August Gailit kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone. Siuru aeg: EELAEG 1910-1917 TERVIKLIK PERIOOD 1917-1918 LAGUNEMINE PERIOOD 1918-1919 Siuru eesmärk oli lõbutseda, sest sõda (IMS) oli inimeste hinged hävitanud. Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto.
(1933)"Südasuvi" (1934)"Päikese ootel" (1935) "Sadamad ja saared" (1936)"Ringkäik" (1937)"Valgus ja varjud" (1939) Poeemide tsükkel: "Kahe sõja vahel" (1937 - 1941) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest
" Noorteautorite esitamine. Asjatundlik kirjanduskriitika vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne. Kristjan Jaak-Petersoni ja Juhan Liivi tomukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine. Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule. Raamatukujunduse tähtsustamine. Eesti kirjanike( Tunglas, Suits) tõlkimine soome keelde. 2 SIURU Loomiserõõm see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas) Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid.
EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arend...
August alle Elulugu Sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis, kivilõhkuja pojana 1902. aastal kolis perega Narva 1909. a sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. Aastal kuulus rühmitusse Siuru, 19211922 Tarapita kirjandusrühmitusse. 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming
Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3.) Marie Under ja Siuru 1917. asutati rühmitus ,,Siuru". Rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Under
Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja Lisad Tugevad küljed: Usuõpetus, kirjandus, on olemas ka õpetaja kogemus Nõrgad küljed:ladina keel Huvialad: luuletamine, kirjutamine Iseloomustus Henrik Visnapuu oli sündinud paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Juba noorest peast meeldis talle kirjutada luuletusi tehes 200-realise armuavalduse oma klassiõele Mari Lentsole. Ta oli üldiselt hea õpilane. Näiteks
Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad sügavad, sametimustad, Vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant... Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933
Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle Rootsis kirjutatud luules võib tunda koduigatsust Tähtsus Toob Eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge ja meelterõõmud Kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab" TÄNAME KUULAMAST!
Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Artur Adson Artur Adson -- (1889- 1977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna 1913 tutvumine Marie Underiga, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson kuni lõpuni. Oluline kujunemisel oli ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Varasemal loominguperioodil kinnistunud hüüdnimed Sänna Trubaduur ja Paaz tabavad nii tema loomingu kui isiksuse tuuma. Lõuna-Eestist, Sännast pärit Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema 9 luulekogu (1917-1973). Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid: debüüt "Henge
aastasena). Selle kogumikuga sai ta tähelepanu, mida ta soovis. Teien kogumik ilmus 1914 ,,Roheline moment", see oli roheliste lehtedega. Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne
Abja Gümnaasium Sander Taim 11. klass Marie Under Referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Meidla Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5 Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa.......................................................................................................
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“
kirjanikud enamasti ikka viis ajakirjandusse. Nii oli Gailit aastail 1911-1914 ajakirjanikuks Riias, aastail 1916-1917 Tallinna Teataja ning 1918. aastal Tartus Postimehe juures. Esimese maailmasõja päevil oli ta sõjakorrespondent, Vabadussõjas osales sõjaväeametniku sõjakirjasaatjana. Eesti Vabariigi päevil oli Gailiti elus esikohal kirjanduslik tegevus niihästi kirjutamine ise kui ka krarikas kirjandusvalikkusesfigureerimine. Ta kuulus Siuru sõpruskonda ( 1917-1919), elas aastail 1922 1924 Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, oli aastail 1932-1934 Vanemuise teatri director. Teine maailmasõda paiskas Gailiti Rootsi, kus ta 1960. aastal ka suri.
,,Siuru" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1917- 1919 aastal. Siurulaste motoks oli: ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud". Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaan...
aastal Pere kolis pidevalt 1906. aastal läks Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi 1907. aastal omandas algkooliõpetaja kutse töötas 1907-1912 õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides Teenis raha eesti keele õpetajana tütarlastekoolis Lõpetas õhtukoolis gümnaasiumi Õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat Visnapuu üliõpilasena Temast kujune loominguline isiksus Huvitus vene kultuurist ja idamaade religioonist Siuru üks eestvedajatest 1919-1920 osales Vabadussõjas 1922 abiellus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf) 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse Siuru rühmitus. Vasakult: Visnapuu, Gailit, Under, Tuglas, Adson . 1920-ndatel Visnapuu reisis palju 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu 1930-ndate keskpaigas kolis naisega Tallinna, kus alustas tööd valitsusametnikuna 22. septembril 1944
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded:
Ta ise ütleb : "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde." · Pilte"Toomas Nipernaadi" etendusest Tsitaate "Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes. " · "Ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid." · "Kauneid põhimõtteid rakendatakse vaid enese huvides ja oma riigis." August Gailit Siuru Siuru oli kirjandusrühmitus, mille asutas August Gailit (1917). Moto: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" (Tuglas). Siurusse kuulusid: Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, August Gailit. Siuru 1917 Tüli Siurus 1919. aastal tabas rühmitust kodutüli, mille põhjuseks oli Gailiti pilkav följeton M.Underi ja A.Adsoni ilutseva luule pihta. Marie Under ja Artur Adson lahkusid Siurust.
kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus. Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks", anti välja ka samanimelist ajakirja.
Impressionism AnneMai Runtal Läänemaa Ühisgümnaasium 12R Impressionism kunstis ● Teaduslikult mitte emotsionaalselt ● Valguse ja varju mõju maalil ● Hakkasid harrastama vabaõhumaali ● Maal ei pidanud jutustama mingit lugu ● Iseloomulikud jooned: a. Nähtavad pintslitõmbed b. Heledad värvid c. Avatud kompsitsioon d. Rõhuasetus valgusele ja sellele muutumisele e. Igapäevased teemad f. Ebatavalised rakursid Claude Monet ● Prantsuse maalikunstnik ● Impressionismi rajaja ning peaesindaja ● Impressionism sai tema maali järgi nime ● Monet’lt pärineb 2500 maali Maalide nimed 1. “Women in the garden” Claude Monet 2. “Bal du moulin de la Galette” Pierre-Auguste Renoir 3. “A bar at the Folles-Bergère” Èdouard Monet 4. “Impression, soleil levant” Claude Monet 5. “Paris street; Rainy day” Gustave Gaillebotte 6. “L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers”...
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirj...
tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega "pidu katku ajal" ning carpe diem!
Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see albumi sümbolistlikku laadi ja epateeriv. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan,
b. Vene luuletaja Aleksander Puskini tööd. c. Taani kirjandusloolalse Georg Brandese tööd. 6. Mis oli Gustav Suitsu esimese luuletuse pealkiri, mis ilmus aastal 1899? a. ,,Meriroosid". b. ,,Vesiroosid". c. ,,Verised roosid". 7. Mis oli rühmituse ,,Tarapita" ühisväljaanne? a. Gustav Suitsu toimetatud album. b. Barbaruse toimetatud luulekogu. c. Tuglase toimetatud ajakiri. 8. Kes oli rühmituse Siuru asutaja? a. August Gailit. b. Marie Under. c. Henrik Visnapuu. 9. Mis oli siurulaste motoks? a. ,,Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks". b. ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud". c. ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!". 10. Mida peetakse ,,Siuru" teeneks? a. Muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.. b. Tõstis raamatukujunduse taset..
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 20.sajandi alguse üks oluline luuletaja tema kõnest sai ,,Noor Eesti`` 1 albumi sissejuhatus eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse
· 1916 tööle Tallinnasse Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga · 1917 asus tööle Tartu Postimehes · 19201922 Riias Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee · 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) · 1924 vabakutseline kirjanik Tartus · 19321934 Vanemuise direktor · Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. · Tegutses Siuru rühmituses, hiljem lahkus sealt oma skandaalse följentoni pärast. Isiklik elu · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming
Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana".
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P.Keres- maletaja, tõusis maailma tippu I. Duncan- tantsja, vabatantsu looja, tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid S. Dali- maailmakuulus Hispaania sürrealistlik kunstnik, tema maalid esitlesid vaatajate pööraseid unenäolisi kujutlemi, C
AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Sem...
Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755 761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under" ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. KOKKUVÕTE Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja sealt sai ta ka hüüdnime Siuru Printsess. Ta saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. 10.05.1996 andis välja Eesti Post postmargi sarjas "EUROPA. Kuulsaid naisi" 17. juulil 2009.a. esitleti Tallinna Botaanikaaias roosikasvataja Mart Ojasalu aretanud roosisorti `Marie Under`.
Gailit omandas sellel iseõppimise perioodil, kuni Tartust lahkumiseni 1911, laialdased teadmised. Gailiti ametikäik 1911 asus August Gailit Riias tööle ajakirjanikuna, saates ka Postimehele kaastöid läti kultuurielust. Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõudis 1916 Riia lähistele, sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917 lõpul asus Gailit tööle Tartus Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 1920-1922 oli ta Riia Eesti saatkonnas pressiatasee, viibis seejärel 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle.
Arthur Adson & Mar ie Under Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mar ie Under 27. märtsil 1883 Eesti luuletaja Õppis väikelastekoolis, hiljem Cornelia Niclaseni tütarlaste erakoolis 1901-1902 "Teataja" 1902 abiellus Carl Eduard Friederich Hackeriga ning kolis Venemaale 1904 "Postimees" 1906 pöördumine Eesti 1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga 1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl var...
August Gailit (1891 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai ...
sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
J.V. Barbarus, August Alle). Gailit kirjutas Underist följetoni „Sinises tualetis daam“ - pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita 1921-1922 1. Kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanudse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. 2. Liikmed: Siuru + Jaan Kärner 3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1
- ül 2 (Siuru) Karikatuuri sõnum on ,et looming sünnib inimese sisemistest vajadustest, mitte väljastoolt saadud missiooni või kaalutluse tulemusel. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi, väljast poolt võivad nad olla kurjad, kalgid või kurvad või mis iganes, aga sees on võib olla kõik teisiti. Üldsusele meeldis Siuru, sellepärast, et see oli paljude jaoks kättesaadav , aga poeetides puudub nn lihtinimeste tunnetemaailm, mis neile ei meeldinud. Siuralased tahtsid jätta sügava kuid enesekeskse ja subjektiivse mulje. Nad ütlesid, et igalühel on õigus elada omamoodi, niisugusena, nagu teda on loodud. Draama Õ lk 167-183 lug 1. - Lk 198 ül 1 ja 2 (Teater ja näitekirjandus) 1) 1940.aasta lõpuks tõusis nende arv kümneni. Teatrilinnade hulka kuulusid peale
August Gailit -Sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste lähistel Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. -Ta oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. -Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. -Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 vil...
soome keelde. (Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!) Siuru-loodi 1917a. 17.mail.Rühmitusse kuulusid-Henrik Visnapuu,Marie Under, Arthur Adson,Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper(kunstnikud:J.Koort,A.Vabbe ja N.Triik)Siuru tähtsus-tõid Eesti luulesse maailmatasemel armastus ja loodus lüürika;esimene suurem ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu ,,Sonetid" , Adsoni ,,Henge palango" , Visnapuu ,,Amores" , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja Underi vahel),tegevus lõpetati 1919 a.lõpul. Elulähedusliikumine-tekkis Juhan Sütise eestvedamisel, mis tegutses 1920-30-aastatel;realistid, ülistasid töörahvast, kirjeldav naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja
kirjanduslikult võrdlemisi viljakas. Teemad ei olnud ühiskondlikud, kaldusid pigem müstitsismi. See kirjandus pärines aastatest 1911-1917, kus põhimõtteks oli kujunenud "kunst kunsti pärast", mis oli iseenesest täiesti reaktsiooniline. Kuigi nad väliselt näisid kodanluse vastu töötavat (õrritasid kodanlust), viis see tegelikult siiski kodanluse juurde maskeeritult tagasi. Töötatakse vormi kallal, sisu tähtsus väheneb. Nende teemad esialgu vältisid elu ja progressi, aga album Siuru III sisaldas juba olulisel hulgal sõjavastast 'ajaluulet'. Peale saksa okupatsiooni suurenes kodanluse osakaal järsult. Töölised ja talupojad võitlesid nõukogude võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus.
Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level Third level Fourth level Fifth level
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajan...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
