116 Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba ...
- projekteerimiskulud. Ehituse hind ehitusettevõtja poolt vaadatuna koosneb otsekuludest, üldkuludest ja kasumist. Kahte viimast koos nimetatakse ka hinnalisandiks. Otsekulud on seotud otseselt ehitise rajamisega ja koosnevad järgmistest kuluartiklitest: - töötasust (25- 30%) - materjalide maksumusest (50-60%), - masinate ja mehhanismide maksumusest (5-10%). Ehitusfirma kalkuleerib otsekulud vastavalt ehitatava objekti töömahtude loendile. Töömahud arvutab kas projekteerimisfirma ja tellija annab töömahtude loendi ehitusettevõtjale üle pakkumisdokumentatsiooni koosseisus koos muude ehituskavandi dokumentidega või arvutab töömahud ehitusettevõtja. Tööde (töömahtude) maksumuse hindamiseks kasutatakse ühikhindade norme või ressursikulu norme või mõlemaid ühendatult.
Tehakse vahet ettevõtte lühiajaliste ja pikaajaliste tootmisotsuste vahel. Ükski ettevõte ei saa endale lubada kahjumit pikka aega. Kuid teatud ajaperioodi jooksul võib selline kahjumiga tootmine olla isegi vajalik kasumi suurendamiseks pikemas perspektiivis. 1.29.1 Tootmiskulude liigitus Seos tootmisega: tootmiskulud(põhi ja lisakulud), tootmisvälised kulud (turunduskulud); Reageerimine tegevusmahu muutumisele: muutuvkulud ja püsivkulud; Kuluobjektile kirjeldamise alus: otsekulud ja kaudsed kulud; Kontrollitavuse aspekt: kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusteadlased ja raamatupidajad käsitlevad ettevõtte kulusid erinevalt. Raamatupidaja ei tee tootmistegurite kulu arvutamisel vahet, kuidas seda on kasutatud. Majandusteadlased vaatlevad kulu teatud ressursi kasutamisel mitte kui reaalset makset, vaid kui alternatiivkulu. Võrreldes otsese kuluga, on see
tarbija sissetulekute muutusest: kuld mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos; kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis; kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud; tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad. Nõudluse poolt seatud piirid hinnakujunduses: maksimaalne võimalik hind; hind kui kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne
· Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne.
omaaktsiate kustutamisel kulutused), miinus all olevate aktsiate soetusmaksumuse ja emiteeritud aktsiate või ettevõtete nominaalväärtuse vahe; osade nimiväärtus. vahel - RTJ 11 (miinus) aktsiatehingutega Tagasiostetud aktsiate seotud otsekulud. müügil aktsiate Ühise kontrolli all olevate soetusmaksumuse ja 1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle vastava antud omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega 16 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
tehniline kirjeldus" viimast versiooni. Võib kasutada enda koostatud klassifikaatorit, kuid sellest eelnevalt õppejõudu teavitada. · Pakkumises esitada eraldi kõik mahud koos mahuühikutega. Töös esitada ressursivajadus (masinad, tööjõud, materjal) ning planeeritav tööde kestus. Abimaterjalina võimalik kasutada Eke Nora andmebaasi, RATU katalooge ja raamatut SPON´S pricelist, eelistatud tegelike ettevõtete andmed. · Eraldi tuua välja otsekulud, korralduskulud, üldkulud, kasum vm ning pakkumishind esitada koos käibemaksuga. · Esitada lisaks pakkumise tabelile lisaks järgnevad hankedokumendid/pakkumise lisad: o ajagraafik o maksegraafik o ettevõtte tõendavad kaks pakkumise lisa SISU (vt alates lk 3) NÕUDED: 1. Kodutöö peab vastama kirjalike tööde vormistamise juhendile (http://www.tktk
Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu sideliinil. Efektiivne väikese arvu ülesannete puhul.) Santehnika osakond kahepoolsete kokkulepete jaoks. 2)Lepingu üldtingimused ei protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga. Puudus: süstemis puuduvad horisontaalsed sidemed ja juht Elektriosakond ole kohustuslikud. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole Toote hinnast moodustavad otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas peab teadma kõike. Sellest johtuvad ebakompetentsed otsused Eelised: - maatriksstruktuur on keeruline, aga efektiivne, jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %, masinad ja operatiivne domineerib strateegilise üle. võimaldades probleemi käsitleda samal ajal nii sügavasti kui lepingu lisale
Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Lausend valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse
ettevalmistus, seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine. Parkett ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja protsessi lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid. Trepikoja viimistlus lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud. 47. Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga. Toote hinnast moodustavad otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %, masinad ~ 10 %) ja üldkulud koos kasumiga 10-15 %. Põhi- ja käbekapitali seos: kogukapitalist moodustab põhikapital 50 % ja käbekapital 50 %. 48. Millistele nõuetele peab vastama (mida peab tagama) ehitusplatsi üldplaan (mitte loetleda, mida peab plaanil näitama)? Ehitusplatsi plaani koostamisel tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaani vastavat ehituskestust
1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28
Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit.
Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit.
Ettevõtte maksevõimet peetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9. Likviidsussuhtarvude hindamisel tuleb arvestada, et nende suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast. Toimimissuhtarvud näitavad, kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks. Varude käibekordaja e käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
74 Pakkumuseelarve ehitusmaksumus määratakse esimest korda tulevase ehitaja poolt. Töövõtulepingute sõlmimiseks koostavad erinevad ehitusettevõtjad avalikul või kinnisel võistupakkumisel igaüks oma eelarve. Teoreetiliselt peaks olema antud eelarve absoluutselt täpne, praktikas aga see sageli nii ei ole. Ehitise rajamise otsekulud+ Ehitusplatsi ettevalmistamise kulud= Ehitusplatsi otsekulud + Ehitusplatsi üldkulud= Ehitusplatsi eelarveline omahind+ Ehitusettevõtte üldkulud= Ehitusplatsi ehitusettevõtja eelarveline omahind+ Kasum= Neto pakkumushind+ Käibemaks= Brutopakkumushind 8.6. Mis on turunõudlus, mis pakkumine? Selgitage antud küsimust ka joonise abil. NÕUDLUS Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus väidab, et hüvise hind ja nõutav kogus on antud ajaperioodil
Aktsia või osa - omanikule kuuluv osa aktsiaseltsi aktsiakapitalist või osaühingu osakapitalist, mis annab aktsionärile õiguse saada kasumit dividendi. Ülekurss Osade või aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summa; Oma osade või aktsiate müügihinna ja soetusmaksumuse vahe; Oma osade või aktsiate kustutamisel nimiväärtuse (nominaalväärtuse) ja soetusmaksumuse vahe Aktsaitehingutega seotud otsekulud (miinus) Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe NB! Ülekursi saldo ei saa olla negatiivne Ülekurss võib kasutada: Kahjumi katmiseks kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ving põhikirjas ettenähtud reservide arvel Osa- või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Seetõttu on analüüs täpsem, kui sääraste suurte erinevuste korral võetakse arvesse mitte ainult bruto-, vaid netomüügikatet ehk „puhast” müügikatet (toote kasum). Brutomüügikatte all mõeldakse siinkohal müügi- ja ostuhinna vahet, millest on arvatud maha müügi- ja logistika otsekulud. Netomüügikatte all võib seega mõista kasumit, mida saadakse ühe toote müügist või selle toote summaarsest läbimüügist pikemal perioodil. Näide toodete grupeerimisest müügikatte põhjal Aeglase käibega või seisvad tooted
loasaamise protseduuri või nt keskonnamõju hindamist, ühesõnaga analüüsida ja vaadelda riske. PILET nr. 12 1. ÄRIPLAAN PROJEKTI MAJANDUSLIKU HINDAMISE ALUS Tulud Tulude prognoos turu-uuringu alusel. Kommertsprojektide puhul vähemalt 67 aastaks, ühiskondlike ja tehnilis- majandusliku analüüsi tarbeks projektide puhul objekti kogu eluea kohta. Jooksvad kulud Otsekulud, sealhulgas põhi- ja abimaterjal, tehnoloogiline kütus, energia ja transport, tööliste palgad ja eraldised. Kaudsed kulud, sealhulgas juhtkonna palgad, töökaitse ja tööohutuse kulud, üürid ja rendid, vesi, kanalisatsioon ja heitvete puhastamine, toitlustamine, lähetuskulud, kindlustus, kantselei- ja sidekulud, informatsiooni töötlemine, küte, tuletõrje ja valve, hoonete ja seadmete korrashoid ja remondid, samuti turustamise ja reklaami kulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
