Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uudis: Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu (0)

1 Hindamata
Punktid

Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu.


Pärnu linnavalitsus pole valmis õpilasi tasuta kooli ja koju.
Läinud nädalal tegi 15 noort Pärnu linnavalitsusele ettepaneku arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel õpilaste tasuta kooli- ja kojusõiduga. “ Transpordikulud kooli ja koju vähendavad oluliselt rahalisi võimalusi vaba aja veetmiseks,” tõdes üks noortest Kätlin Joala .
Peale tasuta koolisõidu ei rahuldanud noori Pärnu talvised vaba aja veetmise väljavaated. “Pärnu on talveperioodil täiesti väljasurnud linn, kus noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise,” teatas Joala.
Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et maal elavatele õpilastele on tasuta bussisõit üksnes kooli ja kodu vahet liikumiseks. Selleks näidatakse bussijuhile tasuta sõidu kaarti . “Linnabussides pole võimalik iga siseneja piletit kontrollida,” lausus ta.
Nii Kosenkranius kui Kivimägi avaldasid arvamust, et noorte sooviks oleks tasuta bussisõit ükskõik kuhu, see aga eeldaks näiteks maamaksu tõusu neli korda. Kivimägi sõnutsi ei saa meist isegi tunduvalt jõukamas Soomes maalaps alati tasuta kooli ja kodu vahet sõita, vaid soodustus algab siis, kui õpilane elab koolist vähemalt nelja-viie kilomeetri kaugusel.
“Õpilase kuupileti hind (80 krooni, T. R.) on sama mis kahe kinopileti hind,” ei pidanud Kivimägi bussisõitu noortele üleliia kalliks.
Kosenkranius rääkis, et Pärnu linnabussides on kavas kasutusele võtta plastkaardid, mis bussi sisenedes loenduri vastu panna tuleb. Kaardilt arvestatakse maha sõiduks kuluv summa ja kaardile saab internetist või müügipunktist raha juurde kanda.
Selleks, et inimesed harjuksid linnabussi esiukse kaudu sisenema, lubatakse alates 1. veebruarist pärast kella 19 bussi siseneda ainult eesuksest.
“Natuke kurb oli lugeda, et Pärnu linn on talvel välja surnud,” kommenteeris Kivimägi etteheidet, et noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise. “Aga teater, kontserdimaja, kino , ujulad, huvikoolid, noortekeskused, spordirajad ja teised võimalused?”
Kivimägi ütles, et talle noorte aktiivsus meeldib ja ta teeb ettepaneku noortega kokku saada.
Uudis-Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sten Varatu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid eksisteerinud, võidakse uuesti avastada kusagil mujal ja pakettida uute turgude jaoks teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274­276; Järs 2010: 9) Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist, mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19). Teaduslikult on uuritud pigem massiturismi negatiivseid mõjusid kohalike elanike elukeskkonnale, aga mitte kuurorditrende. Melanie Smith ja Làzló Puczkó

Turundus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad

Psühholoogia
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

. Koreeg ­ sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10 liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus (deus ex machina ­ jumal masinast). Näitlejad tehti suuremaks koturnidega (platvormjalatsid), peened kostüümid puudusid, maskid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näitleja oli vaba kodanik ja ta ei pidanud maxma maxe, ainult mehed. Autor ise lavastas, pani paika

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda enne, kui Lavrenti ja Pasa ta leiavad. Hiljem ilmnes, et Talvi siiski ei tule. Aliide uuris endiselt Zara elu kohta, hiljem hakkas aga tüdrukut tasapisi usaldama. Külapoisid kiusasid Aliidet ja kirjutasid tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida. Zara leidis viimaks olevat õige aja, et näidata Aliidele kaasa võetud pilti.

Kirjandus
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed

Ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 33 . Linn kui reisisihtkoht Linnaturism keskendub ümber: Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne) Meelelahutus ja ööelu ­ linnaosad, West End, London; Brooklyn, NY; Kaubandus (=poodlemine) ­ vastavad piirkonnadtänavad, oluliste atrktsioonide juures Vastuvõtud, sööminejoomine ­ kõigile on oluline kvaliteet, osale ka ­ terviklik elamu Linn kui `paljuruumiline koht' on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele:

Turismiettevõtlus
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

kasutamise kord; 4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla või linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks (vt p 1) ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun