magnetväljas. Paramagnetilised metallid Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt. Dimagnetilised metallid Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale. 49. metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid. Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad. Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega toa temperatuuril enamus metallidega mis on vähem aktiivsed reageerivad ainult kuumutamisel võiveeauruga. Lahjendatud H2SO4 ja HCl reageerivad metallidega mis asuvad metallide pingereas enne vesinikku. 50. metallide elektrokeemilise aktiivsuse pingerida ja selle rakendus keemias. Keemilise aktiivsuse rida on loetelu elementides mis on reastatud nende keemilise
Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah
reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv
2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused:
Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid
tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega. Peenete neuroanatoomiliste seoste ja normaalse binokulaarse nägemise
· poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO 2, SO2, SO3) c
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku
5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2. Soolad reageerivad tugevamate hapetega 3. SOOL + HAPE = UUS SOOL + UUS HAPE vana hape on tugevam ja uus nõrgem ;) TUGEVAD HAPPED ON : H2SO4 kõige tugevam HCL HNO3
Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud)
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja,
Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused · vees hästi ei lahustu (vesiniksidemeid ei saa moodustada) · keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (C 1-3) alkoholid (C 4) muud alkoholid eetrid KEEMISTEMPERATUUR (kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (mida pikem seda kõrgem) eetrid (mida pikem seda kõrgem) ALKOHOLID reageerivad IA rühma metallidega (alkoholaat+vesinik) ja hapnikuga (põlemine- tekib CO2+H2O) EETRITE saamine: 1) alkoholaat + halogeeniühend eeter + sool 2) alkohol + alkohol (kuumutamine) eeter + vesi
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrvek...
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kl...
muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine: Fe2+ + K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K+ Mikrogalvaanipaari mõju metalli lahustumisele: Zn lisatakse 2M H2SO4 lahust. Toimub H2 eraldumine. Kui asetada samasse lahusesse vasktraat, ei toimu mingeid muutusi. Kui vasktraat asetada Zn graanuli lähedusse, on märgata, et nüüd toimub H2 eraldumine Cu-lt. Anood (Zn): Zn = Zn2+ + 2e- Katood (Cu): 2H+ + 2e- = H2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKA TEADUSKOND Materjalitehnika instituut Materjalitehnika MTM0070 Materjalitehnika TUGEVUS- SITKUSNÄITAJAD Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindal...
struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad halogeenidega(asendusreaktsioon) 10) Põlemine ja reageerimine halogeenidega. VIHIKUST 11) Alkaanide struktuurvalemid ja nimetused. +VIHIKUST 1.met 2.et 3.prop 4.but 5.pent 6.heks 7.hept 8.okt 9.non 10.deka (Süsinike arv peaahelas) 12) Tähtsaimad alkaanid. Metaan, naftasaadused
Millest Happevihmad tekivad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad
kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse? · Maitse tajumine on keerulisem, kui võiks arvata, sest maitseaistingus osaleb mitu meelt. · Leidub ninas rakke, mis tunnevad ära mõrule maitsele
a. Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid. (Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Nimetatud tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel. ) b. Hüdrogeenimisel (liitumisel vesinikuga ) katalüsaatori(Ni, Pt) manulusel moodustuvad alkaanid. c. Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid.(nt kloroetaan) d. Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad , moodustades alkohole.elektrofiiliks on kaksiksidemele liituv prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsinikuga (markovnikovi reegel). Kui vanemad grupid on ühel ja samal pool kaksiksidet, on tegemist Z isomeeriga(zusammen) ja eri pooltel, siis E isomeeriga. C-H sidemete hüperkonjugatsioonist karbkatiooni vaba orbitaaliga sõltub
aldehüüdiga), moodustades ebastabiilseid poolatsetaale. *Karboksüülhappe dissotsiatsioonil moodustub karboksülaatioon. Karboksüülhapetel on hapete üldised omadused: *vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega 2CH3COOH+Zn(CH3COO)2Zn+H2 Karboksüülhapped (omadused, saamine). *vees lahustuvad happed reageerivad metalli oksiididega Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles 6CH3COOH+Al2O32(CH3COO)3Al+H2O
NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgulahuses sade, zelatiinilahuses mitte.
Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid: valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse 4050°C-ni.
Taimeõli (või loomne rasv) filtreeritakse ja kogutakse anumasse (500 l),siis lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi.Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga. Segatakse ja soojendatakse kogu segu 60-70C ja segatakse 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool.Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse.Kogu segu hoitakse vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada.Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks.Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse. Kontroll Biodiisel peab vastama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, mis on
ESTRID, AMIIDID. KEEMILISE REAKTSIOONI TASAKAAL, PÖÖRDUVUS, KIIRUS. 1. Kuidas saame karboksüülhapetest nende funktsionaalderivaate estreid ja amiide? Estreid saame kui karboksüülhapped reageerivad alkoholidega CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Amiide saadakse siis kui karboksüülhappes OH rühma asemel on -NH (aminorühm). 2. Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed? Estrite nimetus antakse sarnaselt sooladele. Näiteks CHCHCOOCH metüülpropanaat. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. Näiteks CHCONH etaanamiid. 3
Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest
elementide sümboleid ja ainete valemeid lagunemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 1st ainest 2 v rohkem ainet ühinemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 2st u enamast ainest üks uus aine asendusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises olevaid elemendi aatomeid vahetusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mis kulgeb 2 liitaine vahel.(neutrali satsioonireaktsioon kus happe ja alus reageerivad ja tulemuseks tekib sool ja vesi) redoksreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus muudavad oa. Astmed oksüdeerujaaine, mis liidab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Väheneb redutseerijaaine, mis loovutab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Suureneb oksüdeerumineelektronide liitmiseprotsess redutseerimineelektronide loovutamisprotsess oksüdatsiooniaste näitab iooni laengut ühendis eeldades, et iga element on omavahel ioon
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata amiine, kui tugevad nuklefiile, mis selles süsteemis tähendab, et neil on aluselised omadused. Keemilised omadused Amiinid reageerivad hapetega, kusjuures moodustavad soolad. R-NH2+HCl=R-NH3Cl Füüsikalised omadused Amiinid on gaasilised, vedelad ja tahked ained. Madalamad amiinid lahustuvad väga hästi vees, sest nad moodustavad H-sidemeid. Gaasilised ained on metüülamiin ja trimetüülamiin. Vedelad on dimetüülamiin ja etüülamiin. Nende C jääb alati väiksemaks ühest. Nad oksüdeeruvad nt fenüülamiin muutub mustaks. Madalamatel amiinidel on ammoniaagi lõhn, nõrgematel roiskunud kala lõhn.
Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väg...
Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2 · Vähemaktiivsed metallid (Ni Au) Veega ei reageeri Metall + sool · Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri · Väga aktiivsed metallid (Li- Ca) reageerivad ennem soolalahuses oleva veega ja seejärel tekkinud hüdroksiid reageerib soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2 NaOH + FeSO4 = Fe(OH)2 + Na2SO4 2Na + 2H2O + FeSO4 = Fe(OH)2 + Na2SO4 + H2
Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt
Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine Kasutamine: polümeeride valmistamiseks, värvained, ravimid, parfümeerias,
õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad *Metallurgiatehased *Keemiatehased *Transport *Tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega *Mullaprotsessid *Väetamine Happevihmade mõju elusloodusele *Okaspuude okaste kahjustumine *Metsade hävimine *Lehtpuude lehed kuivavad *Puude oksad kuivavad *Veekogud hapestuvad *Väheneb liigiline mitmekesisus *Vee-elustik hävib *Mullad hapestuvad
Maavarade kasutamine: Tagajärjed Globaalne soojenemine Fossiilsete kütuste põletamise kaudu lisandub süsinikku aineringesse ja seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudess...
ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa
Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon 1. Hüdrofoobsus- aine või keha ja vee vastastikmõju puudumine. Need kehad mis on hüdrofoobsed, nende pinda vesi ei märga ning need ei pundu. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja sinna kuuluvad ka need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. 2. Fraktsioneeriv destillatsioon- vedelate segude lahutamine neid mitu korda osaliselt aurustades ja auru kondenseerides. Selle korral on auru- ja vedelfaas korduvas kokkupuutes. Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumin...
Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2
kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste äratundmisel ultravioletset nägemist. Näiteks mõned kalaliigid näivad inimestele täiesti sarnased, kuid kalad omavahel eristavad liigikaaslasi UV märgiste järgi näos. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on umbes 1 m. Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega, kuid reageerivad ainult liikuvatele objektidele. Roomajatel on hästi arenenud nägemine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Lindudel on meeleelundid ebaühtlaselt arenenud. Nende juhtivaks meeleks on nägemine. 2013/2014
mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises. · Tselluloosi eraldatake puidust sulfit-või sulfaatmenetlusel. · Raputades väävlit kautsikulehtedele muutuvad lehed kummiks. LEVIK LOODUSES · Esineb ehedal kujul kui ka ühendite koostises · Ehedena vulkaanilistes piirkondades · Kuulub valkude koostisesse · Keskonna probleemi tekitaja- happevihmad (kütuste põletamisel paiskub õhkub vääveldioksiidi) · SO2 , SO3 NO3 reageerivad õhus vihmaveega põhjustades mitmeid sademeid. Tänan kuulamast!
lähteainetest tekib keemiliste sidemete katkemise/moodustumise tulemusena üks või mitu keemilist ainet saadust. · Kiirust mõjutavad tegurid: 1) reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioon; 2) olek; 3) peenestusaste; 4) temperatuur; 5) katolüsaatori olemasolu; 6) rõhk (gaaside puhul). 9. Keemilised reaktsioonid metallidega reageerimine hapete, leeliste ja veega. 1. Reageerimine hapetega A. Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 B. Pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. C. Lämmastikhape ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega pole oluline metalli asukoht pingereas vesiniku suhtes. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 2Ag + 2konts. H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O 2. Reageerimine leelistega 2Al + 6H2O + 6OH- = 2[Al(OH)6]3- + 3H2 3. Reageerimine veega A
asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega
Kasutamine: Karboksüülhapete keemilised omadused etaanhappe nt varal Karboksüülhapped on nõrgad happed, kuna disotseeruvad vähe. RCOOH RCOO + H Ometi on nad paljupalju tugevamad happed, kui seni õpitud nõrgad happed alkoholid. Alkoholid on nii nõrgad, et nad ei muuda indikaatorite värvust, karbhapped muudavad lakmuse lahuse punaseks. Karb hapetele on iseloomulikud kõik hapete omadused. Nt: metallidega, aluseliste oksiididega, alusega...jne. 1. Reageerivad aktiivsete metallidega sool + H2 2. Reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega sool + H2O 3. Reageerib mõne soolaga hape + sool uus hape + sool nt karbonaatidega 4. Erinevalt mineraal hapetest reageerivad kaboksüülhapped alkoholidega ja moodustavad estreid. Füüsikalised omadused: Etaanhape on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape
· Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik · Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. · Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi. · Katseklaas munavalgu lahusega värvus roosakas-punaseks, zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu
· Aitavad sensoorsete sündmuste asukohta määrata, aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot Retseptiivsed väljad kui pusletükid, teevad sensoorsete sündmuste asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel · Muutuse ja konstantsuse kindlakstegemine: Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad retseptorid Interotseptiivsed: meie endi tegevusele reageerivad retseptorid (tähenduse andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites)
Ohtlikud Kemikaalid Kemikaal - Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Ohtlik kemikaal oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine - on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaalid müüjale Müügil olevad ohtlikud kemikaalid peavad olema õigesti märgistatud. Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad. Märgistuse olemasolu peavad jälgima ka kõik edasimüüjad. Ohutunnused Kemikaalid, mis on ohtlikud inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb märgistada vastava ohutunnusega. Kemikaalide märgistamisel kasutatakse järgmiseid ohutunnusied: · Ärritav · Kahjulik · Söövitav · Mürgine · Väga mürgine · Keskkonnaohtlik · Eriti tuleohtlik · Väga...
Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised järgmetallid on tervisele kahjulikud kuna nad reageerivad tugevalt mõnede valkude aminohapetega. Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades tekib aastas Eesti energia kodulehe andmetel: 43 170 tonni SO2, 9330 tuhat tonni NOx, 6240 tuhat tonni tahkeid osakesi, 19 232 tuhat tonni CO, 94,5 tonni raskmetalle, 9,1 mln tonni CO2. Kekskkonnakaitse andmed: Aine 2010 2009 Aastane suurenemine
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid
viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Kasutatud materjalid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
