100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marietta123
Õppematerjali autor
nende kodune elu laostus. 3. Mees ei saa hakkama naiseta ja naine meheta. Naised saatsid maailma laiali sõnumi, et mehed koju tuleksid ja enda kodus toimetaksid. 4. Meestele anti luba koju minnatingimusel, et nad alati vajadusel tõrkumata appi tulevad. Naised võtsid oma mehi mitmel kombel vastu, mõned lahkesti, teised riiuga. Kilplas võeti mehed vastu suure rõõmupeoga. 5. Tarkusest tekkinud kahju vastu õigemat abi ei leitud, kui rumalus ja aplus. 6. Kilplased lootsid, et pillimänguga saab kergelt nõukoda ehitada. Kaarna krooks ei ole ööbiku laul! 7. Ehitusmaterjali palgid tassiti mäe otsa, et siis sealt töö kiirendamiseks alla veeretada. See oli ebavajalik. 8. Nõukoda ehitati kolmnurkne ja unustati aknad ehitada. Kilplased võtsid nõuks koosolek korraldada ja uurida välja maja pimeduse süü. 9. Kilplased veavad kottide, anumate ja labidatega valgust majja. 10. Võõras mees andis suure kasu eest nõu, et valguse
nende kodune elu laostus. 3. Mees ei saa hakkama naiseta ja naine meheta. Naised saatsid maailma laiali sõnumi, et mehed koju tuleksid ja enda kodus toimetaksid. 4. Meestele anti luba koju minnatingimusel, et nad alati vajadusel tõrkumata appi tulevad. Naised võtsid oma mehi mitmel kombel vastu, mõned lahkesti, teised riiuga. Kilplas võeti mehed vastu suure rõõmupeoga. 5. Tarkusest tekkinud kahju vastu õigemat abi ei leitud, kui rumalus ja aplus. 6. Kilplased lootsid, et pillimänguga saab kergelt nõukoda ehitada. Kaarna krooks ei ole ööbiku laul! 7. Ehitusmaterjali palgid tassiti mäe otsa, et siis sealt töö kiirendamiseks alla veeretada. See oli ebavajalik. 8. Nõukoda ehitati kolmnurkne ja unustati aknad ehitada. Kilplased võtsid nõuks koosolek korraldada ja uurida välja maja pimeduse süü. 9. Kilplased veavad kottide, anumate ja labidatega valgust majja. 10. Võõras mees andis suure kasu eest nõu, et valguse
veeres õigesse kohta, siis nad mõtlesid palgid uuesti mäe otsa viia ja alla veeretada nii nad tegid. Koja nad mõtlesid et teevad 5 nurkse kujuga sest nad tahtsid et see oleks eriline 4.Miks ja kuidas nad otsustasid oma elu muuta? Neil olid kõik majad ära põlend ja nad otsustasid mujale kolida enne kolimist sõid ja jõid kõik võimaliku ära ja läksid teele kõik eri suunades 5.Kuidas elasid kilplased enne raamatu algust? Algul nad olid reisivad ja andsid teistele rikastele mõtteid raha eest aga kui nad olid kaua kodust ära olnud siis seal tekkis suur segadus ja nad pidid koju tagasi minema 6.Kuidas said kilplased valguse kotta? Katusesse tekkis üks auk ja seal see oli valgem ja nad mõtlesid katuse maha võtta siis tuli sügis ja hakks vihma sadama nad ladusid jälle katuse tagasi ja seal oli pime siis üritas üks mees välja saada
,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigili
Eesti autorid:  Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) – esimene eesti luuletaja. Sündis riias, isa oli eestlane. 17-aastasena hakkas kirjutama päevaraamatut. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust ja mitmeid vanu keeli. Suri 21-aastasena tiisikusse.  Tõlkis soome mütoloogia Rootsi keelest Saksakeelde. Eesti keeles 25 luuletust. Oma oodides ülistas ta loodusjõude, inimest, jumalat, armastust ja sõprust.  Friedrich robert Faehlmann(1798-1850) – lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Lõi Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES), mille eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule, muinasjuttude uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse palitsiteerimine. 1939. aastal esines faehlmann ÕES-is ettekandega kalevipojast, millest saadi mõte teha Kalevipoeg.  Kirjutas saksa keeles 8 müüti. On kirjutanud ka luuletusi:
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 1857Â1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857  1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid