Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aasta...
kõigi elu ühtemoodi. Paljud naised ei abiellunudki ja mitmed kaotasid oma mehed, kas lahingutes või mõnel muul põhjusel ja sellisel juhul oli naisel võimalus astuda kloostrisse. Kloostrielu oli naisele abielu ja perekonna alternatiiv. 4 Poiste eelistamine Perekond ja lapsed olid keskajal väga tähtsad. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Järeltulijate, just poegade, rohkust võrreldi maise rikkusega. Senjööri, kellel polnud järeltulijat, ähvardas oht, et vasallid ta maha jätavad. Nii suuremate kui ka väiksemate piirkondade valitsejad olid alati mures oma järglaste pärast. Käibel oli mitmesuguseid õpetusi, kuidas just poega saada. Selliste käsiraamatuse autorid väitsid, et oli võimalik kindlustada ka tüdruku sünd, kuid see õpetus oli mõeldud ainult naistele, sest ainult naised võisid soovida tütart
Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Kui emasloom on valmis paarituma, annab ta sellest teada tugeva uriinihaisuga, mille ta puutüvele märgistab. Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega. Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad. Ema juurde jäävad pojad kuni kaheks aastaks. Sinnamaani on nad väga tillukesed, ema veab neid ühest kohast teise, et nad ühte kohta liiga kauaks pidama ei
peremeheigatsust, hirmu ja harjumist ning nende hävingut. Paljudes novellides esineb oma traagika, kus Friedebert Tuglas kujutab realistlikult just seda ajajärku, kus tema elas. Tema lühijuttudest tuleb välja selle aja eripära ja tegevustik, kuid asjale vürtsi lisades kasutab ta ka väga palju fantaasiat. Tragöödia ja loo lõpp jääb õhku eriti novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga. Traagika tuleb välja selles, et arvatav poeg saabub koju haigena ning ei jaksa emaga peaaegu rääkidagi. Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele
Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu perekonnale ning nende nelja poja kasvatamisele. Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga. Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada. Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest
Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust.
kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust.
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad.
KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral ...
Kopra pojad ja paljunemine Kontrolltöö Mihkel Vaarmaa Sisukord 1. Tiitel leht 2. Sisukord 3. Paljunemine ja pojad 4. Kopra töö 5. Pilt koprast Paljunemine ja pojad Koprad paarituvad jaanuaris ja veebruaris. Tiinus kestab 105107 päeva. Pesakonnas on 25 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis ja mais nägijate ja karvastena. 12 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu. Kopra töö Sööd ud p Langend puu uu
,,Kilplased" Friedrich Reinhold Kreutzwald Selle raamatu peategelased on Kilplased, kes on pärit Uppakallo Kalkuni maalt. Raamatus jutustakse Kilplastest ja nende paljudest imelikkest tegemistest. Näiteks üks nende kõige imelikumatest tegudest oli minu arust, kuidas Kilplased soola külvasid. Veel oli imelik, et Kilplased ei mäletanud oma päritolu, sest nende ajaraamatud põlesid ära. Eriti mulle meeldis lugu, kus üks Kilplane viis oma poega kooli. Sellel hetkel oli poeg juba kolmekümne aastane. Lõpuks ei olnud koolmeister nõus uut õpilast vastu võtma. Nimelt Kilplane nõudis koolmeistrilt liiga palju ja korraga. Siis viiski Kilplane oma poja koju tagasi. Mulle meeldis see raamat sellepärast, et see oli väga naljakas ja huvitav. Lisette Marietta Kitt 5.b
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli. o Imetajatel aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri veri ja selle kiire ringlemine. o Mõlemal, nii lindudel kui ka imetajatel on neljaosaline süda.
Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesikäpaks". Karu kõnnib talla peal. See on iseloomulik ka inimesele. Pildid.. Kasutatud materjal http://www.hot.ee/metsloomad/page2.html Wikipedia.org Google.com
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks
Veski Mati Eneli Vanin Ajalugu BaltiVeski AS emaettevõte on Soomes tegutsev veski Helsingin Mylly OY, mille omanikuks on eesti rahvusest perekond Puhk. Juba esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses aktsiaselts J. Puhk & Pojad, isa Jaak ja 5 poega, kellele kuulus muuhulgas suur jahuveski ja ladude ning kaupluste võrk üle Eesti. 1934. aastal otsustas ärimees Eduard Puhk (üks viiest vennast) haaret laiendada ning ehitas veski Helsingisse. Veski töötab Soomes tänaseni Helsingin Mylly Oy nime all, aga asukohaga Järvenpääl, mis on uus 1992.a. ehitatud ning on põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine võimaldas 1993. aastal perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha.
09.49 Venemaal (Rjazani linnas) • Religioosne pere • Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid: • http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo oriad/ ivan_pavlov.html • https://et.wikipedia
Miina Härma Kadre Künnapas Martina Lindus Sisukord Mis on asend ruumis? Suhtlusdistantsid Asend ruumis Inimene võtab ruumis ühe kindla koha kus olla ja kellega suhelda. Uude klassi minnes on su ümber ainult võõrad. Klassis ringivaadates mõistad, kes on populaarne ja kes vaiksem. Kelle juurde suundutakse esimesena? Miks? Suhtlusdistants Kellega suheldes tunned ennast mugavamalt? Poes müüaga rääkides oled sõbralik ja küsid poega ja ostudega seonduvaid asju. Enamasti "Tere" ja "Head aega" ning "Aitäh" Õpetajaga tuleb hoida viisakust kuid on vabam suhelda kui võõraga. Kodus kasutatakse lähedast kõneviisi ja ei mõelda nii palju viisakusele ja räägitakse vabalt. Mida ja kuidas kellele rääkida ning mis positsioon võtta? Täname tähelepanu eest! Click to edit Master text styles Second level Third level
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006)
Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikest poega Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes pooleteise aasta vanuselt Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gepard
Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
Koprad ehitavad jõgedele, ojadele ja kraavidele tammesid, langetades puid (vt. Joonis 3). Ka ondatra ja mügri on head ujujad. (Joonis 3 Kopra poolt töödeldud puu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras) Näriliste erinevused Pisematel närilistel, nagu on hiired ja rotid, on korraga rohkem poegi kui suurematel närilistel. Võtame võrdluseks hiire ja kopra (vt. Joonis 4). Hiire pesakonnas on 3...8 poega, aastas kokku kuni 40. Kopra pesakonnas on 1...4 hästi arenenud poega. Hiirte eluiga on sageli vaid 3 kuud, kindalsti mitte üle kahe aasta. Kopra maksimaalne eluiga on 15...20 aastat. (Joonis 4 Kobras, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/CASFIB3.htm) 4 Eesti näriliste toitumine Segatoidulised on orav, lagrits, pähklinäpp, kasetriibik, rändrott, kodurott, kaelushiir,
ning see oli hea ettekääne paganlike hõimude alade vallutamiseks. Sellest hoolimata oli Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4 6. sajandist muutis eelpool mainitud valitseja võimu päritavaks ja riigist hakati mõtlema, kui kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist. Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse
lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10. Ühe osa tekstist näidelda 11. Tunni analüüs Õpilasele jutustamiseks KÄGU Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed
Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt.
· Ta oli senaator 19531960. · 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. · Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. · John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. · 1939. aasta 22.24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. Perekond · John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. · Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. · Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. · Tema isa oli Joseph Kennedy.
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus.
Märt Avandi Märt Avandi sündis 26. veebruaril 1981. aastal.Ta on väga tuntud Eesti näitleja.Märt lõpetas Rapla ühisgümnaasiumi 1999. aastal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2004. Märt Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007 Rapla kirikus Tõnis ja Laine Mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater).2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009
Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega Otsest seost inimesega tal puudub vähese arvukuse tõttu. Midagi huvitavat Pähklinäpp sõltub tugevasti sarapuupähklite olemasolust. Tõenäoliselt saabusid nad Eesti alale peale sarapuu laialdasemat levikut. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSAVE2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSA VE.htm
Bob Marley Jaanika Orav 11c Robert Nesta Marley · 6. veebruar 1945-11.mai 1981 · Jamaica reggea laulja · Bob Marley & The Wailers · Rastafari · Kanep (elu jooksul kuni 300 kg) Bob Marley pojad arreteeriti marihuaana omamise eest · Legendaarse reggaelaulja Bob Marley kaks poega, Julian ja Stephen, arreteeriti USAs süüdistatuna narkootikumide omamises, vahendab BBC. Marley poegadele kuuluva Mercedes-Benzi pidas kinni Florida maanteepatrull, kes autos leviva tugeva kanepihaisu tõttu sõiduki läbi otsis ja sealt ka natuke alla 20 grammi marihuaanat leidis. · Bob Marley mõlemad pojad on samuti reggaemuusikud ja olid parasjagu teel koju kontserdilt New Orleansis. Nad tunnistasid oma süüd marihuaana omamises ja lasti peale 500 dollari suuruse
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: ...
07.10 Pärnu vallikäärus. See oli mereteemaline. Seal esines veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Tätte läks peale kontserteid ümbermaailmareisile. Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Oma muusika on ta ise kirjutanud ja viisi mõelnud. Ta elab Vilsandil. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega : Jaan Tätte Juunior ja Kunter Tätte. Tätte perekonnas on läbiaegade pandud meessoost esindajate nimeks Jaan. Tätte on välja andnud 5 plaati. ( Tulemine, Olemine, Minemine, Majakavahi Armuhüüd ja Tuulevaiksel ööl. ) Minu lemmik lauluks oli ,,Tuulevaiksel ööl." ,mida laulsid Liisi Koikson ja Jaan Tätte. Meeldivad just selle laulu sõnad. Viis ja sõnad on kirjutatud Jaan Tätte poolt. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdi juures see, et see oli hästi läbi mõeldud. Ka see
suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse Lissabonis. Vasco da Gama oli abielus Catrine de Ataidega ja omas viis poega, üks neist oli India kuberner aastatel 15051576. 1998a tähistati laialt 500 aasta möödumist esimesest Vasco da Gama merereisist Indiasse. Sama aasta neljandal aprillil avati Lissabonis Euroopa pikim sild mis kannab kuulsa maadeavastaja nime. Brasiilia üks tugevamaid jalgpalli klubisid kannab ka kuuulsa maadeavastaja nime Vasco da Gama, see on asutatud 1898 aastal. On mitmekordne Brasiilia meister ja 1998 aastal võitis
kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud. Teose traagilisus avaldus siis kui maret saab teada, et ta on hoolitsenud ja matnud võõra, kes tappis tema poja.
puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus ) Kasutatud kirjandus · Looduse entsüklopeedia
Mart Poom Mart Vaino Vinni Pajusti Gümnaasium 7B klass Väheke isiklikku Ta sündis 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Poom on abielus Lisseliga. Neil on kaks poega Markus ja Andreas. Lapsepõlv möödus Tallinnas. Jalgpalli karjääri algus Ta astus Tallinna Tehnikaülikooli ja jättis õpingud pooleli, siis astus ta Lõvide meeskonda. Esimene NSV koondise mäng oli temal 1989. aastal. Poomi välismaa klubid Esimene välismaa klubi kutse tuli Soomest, aga tal oli just lõualuu katki. Teine kutse tuli Derby Countyst. Sunderland oli kolmas välismaa klubi, seal lõi ta
Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu hing“ Londoni loomaaias tegi leemur selfie. Leemureid on kasutatud multifilmis „Madagaskar“ Kasutatud kirjandus http://miksike
Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuune hundikutsikas on saavutanud täiskasvanud hundi suuruse. Toiduahel Vetikas konnakulles kala kajakas rebane hunt Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex. htm http://et.wikipedia
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik
kannata, kui ta seda teeb. Eve jagab viljad Adam ja kaks on kohe täis häbi ja kahetsus. Käies aias, Jumal avastab oma allumatus. Pärast kirous madu, ta pöördub ja needused paar. Eve, ta ütleb, on neetud kannatavad valus sünnitus ja peab esitama oma mehe asutus. Adam on igavesti rügama ja tööd maapinnast toiduks. Kaks on hiljem pagendati Eden. Saatis maailma, Aadam ja Eeva sünnitama kaks poega, Kain ja Abel. Kain, põllumees, pakub Jumala osa oma kultuuridele ühel päeval kui ohvrit, vaid teadmine, et Jumal on rohkem rahul, kui Abel, karjuse esitleb Jumala fattest osa oma karjadega. Raevunud, Cain tapab tema vend. Jumal pagulased Cain tema kodust käimiseks maa ida Eden. Aadam ja Eeva sünnitama kolmanda poja, Seth. Läbi Seth ja Kain, inimkond hakkab kasvama. Kümme põlvkondade liigu ja inimkond muutub paha. Jumal hakkab hädaldama tema loomist ja teeb
Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad. Sigivad 2 kuni 3 korda aastas. Eestis kestab sigimisperiood aprillist septembrini. Tiinus kestab 21 päeva. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7 kuni 9 poega. Pojad on sündides paljad, pimedad ja välja arenemata kärsaga. Silmad avanevad 18 päeva vanuselt. Imetatakse poegi kolm nädalat. Ühe kuu vanuselt saavad noored juba iseseisvateks. Maksimaalne eluiga on 18 kuud. On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele. Metsnugis: Eestis on metsnugis tavaline liik nii mandril kui ka saartel. Arvukus umbes 4000. Üksiku eluviisiga
See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti. Paljunemine Elevandid saavutavad suguküpsuse 14-15-aastaselt. Paaritumisele eelneb see, kui loomad teineteist londiga hellitavad. Tavaliselt sünnib 22 kuu pärast üks elevandipoeg. Elevandipoeg kaalub umbes 110 kilogrammi ja on ligikaudu 85 sentimeetrit pikk. Ema toidab poega kaks aastat, vahel ka kauem. Pärast järgmise elevandipoja sündi saab temast karja liige. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord nelja aasta jooksul. Harilikult on tal kolm või kaks erinevast vanusest poega. Kui poegi ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks. Huvitavat: Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kilogrammi taimi ja võivad korraga ära juua kuni 136 liitrit vett. Elevant jookseb kiiremini kui inimene.
meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli.
Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar.
läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast kartsid. Populaarseks sihtkohaks oli ka Kanada. Läände põgenemine oligi üheks viisiks, kuidas sõjaväekohustusest kõrvale hiilida, mõned inimesed varjusid ka metsas. Üldiselt kehtis põhimõte, et vali omale armee enne, kui see otsus sinu eest ära tehakse. Teist maailmasõda on kutsutud ka vennatapusõjaks, kuna kaks ühe pere poega võisid sattuda sõdima eri armeedesse teine-teise vastu. Erki Maling 9a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
