1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- .................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Erinevus- ..............................................................................................................
2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas. Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka. 4 punkti Bakterid Viirused 1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Erinevus- ................................................................................................................................... ..
Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu Looma-, taime- ja seeneraku võrdlus Loomarakk Seenerakk Taimerakk Kest Puudub v.a. munarakk Kitiinist Tselluloosist ja Ligniinist Vakuool Väikesed Väikesed Suur tsentraal- lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid vakuool Plastiidid Puuduvad Puuduvad Kloro-, kromo- ja
kemosünteesijad) (fotosüntees) loomad ja seened heterotroofid ainevahetuse kiirus 10-100x kiirem aeglasem paljunemise ja kasvu kiirem aeglasem kiirus Taime-, seene- ja loomarakku võrdlev tabel TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen 2.Kest + + - tselluloosist, kitiinist erandiks munarakud (lubikest, ligniinist mannaanist valkkest, nahkkest) 3
· Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu
* Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof. Metabolism * Metabolism elu omadus ehk organismis toimuv ainevahetus kokku. * Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos.
26.Millistest toiduainetest saab rohkesti valke, süsivesikuid, rasvu? o Valku saab: - liha, muna, piimatooted, oad o Rasvu saab: - pähklid, kala, seemned o Süsivesikuid saab: - puuviljad, marjad, köögivijad, täisteratooted 27.Oska joonistada looma-, taime-, seene ja bakterirakku, tunne need ära joonistelt. Tea nende ISELOOMULIKKE tunnuseid. Bakterirakk Loomarakk Taimerakk Seenerakk Tuum Puudub, selle Kaksikmembraaniga ümbritsetud tuum. asemel tuumapiirkond Kromosoomid Esineb 1 Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene palju. rõngaskromoson, DNA-d ja geene vähe Membraaniga Puuduvad Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid,
loomad, seened, protistid) tuumamembraan puudub tuumamembraan olemas tsütoplasma jäik tsütoplasma liikuv Dna hulk väiksem, 1 rõngaskromosoom DNA-d rohkem , lineaarsed kromosoomid TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest kitiinist erandiks munarakud (lubikest, tselluloosist, ligniinist
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
· Südamelihaskude Ehitus: Lihaskiud hargnenud Moodustavad võrgustiku Ristpidi vöödilised Talitus: Tahtele mittealluvad Erutuse juhtimisvõime Automatism Bioloogia Page 21 Eukarübotsete rakkude võrdlus 12. oktoober 2009. a. 14:35 Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest - Tselluloosist ja liguiinist Kitiinist Vakuool Väikesed lipiidid Suur keskvakuool rakumahlaga Väikesed lipiidid Plastiidid - Kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid - Tsentrosoom Alati Kõrgematel puudub Osades rakkudes Varusüsivesinik Glükogeen Tärklis Glükogeen
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Anorgaanilised ühendid Vesi (min u 15%...max 98%) Ioonid Soolad Orgaanilise ühendid Süsivesikud Valgud Lipiidid NH Orgaanilised happed Pigmendid Jne Ülesanded 1. pideva ringliikumisena täidab transportfunktsiooni. 2. seob raku tervikuks 3. on toitainete varu hoidla ja jääkainete talletuskoht 4. ainevahetuskeskkond Taime-, seene- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Varu SV Tärklis Glükogeen Glükogeen Kest Tselluloos/ligniin Kitiin/mannaan - Vakuool 1 suur keskvakuool Üksikud väiksed Üksikud väiksed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid Plastiidi 4 tüüpi - -
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Viljakeha (seene kübar) kasutavad mitmed loomad, sh inimene, toiduks. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti moodustunud mitmest hallikust. Kottseente hulka kuuluv pintselhallik- eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Hallikud eritavad mükotoksiine. Leidub ka üherakulisi seeni- pärmseened nt. Seenerakk. Seeneraku tsütoplasmas samad organellid, mis loomarakus. Kuna neile on omane toitumine, siis puuduvad neil plastiidid, samuti vakuoolid- need on taimes. Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. 18.Taimeraku ehitus. Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist,
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS loomarakk taimerakk seenerakk puudub, v.a. kest tselluloosist ja ligniinist kitiinist munarakk väikesed väikesed vakuool suur keskvakuool lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid kloro-, kromo- ja
(esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed ise ei seedi tselluloosi, soolestikus olevad bakterid lagundavad. Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
