamus on väga positiivne Marie Underist. Marie Under oli juba noorest east saati väga ambitsioonikas, püüdlik ja töökas. Marie Under on suureks aluseks Eesti kirjanduse elus ja paljus muus eestipärases. Ta on kindlasti suur eeskuju tervele Eestile nii praegu kui ka edaspidi tulevikus. Kasutatud kirjandus Kasutasin selle referaadi tegemisel materjalideks sarja Meie elu seitsmendat raamatut „Marie Under“ ja natukene ka sõbraliku google abi. Tallinna Nõmme Gümnaasium Marie Under referaat Nimi: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Ivi Eiche ...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi luule analüüs

Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib

Kirjandus → Kirjandus
218 allalaadimist
thumbnail
13
odt

August Gailit

Ta elas 69 aastaseks. A.Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, üles kasvas ta laatre mõisas ja suri Öberos mis asub Saksamaal. Alates 1899. aastast õppis ta valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis, 1905 ­ 1907 õppis aga Tartu linnakoolis.1911 ­ 1914 aastal töötas ta Lätis ajakirjanikuna, Eestis aga 1916 ­ 1918. August võttis osa vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus ka kirjanike rühmitusse mille nimeks oli ,, Siuru ,, . 1922 ­ 1924 aastal elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja pärast Itaalias. Seejärel hakaks ta tegelema kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932 ­ 1934 oli ta Vanemuise direktor. Tal oli naine ja üks tütar. Naisega ta abiellus 1932 aastal kui ta sai Vanemuise direktoriks operetinäitlejannaga Elvi Vaher-Nanderiga. Neil oli ainus tütar, kes sündis aastal 1933, ehk aasta pärast abiellumist ja nimeks sai Aili. August Gailiti naine Elvi

Eesti keel → Eesti keel
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suits, Enno, Ridala, Tuglas

Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".

Kirjandus → Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Noor-Eesti

3 Ajakirja ,,Noor-Eesti" Tähtsus ja vajalikus ,,Noor-Eesti" elavdas 1905-1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Selleks kasvas välja rühmitus Siuru Tänu sellele hakati otsima kultuurisidemeid ka mujalt Euroopast. Nende lipulauseks oli: ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. 4 Tähtsamad liikmed Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi,

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

MARIE UNDER ning tema loomingu iseloomustus

Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. LOOMING Luulekogud : ● 1917 – "Sonetid". ● 1918 – "Eelõitseng". ● 1918 – "Sinine puri". ● 1920 – "Verivalla". ● 1923 – "Pärisosa". ● 1927 – "Hääl varjust". ● 1928 – "Rõõm ühest ilusast päevast". ● 1929 – "Õnnevarjutus". ● 1930 – "Lageda taeva all". ● 1935 – "Kivi südamelt". ● 1942 – "Mureliku suuga". ● 1954 – "Sädemed tuhas".

Kirjandus → Eesti kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Friedebert Tuglas ja Marie Under

Friedebert Tuglas ja Marie under 1916. aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele. Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis ­ pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud ee...

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
3
odt

F. Tuglas

F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuur kahe maailmasõja vahel

KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm ­ karujaht pärnumaal Helifilm ­ kuldämblik Täispikk tumfilm ­ mineviku varjud Ooper ­ eevald aava ­ vikerlased 'Pallas' ­ 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' ­ kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' ­ noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav ­ helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik ­ astronoom Paul Kogermann ­ keemik Ludvig Puusepp ­ neurokirurg A.H.Tammsaare ­ kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek ­ helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu ­ maadleja ­ berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt ­ kunstnik 'põrgu' Paul Keres ­ maletaja August Mäl...

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Marie Under

Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4­ aastaselt ja luuletama 14­ aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2. Augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Marie Under oskas rääkida kuues keeles. Marie sai palju innustust luuletuste kirjutamiseks Vildelt. 20. ja 23. Elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Nooremate ning vabameelsemate ...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Under

Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marie Under- „Sinine puri“

Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd n...

Kirjandus → Eesti kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas Kati Räim 10b Friedebert Mihkelson ● Eluaastad 1886-1971 ● Pärit Ahjalt ● Õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis ● 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ● Hiljem on novellid kompositsioonikindlaid...

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marie Under looming ja elulugu

Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

August Mälk ja August Gailit

Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teabeküsimustik Friedebert Tuglase kohta

Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise ...

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu III arvestus 11.klass

Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti ...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Impressionism

Impressionism Taust Pärineb prantsuse 19.saj lõpu maalikunstist. Sõna impressioon tähendab muljet Impressionism seadis oma ülesandeks momendi meeleolude kajastamise Monet maali "Impressioon.Tõusev päike." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muutused kunstis Impressioniste ei huvitanud maalide sisuline pool, vaid nad lähenesid kunstile teaduslikult mitte emotsionaalselt. Uuriti valguse ja varju mõju maalil kujutatavale objektile. Hakkasid esimestena harrastama vabaõhumaali, töötades õues Teemad võeti kaasajast N:ööelu, kihavad tänavad, vabrikud, igapäeva elu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth le...

Muusika → Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti

tegutses vaid kirjastus ,,Noor-Eesti" Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige ­ a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige ­ noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha

Kirjandus → Kirjandus
337 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunst iseseisvas Eestis 1920-1940

Kunst iseseisvas Eestis 1919 ­ 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike ­ pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 ­ 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii n...

Kultuur-Kunst → Ameerika vähemusrahvad
49 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Gustav Suits

Kirjanduslik rühmitus Algas salajastest õpilasringidest 1903.a. Tartu, kirjandus-poliitiline ring "Eesti ühisus" Gustav Suits(asutaja), Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, vähesel määral Anton Hansen Tammsaare. Elavdas kultuurielu Arendas eesti keelt, rikastas sõnavara Kolm perioodi I kujunemisperiood II esteetiline kõrgperiood III hilisperiood Taunis vene, saksa kirjanduse mõju Kristjan Jaak Peterson Juhan Liiv Kasvas välja rühmitus Siuru Kirjastus Noor-Eesti "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" G.Suits

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti kirjanikud

1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 1843­1886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 1862­1950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

TARAPITA (rühmitus)

TARAPITA Koostaja Kerli Rüütel 2010 Ülevaade Tegutsemise aastad: 19211922 Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. Nimi tuleb muistsete eestlaste iseäralikust sõjahüüdest. Astus vaimuvabaduse nimel võitlusse. Korduvalt rääkisid noortest, haridusest ja tulevikust. Olulisim mõjuallikas paiknes läänes. Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 ­ 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle...

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Marie Under

MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 ­ tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrim...

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Friedebert Tuglase novell "Unede kuristik" - lektrüürileht

Lektüürileht Pealkiri Unede kuristik Autor Friedebert Tuglas Lk arv 4 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Mehest, kes näeb igal öösel Mehest, kelle elu ripub reaalsuse õudusunenägusid. ning olematu maailma vahel, kus ta kohtab salapäraseid ratsanikke. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Mul oli hirm, liikumatu, Uutmoodi, kuid väga hästi 140 päästmatu, nagu valekoolnul sõnastatud mõte hirmu kirstus. kirjeldamiseks. 1. Üks selle äär näitab tõelist ja Väga hea sõnade 140 teine olematuid maailmu, ning kombinisatsioon, luues sa aeled ah...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Friedebert Tuglase novell "Siil"- lektüürileht

Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile s...

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs

10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs August Gailit 1891 ­ 1960 · Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana · Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt · Õppis Valgas Läti kihelkonna ­ ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 ­ 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel ­ Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Henrik Visnapuu (ettekanne)

HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu par...

Kirjandus → Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis

Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...

Ajalugu → Eesti ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun