Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda
Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ...
on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat". Ta on TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht. 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Raamatust · Raud kujutab naturalistlikult eri rokkansamblites mängimise aega (1980ndad aastad). Teost on saatnud ülisuur müügiedu - paari kuuga on seda ostetud üle 30.000 eksemplari. · Huvitav, hoogne, tihe, lõbus... ja väga kurb raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast surnuks joob. Selle kõige juures muidugi kõvasti lõbutsedes. Lõpp oli eriti morbiidne. Mulle tundub, et Raual on selle raamatuga mingi isiklik võlg tasuda, ja mida lõpu poole, seda paremini on seda tunda. · Raud suudab kirjeldada erinevaid olukordasid väga täpselt ja kohati ka võikalt. Raamatut lugedes saab naerda, pettuda kui ka hämmastuda. Jutud, mis raamatut valdavad on kohati üsnagi
Suhelda on mõnus Mis on suhtlemine? Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suheldes antakse edasi teadmisi, informatsiooni, emotsiooni, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Kuidas, kellega ja millal tuleks suhelda? Suhelda tuleb viisakalt. Enamus tänapäeva noortest ei oska seda reeglit küll järgida, kuid see on äärmiselt tähtis. Suhtlemisoskust rikuvad näiteks keelepärase sõnavara ehk slängi kasutamine.Noored ei tee tihti vahet, kellega võib slängi kasutada ja kellega vesteldes pole see sobiv. Suhtlemisoskuse juures on üheks väga tähtsaks teguriks kuulamine. Hea kuulaja on meeldiv suhtluspartner. Suhtlemiseks on mitmeid viise ja võimalusi. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab suhleda ka distantsilt
Kunda Ühisgümnaasium Lauri Lahtvee 11. klass ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Anne-Liisi Laaneste Kunda 2012 Sissejuhatus: Kunda Ühisgümnaasiumis XXII klassi hulgast mängib arvutimänge vähemalt 50% noortest. Paar noort on kursis arvutimängude heade ja halbade mõjudega inimesele. Küsimustiku tulemused varieeruvad väga erinevalt ja vastused on vägagi mitmekesised. Positiivseid arvutimängude mõjusid on inimesele rohkem kui negatiivseid. Positiivsete mõjude alla võivad minna keeleline areng (olenevat sellest, mis keeles arvutimänge mängitakse), teadmiste laiendamine ajaloo kohta, loogilise mõtlemise areng ja parem reaktsioonikiirus
Naiskannibalism Esineb paljudel putukatel, näiteks ämblikel Naisisend tapab meesisendi kohe pärast paaritumist ära, et tal oleks raseduse ajal millestki toituda Punaselgne ämblik Must leseämblik Skorpion Järglaste või nooremate liigikaaslaste söömine 1 % meessoost hõbekajakatest on kannibalid. 1 % sööb ära 25 % noortest hõbekajakatest. Lõvid muutuvad kannibalideks armukadedusest. Kui meeslõvi võtab endale uue ,,pruudi", siis ta sööb ära kõik selle naisisendi lõvikutsikad, kes ei ole tema lapsed. Inimsöömine Inimajaloo alguses oli kannibalism laialt levinud toidupuuduse tõttu. Inimene oli nõrgem kui paljud loomad, tal polnud tööriistu. Omaliigilist oli lihtsam kinni püüda kui suuremat metslooma Neandertaallased Hõimu traditsioonid ja tavad Kariibide hõim
joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad. Raamatu "Pea suu" tegelased Õpetaja Pudels, Ingrid, Kaspar Ville Tiina SvenAllan Missugused on peategelased? o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja
· Ei soovinud endale järglasi. · Loengud hirmsurmigavad, õpetas halvasti, emotsioonitu. · Suits aka Vanaving, Emajõe Valtäär? :D · Pidutsemine talle ei meeldinud, lärm ei meeldinud. · Armastus Maria, kooselu polnud temaga. Kevadetüdruk. Kirjutas luuletusi. · Naine: Aino Suits. 1911 abiellus, õnnelik abielu oli. · Suits kritiseeris Tammsaaret. · Kahur Pinna partner Estonia teatris. · ,,Kus Suitsu seal tuld". · ,,Elu tuli" noortest räägitakse · ,,Noorte laul" üleskutse noortele, unistused, õppimine, käitu õigesti · ,,Ühte laulu tahaks laulda" üleskutse igasugusele võitlusele, ühtne tegutsemine · ,,Oma saar" unistuste otsimine · ,,Nooruse aeg" noorus kõige ilusam aeg · ,,Ühele lapsele" lapsed peavad olema rõõmsad, kuni tekivad probleemid · ,,Laul Eestist" Ei tunnustata Eestit · ,,Kerkokell" ema surmast räägib, kahetsust täis luuletus.
jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelistest.Lapsed alati armastavad erinevates spordiklubides käima, sest sel ajal kui nad on noored, nendel on palju energiat, mida nad peavad ära kulutama.Minu arvamus on selline, et vanemad peavad oma lapsi sundima sporti tegema kuni nad saavad täiskasvanuteks ning suudavad ise valikut teha.Enamik noortest, kes ei tegele spordiga, tihti veedavad oma aega õues, kampades, kuritarvitades alkoholi ja tubakatooteid ning võib-olla ka midagi veel hullemat.Teised noored veedavad oma aega kodus ning nende füüsiline vorm aina halveneb ning sellest tulevad sellised probleemid nagu ülekaalumine.Sport annab lapsele võimaluse areneda nii füüsiliselt, kui ka vaimselt.Tervise probleemide reguleerimiseks inimene peab alati palju liikuma ning keelduma ebatervislikust toidust
Maailmas toimuvad muutused muudavad ka inimesi ja nende väärtushinnanguid vastavalt vajadusele. Väärtushinnangute muutumine aja jooksul võib kaasa tuua ka erinevaid konflikte. Üheks suuremaks probleemiks võib kujuneda kahe erineva generatsiooni vahelised suhted. Vanemad inimesed ei mõista nooremaid ja nende käitumisi. Nende vahele tekib nö. suur lõhe, mis takistab loomupärast suhtlemist ja üksteisest aru saamist. Näiteks on eakatel tänapäeva noortest erinevad käitumisnormid ja reeglid, kuidas inimestesse suhtuda. Arvatakse, et noored suhtuvad üksteisestesse õelalt ja salvavalt, kuid tegelikult see mulje on petlik. Erinevad konfliktid võivad olla tingitud väärtushinnangute muutumistest. Väärtushinnangute muutumistest põhjustatud konflikte on võimalik vältida ja leevendada. Kui rääkida vanade ja noorte vahelistest probleemidest, siis neid tuleks lahendada erinevate selgitustöödega. Nii eakatele kui noorsoole tuleks
tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (1519aastased) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed. Oluline mõjur on majandustsükkel noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes. Noorte tööjõus osalemist mõjutab märkimisväärselt see, kui tavapärane on riigis osaajaga ja paindliku graafikuga töötamine. Eestis töötas 1524aastastest hõivatud noortest 2012. aastal osaajaga 18,6%, aga 2549aastatest vaid 8,2%. Noorte aktiivsust võib suurendada ka võimalus saada ametialane väljaõpe töökohal, mille puhul ei saa tihti vedada selget piiri õppe ja töötamise vahel. Eestis aga domineerib klassiruumis toimuv kutseõpe. Minu arvates , see ongi üks peamisi põhjusi ,miks noored on tööturul mitteaktiivsed. Paljude jaoks on tähtis omandada haridus , aga väga raske on leida selline tasuv töökoht, kus saab käija nii koolis kui ka tööl
organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused · Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud · Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Vallandav faktor · Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse · Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Häiret säilitavad tegurid · Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid.
kehas füsioloogilised ümberkorraldused, mille kutsub esile ajuripatsi nõristatav hormoon oksütotsiin. Hormoonid muudavad naise väga tundlikuks lapse seisundis toimuvate muutuste suhtes ja see aitab emal paremini häälestuda tita vajadustele. Mis on Baby blues ? Baby blues on kergem kurvameelsus, mis on füsioloogiliste muutustega seotud normaalne reaktsioon. Algab sünnitusel järgnevatel päevadel ja kestab tavaliselt kuni kolm nädalat. Seda kogeb 50-75% noortest emadest Tüüpilised tunnused on: nututuju, ärevus, närvilisus, kurnatus. Riskitegurid Kuigi hormonaalsed muutused tekivad pärast sünnitust kõigi naiste organismis, pole ometi kõigil depressiooni. Riskitegurid: 1. Geneetilised (depressioon emal või mõnel teisel lähisugulasel). 2. Bioloogilised (varem põetud depressioon, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine). 3. Psühholoogilised (raske suhe emaga, vahel ka ülikriitiline isa, ema
Seega on muusika abil võimalik intelligentne inimene kasvatada. Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne pensioniea kättejõudmist. Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme, mis noorte kuulmist kahjustab. Niisiis on muusikal kaks erinevat vaatenurka- kasulik ja kahjulik. Iga inimese muusika valik ja terviseohutus jääb ikkagi tema enda kätte. Loodan aga, et tulevikus jääb kuulmiskahjustustega noori vähemaks.
..". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato.
muretult suhtuva. Ma hindad inimestes positiivsust väga ja uute inimestega tutvudes tahan seda näha. Kui mulle tundub, et inimene on liiga tõsine, ei huvitu ma temaga suhtlemisest. Seega usun, et see on igati hea, kui lapselikkuse positiivne pool säilib inimeses terve tema elu jooksul. Pidevalt kuuleme vanu inimesi rääkimas sellest, kui kangesti nad oma lapsepõlve taga igatsevad ja et nad ei saa aru neist noortest, kes võimalikult kiiresti täisealisteks tahavad saada. Järelikult võib öelda, et lapsemeelsus on peaaegu kõigi jaoks tähtis ning on vaja, et seda oleks natuke meis kõigis.
alkoholi Alkoholi mõju meestele Suureneb naissuguhormoonide osakaal, karvakasv väheneb Väheneb viljakus Vererõhk suureneb, tõstab südamehaiguste ja infarktiriski Tekivad maksakahjustused Tekib depressioon Munandite kõhetumine ja impotentsus Alkohol ja noored Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Miks juuakse? Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, teeb õnnelikuks ja leevendab muresid Tähtpäevade puhul on kombeks Tarbimine seltskonna mõttes Alkohoolsed joogid maitsevad
Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest sigurilehtedest saab aga suurepärase salati. Tänapäeval on siguri kasvatamine kultuurtaimena peaaegu kadunud, kuna palju maitsvamat kohvipõõsa kohvi on piisavalt. Nii on sigur jäänud rohkem iluaedade kasvandikuks.
pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Zanriliselt ei suutnud ma seda teost eriti liigitada.. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". See tundus mulle olevat mõnes mõttes palve muusika. Palju oli rõhutatud muusika kõrval ka kirjandust, täpsemalt eesti luulet. Seal oli näiteks Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Teos oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.Minu
Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu. Pärnu linnavalitsus pole valmis õpilasi tasuta kooli ja koju. Läinud nädalal tegi 15 noort Pärnu linnavalitsusele ettepaneku arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel õpilaste tasuta kooli- ja kojusõiduga. "Transpordikulud kooli ja koju vähendavad oluliselt rahalisi võimalusi vaba aja veetmiseks," tõdes üks noortest Kätlin Joala. Peale tasuta koolisõidu ei rahuldanud noori Pärnu talvised vaba aja veetmise väljavaated. "Pärnu on talveperioodil täiesti väljasurnud linn, kus noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise," teatas Joala. Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et maal elavatele õpilastele on tasuta bussisõit üksnes kooli ja kodu vahet liikumiseks. Selleks näidatakse bussijuhile tasuta sõidu kaarti.
Tihti võib kohata ansambleid, kus seguneb mustanahaliste "Fiiling" ja valgete mänguoskus. Olemata päritolust võib julgelt väita, et valgenahaliste brassbändid on levinumad, kui mustanahaliste omad. Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st. tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega. Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks. Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama.
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis
oma positsioonist, saaksid ligimest mõista ja toetada. Eesti rahva tervis on halvenemas. Nii inimeste vaimne kui ka füüsiline heaolu on langemas, kuna reaalse suhtluse asemel pöördutakse aina rohkem sotsiaalmeedia poole ning jalutuskäik või trepid asendatakse sageli auto- või liftisõiduga. Selline staatiline eluviis võib tulevikus kaasa tuua palju erinevaid terviseprobleeme. Ühiskonnana peaksime soodustama aktiivset ja sportlikku eluviisi ning hoolima nii noortest kui ka vanadest, kel mis tahes põhjusel ei pruugi olla kedagi, kellega suhelda. Kui keegi on sisemiselt nõrk ja oma tervisega liialt kurnatud, ei suuda ta enese muredest kaugemale vaadata ja jääb lihtsalt unarusse.
viisakusest pole halli aimugi, kui järgmisel hetkel astub see tädike minu jalale, jällegi vabandamata, sest tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI. Need sõnapaarid "elementaarne viisakus" ja "loomulik intelligents" - kogu oma elu olen neid vihanud. Kuid jälgides meie elavaid esivanemaid tahaks küll valjult ja tatti pritsides need välja pursata ja otse nende saatanlikest noortest okeeritud nägudesse. Elementaarne viisakus ja loomulik intelligents. Küsimus suurele ringile: kui paljud tegelikult nende üle mõelnud on? Väljendid, mis on nii palju korda nagu katkisest grammofonist meile ette mängitud, et nad sügavale meie ajudesse on jõudnud talletuda. Kas teie, LUGUPEETUD EAKAD olete kunagi mõelnud, kui palju te ISE ELEMENTAARSETEST viisakus-ja käitumisreeglitest kinni peate?
aastal 20. augustil saime taas vabaks. Paraku ei tahtnud Vene võimud seda asja nii jätta ning keeldusid lahkumast Eesti aladelt enne 1994. aastat. Alles siis ilmselt mõisteti, kui väga hoitakse eestlaste poolt seda, mille eest vaarisad Vabadussõjas võitlesid ja surid. Mulle tundub, et isamaalisuse hood käivad eestlastel umbes 15 aasta järgi, kui võõrriigid teevad mingisuguse sammu või lükke meie suunas. Praegusel ajal on jälle väga suur osa noortest ja vanadest hakanud mõtlema isamaale, kuulatakse eestikeelseid laule, vaadatakse eesti filme. Mäletan, et 8 aastat tagasi ei olnud ma eakaaslaste seas väga populaarne, emakeelseid laule kuulates, sest paljud eelistasid välismaist muusikat. Umbes poolteist aastat tagasi toimunud Pronkssõduri skandaal pani meid kõiki mõtlema ning enamik Eesti rahvast on meelestatud võõrvõimu vastu. Patrioot võib ju olla, kuid sellega kaasnevad omad riskid ja vastutused. Õige
Need omakorda muudavad inimese tervisliku olukorra nõrgemaks, sest organism vajab mitmeid vitamiine, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Mitmed arstid ja teadlased soovitavad päevas süüa mitmeid puu- ja juurvilju, kust saab kätte vajaliku koguse aineid, mida tervis vajab. Mida vähem tarbida erinevaid burgereid, kartulikrõpse, limonaade, seda paremini peab tervis vastu. On välja uuritud, et kaks kolmandiku Eesti noortest toitub ebatervislikult ja vaid kakskümmed protsenti söövad iga päev puu-ja köögivilju. Igal väiksemalgi hetkel ähvardavad meid mitmed nakkushaigused. Eriti neid inimesi, kelle tervislik olek on nõrgem. Selle ära hoidmiseks peab tarvitama mitmeid meetodeid. Millest üks on sportimine. Füüsiline tegevus tugevndab inimest nii seest kui ka väljast poolt. Tänu sellele suudab inimene kontrollida oma keha kaalu, kui ka hoida tervislikku seisundit. Tuleks liikuda piisavalt
Tavaline, ent ometi eriline - Päike on meie jaoks kahtlemata eriline täht, Galaktikas siiski täiesti tavaline. Kui veel neli-viis aastat tagasi võis mõni üksindusearmastaja arvata, et Päike on ainuke planeedisüsteemiga täht, siis nüüd on need lootused purunenud. Üsna kindlaid vihjeid planeetide olemasolule on saadud juba kümnekonna tähe ja 2-3 pulsari juurest. Hubble'i Kosmoseteleskoobi vaatlused on näidanud, et vähemalt kolmandikul noortest tähtedest on ümber gaasi-tolmukettad, milles võivad tekkida planeedid. Kas leidub kaugetel planeetidel ka elusolendeid, kes oma päikest jälgivad, seda me ei tea. Meile piisab teadmisest, et Päike ei jäta meid maha enne viit miljardit aastat. PÄIKESE ANDMED: Kaugus maast - 150 miljonit km Läbimõõt - 1,4 miljonit km
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast infot seksi, selle olemuse ja kaasnevate ohtude kohta. Eesti noorte seksuaalsuse mõjutajateks on paljud erinevad tegurid. Üheks informatsiooni- allikaks on kindlasti kool. Paljud lapsed kuulevad seksiteemadest alles koolis, vastavas tunnis. Tähtis on see, millin...
KOKKUVÕTE. Kunda Ühisgümnaasiumis 10.-12. klassi hulgast mängivad arvutimänge rohkem kui 50% noortest. Ainult 24% vastanudest on kursis arvutimängude heast mõjust inimesele, kuid halbu mõjusid teavad koguni 53% vastanudest. Järelikult on rohkem levinud teadmised arvutimängude negatiivsetest mõjudest. Arvutimängude mängimisel leidub rohkem positiivseid mõjusid, kuid inimesed ei ole nendest eriti hästi teadlikud. Positiivsete mõjude alla lähevad oskus lahendada probleeme ja loogiline mõtlemine, logistika, kiire otsustusvõime ja mitmeid teisi asju, mida enne ei osanud arvata
Miks inimesed suitsetavad, kui nad teavad, et see on kahjulik? Miks me suitsetame? Me teame, et see on kahjulik ja kahjustab tervist, kuid samal ajal rahustab see närve ja on nagu rituaal millest on väga raske vabaneda. Teame ka, et selle peale kulub palju raha, kuid sellest loobuda on pea võimatu. On kahju noortest, kes käivad täiskasvanutelt suitsu küsimas ja koolis vahetundide ajal pahvivad nurga taga laenatud sigareid, et kaifi saada. Enamasti suitsetavad noored, kellel on koolis palju probleeme, hinded alla arvestust ja keda vanemad ei armasta. Loodetakse sellest nagu abi saada ja kõik mured unustada. Suitsetajad on aasta-aastalt aina nooremaks läinud. Vaatamata sellele, et suitsuvastane propaganda on olnud tõhus, ei mõju see suitsetajatele
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi öelda siis ütleksin neile üht: ärge jätke kooli pooleli ,sest haridus on see mis meid toidab ja pinnal hoiab,lapsi jõuab alati teha.Ei ole vaja teha 15-aastaselt last ja siis 5aastat hiljem taibata ,et sul pole ilma hariduseta tulevikku.Paljudest noortest, kes on...
Tal oli üsna keeruline lapsepõlv, sest tema isa oli alkohoolik, kes jättis pere maha, kui Charlie oli 3-aastane. Ema haigestus 1895. aastal skisofreeniasse, millest ei paranenudki. See lõpetas ema lavakarjääri ja ta elas kuni surmani 1928 hullumajas. Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. USA-sse saabus ta esimest korda 1910. aastal trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Varsti pärast mõningast reisimist lahkus Chaplin trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas juba noorena välja kuulsa Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus. Chaplin mängis oma elu jooksul kokku 83-s filmis. Tema filmide sageli tõsiselt sügav sõnum oli peidetud vaimukuste, vahel ka veidruste taha. Ta tegi tummfilmiajastul kõnekamaid filme
2009.a. sügisel lahkus majast noortekeskus Force Majeure. Samal ajal liitus meiega noorte kristlik klubi Oma Koht, kes hakkas majas korraldama paljudele juba tuttavat kristliku noorteüritust The Place. 2010 a. veebruaris toimus keskuse struktuuris muudatus, mille käigus suunati noortekeskuse MKE bändide ja kontsertide tegevus Pärnu Noorte Vabaajakeskuse alla. Sel hetkel loodi ka noortejuhatus, mis on Vabaajakeskuse põhikirja alusel noortest koosnev nõuandev organisatsioon, kelle pädevusse kuuluvad ka keskuse siseasjade korraldamine vastavalt noorte otsestele vajadustele.
Paljud noored püüavad anda endast kõik, et hinded oleks korras. Noored käivad ka olümpiaadidel ja paljudel muudel võistlustel, et näidata oma teadmisi ja oskusi mingis vallas. Arvatavasti on noorte seas neid, kelle eesmärk ei ole tingimata edu saavutada vaid nende soov on tegeleda sellega, mis neile meeldib. Nad elavad nii, et saab, mis saama peab. Nad unistavad kenast kodust ja heast perest. Nende erinevus enamikest tänapäeva noortest on see, et nad suudavad jääda iseendaks ega lase ühiskonnal end nii palju mõjutada. Perekonna loomine on muutunud noorte seas teisejärguliseks. Olid ajad, mil noored ootasid täiskasvanuks saamist, et rajada oma pere, kuid tänapäeval see nii ei ole. Nüüd asutakse töötama karjääri kallal ning mõeldakse, et pere loomiseks jääb aega tulevikus. Mõned mõtlevad sellele, et ei ole majanduslikult valmis pere üleval hoidma, kuid on ka selliseid, kes näevad end aastate
· Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena. · Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala.
. Täna on sinu homme. Tere! Austatud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Regina. Minu kõne eesmärgiks on motiveerida teid mõtlema oma tuleviku peale. Üks lihtne küsimus. Mida sa tahad? Lihtne küsimus, aga just see küsimus millele enamus noortest ei oska vastata. Kelleks sa tahad saada? Mida sa tahad saavutada? Millist ümbruskonda sa soovid endale? Millist tööd sa tahad tulevikus teha? See kõik on sinu otsustada. Me kõik tahame olla õnnelikud, aga kas saab olla õnnelik, elades mitte nii nagu tahad, tegeledes sellega, mis tegelikult ei meeldi. Kahjuks enamus ei tea, mida nad tahavad teha. Kui sa tahad, et su elu muutuks, siis pead sina ise muutuma. Kui sa tahad, et su elu muutus paremaks, siis pead sina ise muutuma paremaks.
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse.
Mitu korda aastas 1 Väga harva 2 Mitu korda poole aasta jooksul 6 Kord aastas Kord poolaastas 12 Kord kuus 10 24 Teen ise 1 Kinos käiakse sama palju kui teatris. Enamus noortest käib kinos kord poolaastas. Üllatav on see, et üks inimene pole kinos kunagi käinud. Omaette teema on aga filmide vaatamine arvutist, kuna enamjaolt on tegu piraatlusega ja too tegevus on seadusega vastuolus. Muidugi on mugav vaadata filmi nii, et ei pea kodust väljumagi (Kunda inimeste puhul tähendab kinosse minek 100 km läbimist, kui tahad tõelist kinoelamust saada). Ise ma arvutist filme ei vaata, olen tõelise filmielamuse pooldaja ja arvutis vaadatud film ei ole
vähemalt vanemas eas inimestel. Kuna Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt, siis statistiliselt on uuritud ka seda, et Eestis oli vanuserühmas 16– 24 ja 25–54 kaasaskantava seadmega (süle-, tahvelarvuti või nutitelefon) väljaspool kodu või töökohta internetti kasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades Euroopa Liidus keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem. Euroopa Liidu 16–24-aastastest noortest kasutas süle-, tahvelarvuti või nutitelefoniga internetti 58%, Eesti noortest 65%. 25–54-aastaste hulgas olid vastavad näitajad 36% ELis ja 43% Eestis, vanuserühmas 55–74 ELis 12% ja Eestis 10% (statistikaamet, 2012). Arvestades seda, et nende ringlus on igapäevaelus nii suur (k.a ka reklaaminduses) siis küllastama peaks süstemaatilist osa, mitte marki ise. Tarbija üldised hoiakud Luues segmente, on Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi juba maininud, et parimad maksjad
kellelt abi saada. Kes on sinu jaoks kõige olulisemad elus? 40 35 30 25 Poiss 20 Tüdruk 15 10 5 0 Sõbrad Tuttavad Keegi muu Perekond Sugulased Mitte keegi Suurem osa noortest ei teha sarnaneda kellegagi. Tahetakse olla omamoodi isiksus. Noorte jaoks on oluline olla tema ise, mitte keegi teine. Järgnevad sarnanemine sõprade, pere ja kuulsusega. Need andmed on sarnased August Kuksi ja Inge Mälzeri uurimistöö andmetega. Olenemate aastatest ei ole muutunud noorte soov olla tema ise, mitte keegi teine. Noored väärtustavad endaks olemist ja ei ürita olla niipalju keegi teine, kui tema ise. Kellega tahaksid sarnaneda? 18 16 14
Täpsemalt igapäevased iseseisvuse, kompetentsuse ja ühtekuuluvuse tundmused andsid ainulaadse panuse õnne ja vitaalsuse tundmusele. Ariko Marketing uuringu tulemused Eesti noored 2003. Suitsetajaid on Eestis noorte seas kolmandik (31% suitsetas viimati "täna", 5% "eile"), kolmandik küsitletuist pole mitte kunagi suitsetanud ja kolmandik on seda teinud vahelduva sagedusega. Alkoholi pole mitte kunagi tarvitanud 9% noortest ning enam kui 3 kuud tagasi on seda tarvitanud 14%. Ülejäänud ¾ on alkoholi kolme kuu jooksul tarvitanud ning ¼ tegi seda küsitlusele eelneval või samal päeval siis vähemalt 2 viimase päeva jooksul. Narkootikume pole kunagi tarvitanud 76%. Seega on narkootikume tarvitanud veerand küsitletud noortest. Kahe viimase päeva jooksul küsitluse suhtes on narkootikumi tarvitanud 3% küsitletud noortest (4% ei vasta). Mõni
See pole enam vist ühelegi inimesele uudis, et Eestist saavad alaealised liiga vabalt alkoholi kätte. Väga palju Eestis toimunutest peksmistest, vargustest, tapmistest ning autoavariidest on sooritatud just joobes olekus. Alkoholist tingitud surmade arv on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega pea kolm korda kõrgem. Ligi pooled enesetapud on sooritatud peale alkohoolse joogi tarbimist. Uuringute tulemustest on selgunud, et elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest. Mitmed gümnaasiumi õpilased peavad juba iganädalasi joomapidusid normaalseks. Statistika andmetel on alkoholi aastane tarbimiskogus elaniku kohta Eestis maailmas teisel kohal. Selle tiitli üle ei tohiks küll keegi õnnelik olla, kuna see on eestlasetele väga suur probleem. Kindlasti peaks ka riik midagi ette võtma, et see probleem lahendada. Praeguseks on riik teinud ainult ühe väikse sammu alkoholi müügi vähendamiseks, milleks oli öine alkoholi müügikeeld
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Ernest Hemingway romaan ,,Ja päike tõuseb" jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse. Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus. Lihtsaks teeb asja see, et ka neiu ise on haavatud hingega ning otsib
hirmud. Hirme saab ka vältida, sisendades lastele, et nad usaldaksid neid oma muredest rääkima. Lahti saada hirmudest on vaja tugi, vanematelt, kes annavad turvatunde. Õppides jagu saama ja suunates millelegi muule mõtlema. Rääkides täiskasvanutest on neilgi neid sõelaga jagada. Esimeseks kõige suuremaks hirmuks võib pidada oma lapse ees, seda mis teda eluteel ähvardab. Pole ka ime, kui viimasel ajal räägitakse meedias väga palju noortest ja alkoholist. Teiseks levib täiskasvaute seas paaniline kõrgusekartus, hirm ämblike ees, lennuhirm või mõni muu valitsev foobia, mis segab nende igapäeva elu. Õnneks on leitud lahendus kannatavatele inimestele, kes vaevlevad selle käes, näiteks on tehtud saade, kus on oma ala spetsialistid, kes aitavad saada üle sellest. Kas see ka aitab, kes seda teab. Muidugi ei kao maailmast surmad, hirmud ja ühiskonna probleemid, aga
Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima.
Arvamusartikli analüüs Anna-Liisa Udumäe 12.KM Kriisis kadunud põlvkond, autor Anna-Maria Penu. 17. detsember 2010 Postimees Anna-Maria Penu kirjutab Hispaania näitel noortest töötutest, kellelt pregune majandus võib võtta ka tulevikuvõimalused. OCDE andmetel ei tööta tervelt 40 protsenti Hispaania ülikooli lõpetanutest õpitud alal. Haridusele vastavat tööd ja palka lihtsalt ei pakuta. 2007. aastal oli noorte, alla 25-aastaste tööpuudus 18,7 protsenti. See oli kõrgem, kui mujal Euroopas, kuid vähemalt ei olnud veel tööta ligi pool põlvkonna. Siis algas finantskriis, töötute arv kasvas kiirest
10 algupärast 19041913 luuletust ja 36 tõlget 1918 SININE PURI. Luuletusi 1981 MU SÜDA LAULAB. 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 "Kevad"1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. "Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Huvitavaid fakte Õppis juba 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema Tõlkis luuletusi 16st erinevast keelest Tema loomingu tõlkeid on 20 keeles Üks Eesti tuntuim poetess Kokkuvõte Rõõm ja mure, valgus ja vari käivad Marie Underi loomingus käsikäes Oma rõõmu leiab Under peamiselt
alles unistada võime. Kindlasti on tulevikus võimalus ka iseseisvalt tööd teha nii, et koolis kohal ei peagi käima, näiteks koduste uurimutööde perioodil. Suhelda saab interneti abil, õpetaja on lastele kättesaadav telefoni, telepildi või raadio vahendusel. Tuleviku kooliga on aga seotud ka mured. Juba praegusel ajal räägitakse kooide sulgemisest, näiteks väikeste maakoolide kinnipanemisest ning seetõttu jäävad maapiirkonnad noortest veelgi tühjemaks. Urbaniseerumine ei pruugi aga Eesti arengule sugugi kasulik olla. Muret teeb ka järjest suurenev globaliseerumine oma kohalikud olulised tõekspidamised ja usk võivad ühel päeval osutuda vähemtähtsaks kui sisserännanute traditsioonid ja maailmapilt, et minu lapsed peavad parema tuleviku nimel vahetama oma usku või rääkima kodumaal võõras keeles. Siiski usun ja loodan, et Eestis sünnib rohkem lapsi ja eesti kooli tulevik on hea. Loodan ka,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
