sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus.
ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad FAALANKS – lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga
Autoritaarne juhtimisstiil Autoritaarne juhtimisstiil iseloomustab töökeskkonda, kus otsustada võib ainult vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Töötajatelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust noomida ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Juhtisisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada.
jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c
riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD madalal positsioonil. ORJAD ei olnud väga palju, kasutati teenijatene kodustes majapidamistes. Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja. Kodanikud osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Oli olemas aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek, kus kiideti heaks peamiselt kuninga ja vanemate otsused.
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS RAHVUSLIK LIIKUMINE-rahvuslikurõhumise vastane- ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Eeldused: · Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) · Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charles II oli abielus Braganza Catherine'iga, kes oli aga viljatu ning kellega tal lapsi polnud. Väljaspool abielu sai Charles II paljude armukestega mitmeid lapsi.
kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanded on: sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik toimub siis, kui seadused on avalikud. Õigusriigid rühmistatakse vabariiklikuks ja konstitutsioonaalseks monarhiaks. Õigusriik on riik, kus võim
Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha
Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha
Kodanikuühiskond mis ja milleks? Oleme harjunud määratlema kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi nende huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda. See hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimisel, osalemist avalike asjade arutamisel ja otsustamisel ning seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Üldlevinud kolmeosalise mudeli kohaselt tähendab kodanikuühiskond suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kujundlikult võiks sellist kodanikuühiskonda käsitada kui kolme jalaga taburetti, mille kõik jalad on ühepikkused ja ühtviisi tugevad, tagamaks süsteemi stabiilsust.
Kas noorus on ilus aeg ? On olemas erinevaid arvamusi, ühed arvavad, et noorus on tore ja teised arvavad, et pole see noorus midagi nii kena. Aga kas noorus on ilus aeg? Noorus on ilus aeg sellepärast, et täiskasvanuna peab tööl käima. Tööl peab käima elu lõpuni ja ka pühade ajal ega ole vaheaegu nagu koolis. Koolis peab käima 12 aastat, aga tööl terve ülejäänud elu. Täiskasvanuna peab pere jaoks raha teenima, pere eest hoolitsema, on palju muid kohustusi, aga lapsena ei ole selliseid vastutusi. Noorus ei ole ilus aeg, sest siis on piirangud, mis on täiskasvanute poolt seatud ja filmide piirangud. Vanemate inimeste piirangud on näiteks, et väljas ei tohi kaua olla. Teised seaduslikud piirangud on seatud valitsuse poolt. Peres ei ole sõnaõigust oluliste asjade otsustamisel, näiteks kui kolitakse, ei saa valida, kas kolida või mitte. Lapsena peab käima koolis ja õppima, mis on üsna tüütu kohu...
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti.
Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 2. Mida tähendab, et Eestis on ühetasandiline omavalitsus? Eestis on 1993. aastast vaid ühetasandiline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. 3. Mis on valla- või linnavolikogu, kes sinna võivad kandideerida ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. Sinna võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanuk. 4. Mis on valla- või linnavalitsus ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavalitsus on linnas täitevvõimu teostaja
Tegemist oleks kliendi nõusolekul toimiva ühekordse ligipääsuga ja kasu saaksid nii laenutaotlejad (seda muidugi juhul kui tarbimisharjumused on mõistlikud) kui ka pangad, sest selge on see, et mida vähem on pangal inimese tarbimise kohta informatsiooni, seda suurem on võimalus, et laen läheb nö hapuks. Tundmata kasutatava programmi töömeetodeid, kahtlen ma analüüsi täpsuses ja selles, kas ma ikka ei saaks tulemusi endale sobivaks kallutada. Sest kui mina laenutaotlejana tean, et otsustamisel võidakse kasutada minu Facebook'i kontol olevat informatsiooni, siis võin ma ju meelega osa kas valikuliselt välja jätta või ajaloost lihtsalt pangale sobimatu ära kustutada. Meie ajastul on oluline ka turvalisuse küsimus. Kas pank on valmis garanteerima, et minu andmed ei satuks kummagi teadmata kolmandale osapoolele ja kas inimesed on valmis usaldama, seda on praegu raske hinnata.
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab...
Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe
maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate
Universalism erandlikkus Universalistlik kultuuri edasiviivaks jõuks on reeglid + ratsionaalne ja loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism Kollektivism väärtustab eeskätt suurte inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral võtab initsiatiivi otsustamisel, probleemide lahendamisel ning tegutsemisel Afektiivne kultuur neutraalne kultuur Afektiivne emotsioone näidatakse organisatsioonis vabamalt välja Neutraalne väiksem emotsionaalsus Täpsus hajumine Täpsus töösuhted on isiklikest suhetest lahus Hajumine töösuhted mõjutavad vahekordi väljaspool tööaega Omandatav staatus omistatav staatus Omandatav saavutusi peetakse oluliseks Omistatud staatus sõltub muudest teguritest (nt vanus)
Too oma näide programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuste kohta: Koolis- Võetakse iga aasta võetakse uusi õpilasi kooli .See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise ko...
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks
Prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles Prospekti kokkuvõtte Kokkuvõtes esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud Avalikustatakse ainult eesti keeles. Kokkuvõte hõlmab küll pakkumise olulisemaid asjaolusid ning annab ülevaate prospektis sisalduvast, kuid seda tuleb siiski käsitleda vaid prospekti sissejuhatusena. Väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab tutvuma kogu prospektiga. Registreerimine Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Seal kontrollitakse, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent Oluline teada
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametis...
madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida. Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht teeb midagi valesti või õieti, sest kõik mis me teeme ühiskonnas, teeme me seda enda nimel, et ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu. Platon ei soosinud, et ühiskonnas eksiks timukraatia, mis ammutaks demokraatia. Kõigil inimestel on võrdne õigus sündmustele kaasa rääkida
Pilditöötlus Mario Metshein 2011 Õige programm • Õige programmi valik on oluline algus fotode edaspidise saatuse otsustamisel. • Edaspidi käsitletud etapid on vajalikud, et säilitada selles suures hulgas kord. • Alati on hea kasutada kaameraga kaasa tulnud programmi • Adobe Photoshop - parim • Picasa – parim tasuta Organiseeri • Loo omale sobiv kataloogide ja albumite süsteem, milles suudad leida lihtsalt ja kiiresti vajalikud fotod • Näiteks aasta, kuu ja siis sündmus • Abiks veel sildistamine ja võtmesõnade andmine fotodele (loodus, lapsed jne)
mõjutavaid puhkenud konflikte. • Kindlustada konfliktijärgses olukorras stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi julgeolekut. Koostöine julgeolek • Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja riikidega, et tagada rahvusvahelist julgeolekut. • Koostöise julgeoleku põhieesmärgid: - relvastuskontroll - massihävitusrelvade leviku tõkestamine - maharelvastumine NATO juhtimine • NATO juhtimine põhineb konsensuslikul otsustamisel. • Puudub hääletamiseprotsess - vastuvõetavad otsused peavad olema ühehäälsed NATO juhtimine • Põhja-Atlandi Nõukogu • Kaitseplaneerimise komitee - tegeleb kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse planeerimisega seotud probleemidega • Tuumaplaneerimise komitee - jälgib alliansi tuumarelvastuspoliitikat • NATO peasekretär - nimetatakse ametisse neljaks aastaks - juhib NATO sekretariaadi tööd - peasekretär Anders Fogh Rasmussen - alates 1
2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest 2.8 Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1/või 10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1
esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Mina olen rahul et Eestis kehtib demokraatia ning loodan et midagi ei muutu...lähimal ajal.
A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS Lõuna-Carolina osariik lõi lahku Ühendriikidest ja hiljem veel 6 osariiki. Need riigid moodustasid Ameerika Riikide Konföderatsiooni. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda ,hiljem lisandus nende poolele veel 4 osariiki. PÕHJUSED Osariikide rolli vähenemine poliitiliste ja majanduslike küsimuste otsustamisel. Rahuolematus Vabariikliku Partei majandus- ja maksupoliitikas. Osariikide õiguste piiramises keskvalitsuse poolt. Kardeti et Lincoln kaotab orjuse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. KODUSÕDA Linoln kuulutas välja vabatahtlike osaluse,ning vastuhakkajad mässajateks. Vabatahtlikke saadi kokku u. 75000 ,kes uskusid et Ühendriigid peavad jääma ühtseks, ning kaotamine purustaks nende unistused. KODUSÕDA
suhtumine töösse paku välja ideid põh-jendada ja ellu rakendada Iseseisvus ülesannete Töötaja ei oska Täidab tööülesandeid Töötaja ei vaja Töötaja tunneb hästi täitmisel ja otsustamisel iseseisvalt ülesandeid iseseisvalt, kuid ei paku juhtnööre, lahendab tööprobleeme ja oskab leida ega lahendada, kunagi omapoolseid oma tööprobleemid neid edukalt lahendada ootab pidevalt korraldusi lahendusi iseseisvalt
rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr.
aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema
Enne kliendi poole pöördumist loo temaga alati silmside ning naerata talle. Näita, et oled teda märganud! Peale silmside loomist tervita alati klienti kasutades selleks sobilikku väljendit, kas siis „Tere hommikust/päevast/õhtust!“ või hoopis „Tere tulemast!“. Kliendiga suheldes ole alati viisakas ning sõbralik. Pane tähele ka oma kehakeelt, et su verbaalne ning mitteverbaalne suhtlus omavahel ühtiks. Ole kliendi jaoks alati olemas Kui näed, et klient vajab otsustamisel abi, mine tema juurde ning soovita erinevaid tooteid ning seleta nende erinevusi. Isegi kui klient ei soovi abi, siis ole tema läheduses, et vajadusel saaks ta alati ise sinu poole pöörduda. Peamised tegevusnäitajad Kujundab müügikoha sisustuse ja väljapaneku, tehes vajadusel koostööd spetsialistidega, arvestades müügikoha eripära. Valmistab kauba müügiks ette ning paigutab müügisaali, arvestades müügikoha eripära. Koostab ja käsitleb kauba saatedokumente ja kaubaaruannet
kas eesmärkide saavutamisel, või ajalooliste tingimuste mõjul. Paljudes riikides, sõltumata nende valitsemisvormi ja riikliku korralduse erisustest, on territooriume, mis kasutavad ülejäänud riigiosadega võrreldes erinevat õiguspoliitilist seisundit, mida nimetatakse autonoomiaks. XI Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega ; mõnikord korraldatakse kavandataval autonoomiaalal vastavasisuline rahvahääletus. Autonoomia mõistet sisustatakse erinevalt, sõltuvalt selle sisust, sellega hõlmatava etnose paiknemisest, autonoomiast tulenevate õiguste iseloomust jne. Autonoomia eriliigid:
Linn oli nii majanduslik, poliitiline kui ka religioosne keskus, kus paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Egiptlased rajasid oma jumalatele maapealseid kodasid ehk templeid. Kaks tuntumat neist on Karnaki hiigeltempel ja Luxori tempel. Mesopotaamias kõrgus linna keskuses tavaliselt kaitsejumala astmiktempel-tsikuraat. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Mingil määral said ka kodanikud osaleda riigiasjade otsustamisel. Linnriikides oli aristrokraatlik vanemate nõukogu ning ka rahvakoosolek. Vihma sadas nendel aladel väga harva. Põlluharimine oli võimalik Egiptuses vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutusele, Mesopotaamias aga rajati niisutuskanaleid, mis kutsusid esile ka maa soistumist, mille korral tuli maad kunstlikult kuivendada. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias vaid savi ja pilliroogu. Seetõttu tuli muid vajalikke materjale hankida võõrsilt.
*Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *vabatahtlikud 5. Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? *vara *rahvas *ideoloogia (usk) 6
Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes
Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning kõigil on õigus osaleda riiklike küsimuste otsustamisel. Olulisim inimõigus on õigus elule, selle kohaselt jääb mulje, et elu on pigem privileeg kui kohustus. Inimpsüühika on keeruline, kuid mõistmaks, kas elu on kohustus, on vaja tajuda elu olemust ja eesmärke. Eksistensialismiküsimused on vallanud inimeste meeltes sajandeid. Aru saada elu kui mõiste tagamaid, on vaja selgust küsimuses, mis õieti on elu mõte. Erinevate koolkondade filosoofide avaldustest on ilmnenud, et elu mõte on olla õnnelik. Tegelikult ei ole elu mõte
Eneseanalüüs portfooliona ISIKSUS Mugavusi ihkav romantik Olen õrnatundeline, kuid sihikindel, tundlik, energiline, mitmekülgne, seltsiv ja viisakas, kuid tihti ei näita ma maailmale oma tõelist palet, lahke ja kaastundlik, haavun väiksemagi eksliku märkuse peale, tagasilöögid ja arvustused lähevad südamesse, teadmishimuline, korraarmastaja, meeldib elada unistustes, väiksed asjad ärritavad mind. Olen ka uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. Olen suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et mind millestki huvitavast ilma jäetakse. Mul on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Tihti olen mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Minu entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. Hea suhtlemisvõimega tajun ma hästi te...
• Otsetööjõud 10 000 10 000 • Otsematerjal 30 000 - • Muutuvad üldkulud 5 000 - • Püsivad üldkulud 20 000 20 000 • Ostuhind 50 000 • Kokku 65 000 80 000 • Püsikulud ja töötasu on mitteolulised kulud. Püsikulud tuleb katta, kas toimub tootmine või mitte. • Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui
minu vigade tõttu kannatama. Kui keegi saab haiget, siis olen see mina. Karma on teo ja tagajärje seadus. Lihtsamalt öeldes kõik mida ma teen, tuleb mulle tagasi ja mina olen absoluutselt nõus sellega. Põhimõtteliselt võib seda võrrelda sellega, et kui mina olen õnnelik, on ka mu lähedased õnnelikud ja õnn on elu alus. See paneb ennast liigutama ja end muutma, annab motivatsiooni ja on abiks otsustamisel. Seega et olla õnnelik, tuleb õppida elama koos karmaga, sest see ei kao kunagi. Igasugune kooseksisteerimine nõuab kompromisse ja lubadusi, mida peab täitma, et keegi teine ei pettuks. Kuid see tõstatab küsimuse, kas ma elan teiste jaoks? Kas mu enda heaolu polegi tähtis? Fakt on see, et kõigile ei saagi meeldida ja tuleb teha ohverdusi, et ennast õnnelikuna hoida. Arvan, et inimene hakkab elama kellegi teise jaoks siis, kui ta saab lapse.
Kokkuvõtte. Kes on isik? See küsimus hõlmab arutelu selle üle, kas loode on isik. Kui loodet lugeda isikuks, siis tuleks teda kohelda võrdselt inimesega. Kui loodet isikuks mitte lugeda, tekib küsimus sellest, millal saab temast isik? Kas loode on inimõiguste kandja? On esimese küsimusega seotud. Kui see on nii, siis on abordi lubamine inimõiguste rikkumine. Kas naisel on absoluutne õigus määrata, mis tema kehaga toimub? Kas loote saatuse üle otsustamisel mängivad rolli viljastamise asjaolud? See hõlmab nii juhtumeid, mil naine on rasestunud intsenti või vägistamise tõttu, kui ka alt vedanud rasestumisvastaseid vahendeid. Kas loote saatuse üle otsustamisel mängib rolli lapse eeldatav tulevik? Kas emaduseks mitte valmis naistele on olemas majanduslik või muu toetus? Kas adopteerimine on abordile kohane alternatiiv? Milline on/peaks olema valitsuse roll abordi reguleerimisel? Seadused, mis reguleerivad aborti,
riigi ja rahvuse asutamise tähtsust Natsionaalsotsialism- süüdistasid ühiskonna hädades juute ja teisi vähemusrahvaid. Adolf Hitler Kommunism- pooldasid maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõtetel kaupade, teenuste ja rikkuste ümber jagamist. 1.6 demokraatlik ühiskond Osalusdemokraatia-kodanikkond osales vahetult riigi asjade otsustamisel. Esindusdemokraatia- nende kohaselt pole kõikidel kodanikel vaja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Poliitika sõltuvus valijate eelistustest Seaduste ülimlikkus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934
aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid
sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja
Andra Lepper 11B mis olid rahvusliku liikumise eeldused ja tulemused Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni jõudis see läbi balti-saksa mõisnike, kes omakorda jäljendasid oma kodumaal toimuvat. Eesti ajaloos räägime rahvuslikust liikumisest 19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel(vallaseadus 1866) Üheks rahvusliku liikumise eelduseks võib nimetada võimalust osta talud päriseks. Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja la...
b) Suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremaks täitmiseks c) Töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine 14. Kontrollimine organisatsiooni ja juhtimise teoorias on: a) Saavutatu võrdlemine eesmärgi või plaanituga b) Varguste vältimine ja ärahoidmine c) Lojaalsuse kindlakstegemine 15. Tavaliselt delegeerimisega kaasneb: a) Delegeeritavale vabaduse andmine töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamisel b) Delegeeritavale juhendamise ja vajalike vahendite pakkumine c) Delegeeritava töötulemuste õigeaegne kontrollimine d) Allüksuse töö ebaefektiivsuse kasv 16. Organisatsioon on: a) Sotsiaalne nähtus, objekt b) Objekti struktuur, objekti teatud omadus c) Inimene, kellel on ettevõtja omadused 17. Personali värbamisena mõistetakse: a) Organisatsioonisiseseid värbamise allikaid b) Vajaliku kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamist
Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise. Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
