Aldehüüdid: Ketoonid: Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Üldvalem: Keemilised omadused: 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> + H2O 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse + HCHO + ... -> + H2O n Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised
elementidest Siirdemetallid delemendid , paiknevad Brühmades . Nendel kõigil on enamasti 2 elektroni väliskihil ja nad võtavad elektrone juurde eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt . 12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ? · hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ?
energia. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus omandatakse uusi sise-ja välisehituslikke tunnuseid ja areng lõppeb alati surmaga. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Isendid omandavad arengu käigus uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Organismid reageerivad välisärritustel enda olukorra paremate tingimuste loomiseks (näiteks silmviburlane liigub varjulisest kohast valgustatud piirkonda, kingloom põgeneb soolakristallide eest). Kokkuvõte osa kohta Bioloogia on teadus, mis uurib elu erinevaid tasemeid ja nendevahelisi seoseid. Elu saab vaid määratleda mitme tunnuse koosesinemise korral. Biomolekulide eluliseks tunnuseks on omadus, et neid aineid ei moodustu väljaspool organisme
perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe *Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed, madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus- ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates, õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega. *Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga. *Mg põleb CO s *Al, Sn, Pb-hõbevalge metallse läiksega, suhteliselt pehme metal, kerged, kergesti töödeldavad, hea elektri- ja soojusjuhid, sulmais temp madal, kasutatakse peeglite valmistamiseks, Pb ragiseb, Sn ei reageeri õhu käes, aga Pb oksüdeerub
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2
H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad nukleofiilsete ühenditega endes alkohole. Seejuures epoksiiditsükkel avaneb. Reaktsiooni katalüüsievad Bronstedi ja Lewise happed (BF3, TiCl4 jne).
Redutseerumine- Elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. Leelismetallid- väga tugevad redutseerijad, tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid. Leelismuldmetallid- väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid s-metallid- leelis- ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm. Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja
Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata. Keemilised omadused Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate Reageerivad hapetega Alkoholid reageerivad org. Hapetega Eetrid on ühendid, mis koosnevad kahest ühevalentsest süsivesiniku radikaalist, mis on ühendatud – O – kaudu tähtsaimad esindajad CH3-O- CH3 dimetaaneeter Füüsikalised omadused: Lahustuvad halvasti vees, kerged enamus eetreid on vedelad, iseloomuliku eetri lõhnaga Keemilised omadused: Väga püsivad, ei reageeri metallidega. Tsükloalkaanid - küllastunud süsivesinikke, millede molekulides ühekordsete
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga
b) metall tõrjub sooladest välja mittemetalli c) metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli (5p) Vasta küsimustele! 1.Kuidas muutub redutseerija oksüdatsiooniaste redoksreaktsioonides? Loovutav elektrone 2.Mis on oksüdeerumine? Protsess,millal aatom annab elektroonid ära 3.Miks tuleb leelis-ja leelismuldmetalle hoida suletud anumas õlikihi all? Ei moodusta reaktsiooni koos hapnikuga ja metall ei lagune 4.Kuidas reageerivad aktiivsed metallid veega? Nad moodustavad hüdroksiidi,kui metall on leelismetall(+Ca ,Ba,Sr) või moodustavad oksiidi ,kui metall on tavaline ja eraldub vesinik 5.Millisel juhul tõrjub metall teise metalli tema soola lahusest välja? Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli Kirjuta lünka õige vastus! 1.Elemendi metallilised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla, sest ..................................
Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed. Tahke aine. Värvus pole teada. Omadustelt meenutab mittemetalle (halogeene), kui ka metalle(Po, Pb). Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Raskeim halogeen. Maal leiduvast 93st elemendist kõige vähem levinud. Keemilised omadused Väga aktiivsed mittemetallid. Moodustavad metallihalogeniide. Tekitavad vesinikhalogeniide. Moodustavad oksohappeid. Reageerivad teiste mittemetallide. Keemiline aktiivsus väheneb F2 At2. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivse välja. Reageerivad kõikide metallidega (nt. 2 Fe + 3 Cl2 2 FeCl3). Füüsikalised omadused Fluor ja kloor gaasid. Broom auruv vedelik. Jood kristalne sublimeeruv aine. Tugeva lõhnaga. Sööbiva toimega. Agrekaatolekutes molekulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Molekulide mõõtmed ja polariseeritavus suurenevad suunas F2 At.
Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI
Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2.A rühma omad altes kaltsiumist samuti nad reageerivad veel ka veega, Happelised oksiidid reageerivad alustega- tekib sool+vesi nt:
värvivad leeki (erinevate metallide ühendid muudavad leegi värvust) pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad suhteliselt kerged (väikese tihedusega) suhteliselt madala sulamistemperatuuriga hea elektri- ja soojusjuhitavusega puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega leelismetalle tuleb hoida suletud nõus, õlikihi all tarbeesemeid valmistada ei saa: o reageerivad hapnikuga (oksüdeerub) 2Na+O2 → 2Na2O o reageerivad veega (tekib leelis) 2Na+2H2O → 2NaOH+H2 o reageerivad hapetega Na+HCl → 2NaOH+H2 o sooladega ei reageeri o reageerib teiste mittemetallidega 2Na+Cl2 →2NaCl Leelismetalli ühendid vihikus. 3. p-metallid on metallid, mille väliskihi elektronvalem on npn, nad asuvad IIIA, IVA,VA, VIA rühmades. Tuntuimad neist on Al, Pb ja Sn. Alumiiniumit kasutatakse
millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Metalloksiid+vesi=hüdroksiid Metalloksiid+hape=metall ja happeanioon+vesi Metall+hape=ainult H tõrjub välja Hape+alus=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Kuumutamisel=oksiid+vesi
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks
moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses. Taimedele omased liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid
tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid
Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1
Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2
asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite
Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt.
jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart? Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele. 12. Silma ehitus ja erinevate osade osatähtsus nägemisaistingu tekkes (lääts, pupill, vikerkest, võrkkest jm.) mis rolli mängivad silma erinevad osad valguse koondamises? Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise
Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel
Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O
Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn) - küllaltki vastupidavad, nende pinnale tekib õhuke oksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist - kuumutamisel aktiivsus suureneb, aga põlema need metallid kunagi ei sütti VÄÄRISMETALLID- Kõige väiksema aktiivsusega METALLID REAGEERIMINE REAGEERIMINE VEEGA
http://www.ptable.com/#Property/State Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li ühendite toimel punaseks · Reageerivad veega nt. 2Na + 2H2O =2NaOH +H2 Erinevus on metalli aktiivsuses: Li reageerib veega rahulikult, Na aktiivsemalt, K nii aktiivselt, et süttib vees põlema, Cs plahvatab vees.
metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt)
a. K2SO4--Sool c. P4—Allotroop/lihtaine e. Ca(HCO3)2--Vesiniksool g. H2TeO4--Hape b. Mn(OH)4--Alus d. CrO--Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g
(personalivalik näiteks), ... 21 IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! 22 Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. 23 * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele.
Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu
tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline
t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise kõige olulisem põhjus. Katalüsaatori keemiline koostis ja kogus jäävad peale reaktsiooni endiseks. 2. Keemiline tasakaal on olukord, kus toimub pöörduv reaktsioon (reaktsiooni saadused reageerivad omavahel ja selle tulemusena tekib uuesti teatavas koguses lähteaineid). Teatud temperatuuril tekitatakse selline olukord, kus mõlemas suunas kulgevate reaktsioonide kiirused on võrdsed ning reageerivate ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. 3. Elektrolüüdid -ained mis vedelas olekus või vesilahustes juhivad elektrit. Elektrolüütiline dissotsiatsioon -nimetatakse elektrolüütide lagunemist ioonideks nende lahustumisel vees
OKSIIDID. APROTOONSED HAPPED SOOLALAHUSTE pH 1. Selgitage mõisted ja lisage näited: a) Aluselised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. b) Happelised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad kas: · alusega, moodustades soola ja vee · veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid:
Metall + veeaur = oksiid + H2 (Al-Fe pingereas) (I rühma metallide oksiidid , II rühma metallide oksiidid alates Ca ) 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2. Aluseline oksiid + hape = sool + vesi 3Fe + 4H2O (aur) = Fe3O4 + 4 H2 CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti 2 4 3 6. Metall + hape = sool + vesinik 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 5. Hape + ammoniaak = ammooniumsool Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Na2O + SO3 = Na2SO4 HCl + NH3 = NH4Cl
NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12. Kus paiknevad reetinal kepikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise. 13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. - Ainult kolvikesed paiknevad reetina foveal ja foveolal, vähem on neid perifeerias. Neid on 6-6,8 miljonit ja nad reageerivad eredale valgusele. Otsustavad peenete detailide ja värvide nägemise üle. Neelavad sinist, rohelist ja punast valgust
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:
millest järeldan, et vesinik oli katseklaasi segus õhuga. Al ja NaOH reageerisid. 2Al + 2NaOH +6H20 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Katse 3 Metalli väljatõrjumine tema soolade lahusest Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, Zn, Fe, Al, Cu, soolade lahused (FeSO4, ZnCl2, CuSO4, AlCl3) Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolalahust ja lisan tükikese metalli. Kordan katset kõikide soolalahust ja metallide vahel ning jälgin, kas ained reageerivad või ei. Metallikatioon Zn²+ Fe²+ Al²+ Cu²+ Metall Zn + - + Fe - - + Al - + + Cu - - - Metallid, mis veega ei reageeri (või reageerivad ainult kuumutamisel veeauruga), on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...)
Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3. Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + al...
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3
Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O
Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O
Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) o Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. Ca + HCl CaCl + H2 Reageerimine veega o Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Na + H2O NaOH + H2 o Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Zn + H2O ZnO + H2 o Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Au + H2O Reageerimine soola lahustega o Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
