eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul, mis
metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkonna,pinn amfoteritsiin rajab läbi t,millega tõkestatakse a;viib reageerivad membraani hüdrofiilseid nende looduslikke molekulid tunneleid mille kaudu külalismolekulide kontakti;fikseerib tsütoplasma voolab transport(kokaiin,fluoks reageerivad ained nii,e välja ja rakk etiin).struktuurvalk nt siirdeolek oleks hukkub.Suhkrud tubulin(polümeriseerub saavutatav;osaleb sihtmärgina:osalevad tsütoplasmas reaktsmehhanismides,h
läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
Eriti head on Ag, Au, Cu, Pt, Al,Fe. (vt. Metalliline side) Magnetiseeritavus- magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt: ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. paramagneetilised- magnetiseeruvad nõrgalt- A, Cr, Ti. diamagneetilised- Sn, Cu, Bi- tõukuvad magnetväljas. 3 Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad paljude ainetega, sealhulgas peaaegu kõikide mittemetallidega. Keemilistes reaktsioonides on metallide redutseerijad, mis loovutavad oma viimase kihi elektronid: Me ne- Me+n Parema ülevaate saamiseks paigutatakse metallid aktiivsuse alusel pingeritta. Mida vasemal pingereas metall asub, seda aktiivsem ta keemilistes reaktsioonides on. Kuna enamik keemilisi reaktsioone toimum vesilahustes, siis on pingeritta asetatud ka vesinik.
Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. 1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3
lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. Struktuurid? 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendame 4050°C-ni. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele Milloni reaktiivi esialgu tekib valge sade ning pärast soojendamist muutub valgu sade roosakaks. Millise struktuuriga ühend tekib? Milloni
Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust
Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust
Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema välja) Teist metalli ei tõrju Canacaba metallid (Ia,IIa Ca,Sr,Ba) Fe+CuSO4Cu+FeSO4 4.Amofteersed(zn,Al) Reageerivad alustega 2NaOH+Al+6H2O2Na[Al(OH)4]+3H2 5
2 Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi è nad on amfoteersed Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped
ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallis, mis aga paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei tõrju. Metalli reageerimisel veega on red metalli oks vesi. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis ja leelismuld metalli, tõrjudes veest välja vesinikku, saadusena tekkiv leelis. Keskmise akt. Metallid al kuni fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesiniku. Tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed pingereas ei reageeri veega. Keemililse rektsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel
kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Milline tähtus on organismi aine- ja energiavahetusel?-aine- ja energiavahetus on üks elu tunnuseid , (energiat saadakse orgaanilise aine lagundamisel). Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? -kui organismid kasvavad, siis nad ka arenevad. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga.- Iga inimese keha areneb igal inimesel erimoodi, samuti algab ka puberteet erineval ajal. Miks reageerivad organismid välisärritajale?-Kõik organismid reageerivad, liikudes või sättides end paremini . (taimed lähtuvad valgusest, leidmaks õiget kohta) Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?- eristatakse, sest elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed.- molekulaarne tase, organelli tase, organism, elundkond, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon, populatsioon, liik, biosfäär
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) 3 METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O).
Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2 Samuti reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküünhalogeenid. CH3CH2OH + HBr > CH3CH2Br + H2O Füüsikalised omadused. Võivad osaleda vesiniksideme moodustumisel Võivad moodustada sidemeid ka veemolekulidega Lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees, pikema ahelaga aga halvasti. Narkootilise toimega Mürgised Toatemperatuuril vedelad Alates C12 on alkoholid tahked ained
Detergent otseses ladinakeelses tõlkes tähendabki ära pühkima, puhtaks pühkima. 3.Detergendi koostisosad Detergendi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja hüdrofiilset funktsionaalrühma. 4.Kuidas jaotatakse detergente? Detergente jaotatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks detergentideks. Anioonaktiivsed ained lagunevad vees paremini kui katioonaktiivsed ja mitteionogeensed, seega selle mõju keskkonnale on ka väiksem. Samas reageerivad kaks viimast veega paremini seega on nende kasutamine effektiivsem. 5.Detergentide ülesanded Pindaktiivsed ained kangutavad pinnalt lahti mustuseosakesi. Detergendi süsivesinikahela pikenedes paraneb ka selle pindaktiivsus. Mõjusamad on sellised ained , mille molekulis on 12 kuni 18 süsiniku aatomit. Pikemate süsinikahelate korral lahustuvus väheneb. 6.Mis on seep? Seebid on kõrgemate rasvhapete leelismetallide soolad. Tööstuses kasutatakse toorainena seepide valmistamisel
3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2 · Väheaktiivsed metallid ei reageeri veega 3) REAGEERIMINE HAPETEGA NB! Toimub pingerea alusel · Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega ja tõrjuvad välja vesiniku(v.a. lämmastikhape HNO3) Mg + 2HCl MgCl2 + H2
süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained
vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1. Sugulisel paljunemise korral algab organismis areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga kehaosa eraldumisega vanemorganismist 2. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul- see avaldub ka elu organiseerituse kõigil tasemetel 3. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes Kuidas organismid reageerivad ärritusele: 1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel
....................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest
..................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest
HAPPEVIHMAD TEKE: Happevihmade teke on tingitud inimtegevusest. Kütuste põlemisel satub atmosfääri happelised oksiidid, mis reageerivad veeauruga ja tekib happelise reaktsiooniga sademed. (Keskkonna saastumine happeliste oksiididega: äike, vulkaanipursked, põlengud) Oksiidid, mis põhjustavad happevihmasid: vääveloksiidid (SO2 ja SO3) Lämmastikoksiidid (NO ja NO2) Süsihappegaas (CO2) TAGAJÄRJED: · Happesademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Mulla hapestumisega mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus paranab. Esialgu soodustab taime kasvu, kuid edasisel hapestumisel areng seiskub.
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2
Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10
Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
• Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgust. • Nende valguste erinevad kombinatsioonid võimaldavad näha kõiki spektrivärvusi • TÄNAN KUULAMAST
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
, oa 1 Leelismuldmetall- IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel leegile iseloomulik värvus. Omadused : · Pehmed,kergesti lõigatavad · Suhteliselt kerged · Suhteliselt madala sulamistemp · Hea elektri ja soojusjuhtivusega · Puhas metallipink on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega · Reageerivad aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega · Reageerivad aktiivselt veega,moodustades vastava leelise ja tõrjudes välja vesiniku · Regeerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku Oksiidid(valged tahked ained,tugevalt aluselised omadused,reag aktiivselt veega) Hüdrooksiid(tugevad alused,valged kristalsed ained tugevalt hügroskoopsed)
BEEBI MÄNGUASJAD Mänguasjade valimisel on kaval silmas pidada : * mitmekesisust ( erinevad asjad ja erinevad tegevusvõimalused tagavad mitmekülgse arengu ). * vastusevõimelisust ( lapse tegevusele reageerivad asjad õpetavad lapsele põhjus-tagajärg seose tundmist ja tekitavad uudishimu maailma tundma õppida ). * arendavust ( kõige paremad on need asjad, millega tegeledes õpib laps midagi uut ). Esimestel eluaastatel on väikese ilmakodaniku põhitegevuseks ümbritseva maailma tundmaõppimine. Paarikuune laps hakkab juba mänguasjade vastu huvi ilmutama. Paraku pole ta aga veel valmis neid ise kätte haarama. Laps tutvuks küll meeleldi esimeste leludega,
enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, retseptorid puudutust survet valu, külma ja kuuma. Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid. Tavaliselt reageerivad temperatuuri kuumaretseptoreid tõusule kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele külmaretseptorid. Kui aga temperatuuri muutus on väga järsk, siis reageerivad ka külmaretseptorid. Seetõttu tekibki kuuma sauna minnes esialgu "kananahk" ja alles hiljem hakkab palav. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja sõrmeotstel huultel.
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ HAPPEVIHMAD Referaat Koostaja Ann-Kristin Pajus 8. klass (Juhendaja Kersti Lepasaar) Tallinn 2010 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu.Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt
· CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: · HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool · HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) 4 Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O 5 Glütserool Glütserool, samuti tuntud kui glütseriin, vähem teada kui propaan-1,2,3-triool või 1,2,3- propaantriool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees.
– nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler
nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest. Hakkab kiiresti kasvama, 38.-40. nädalaks on juba 50 cm pikk ja 3 kg raske, valmis sündimiseks. 2. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi kerged beebid, rasked beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse
Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv 2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Teised saasteained
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma. (nomenklatuuris -nool lõpp) Üldvalem R OH Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest
Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen. Kõrgel temperatuuril ja rõhul ühinevad eteeni molekulid polümeerideks. Kasutatakse plastide tootmisel põhikoostisosana. C2H4 C vahel on kolmiksidemed alküünid CnH2n-2 (lõpp üün) Etüün ehk atsetüleen. Põlemisel tekib väga kõrge temperatuur.
Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite,
Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sademed Põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga H2SO3,H2SO4,HNO2,HNO3 Põhjused Heitgaasid: tööstus transport söe-ja naftasaaduste põletamine vulkaanid välk kahjutuled Tagajärjed mulla hapestumine okaspuude kahjustumine veekogude hapestumine kalavarude hävimine peatub kalade sigimine kahju ajaloolistele ehitistele metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendused madala SO4 sisaldusega söe kasutamine tööstuses-filtrite kasutamine loodussõbralike energiaallikate kasutamine
HAPPEVIHMAD HELEN HÜTT LY RANDOJA PIRET SUSS MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE
• liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad • Vihm mis on happeline, sisaldab väikeses koguses vesiniku ioone (väike pH) • Keskkonnaprobleem - kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Õhku pääseb väävedioksiid ja lämmastikoksiid mis reageerivad vesinikumolekulidega. • Elektrigeneraatoritest, tehastest ja mootorsõidukitest. • Söetehased • pH väiksem kui 5 siis kalade munad lagunevad. Hävitab putukaid • Kahjustab taimede lehtesid ja muudab pinnase happeliseks. • Poola, USA- ida, Kanada- kagu
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne sisekeskkond a. Kõigusoojased b. Püsisoojased · Reageerimine ärritusele a. Hulkraksetel on meeleorgand, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele b. Üherakulistel on rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid · Keeruline ehitus Biomolekulid - keerulise ehitusega aine, mis väljaspool organismis ei moodustu · Muutuvad ajas Kohastumine - toimub põlvkondade jooksul, muutused päranduvad järglastele Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma keskkonnaga, kui ei siis surevad välja · Keerukas organiseeritus tase
reaktsioon). 2.1. Molisch'i test Teoreetilised alused Molisch'i testi on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 2 ml arabinoosi ja teise 2 ml sahharoosi. Lisasin mõlemasse 5 tilka Molisch'i reaktiivi ning loksutasin. Valasin mööda katseklaasi seina mõlemasse 1 ml konts. H2SO4. Arabinoosi puhul tekkis katseklaasi helepurpurne kiht, sahharoosi puhul on see kiht tumedam. Toimus furfuraalide moodustumine. 10
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamis...
OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Akromatopsia Inimese võimetus eristada värve; Esineb sageli eurooplastel, harva asiaatidel ja aafriklastel; Umbes 1 inimesel 30 000-st Enamasti kaasasündinud, harvem traumade või silmahaiguste tagajärjel; Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel; Värvide nägemine 3 eri liiki kolvikesi, mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli varjundites; Väike nägemisteravus. Akromatopsia jaotus Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei
Oksiidid Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt
püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime otsene v moondeline omandavad uusi tunnuseid ärritusele reageerimine hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spets. valgumolekulid muutlikkus pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele kohastumine kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja kindel eluiga, mis lõpeb surmaga eluiga erinevatel liikidel erinev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
