Seente kasutamine meditsiinis Seente kasutamist erinevate haiguste ravimiseks nimetatakse seeneteraapiaks. Jaapanis kasvab seen shiitake Lentinus edodes, millest eraldati polüsahhariid lentinaan. Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ning ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Punane kärbseseen sisaldab muskariini, mida on kasutatud homöopaatilises ravis ning see on mürgine. Arusampinjoni tõmmisest on eraldatud agaridoksiin, mis omab tugevat toimet mitmetele haigustekitajatele. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel. Kaseriisikad on tuntud kui antibiootikumid, se...
Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks. Kuninga eluajal ehitati palju losse, millest kõige kuulsam ja uhkem on Versailles' loss, mis rajati Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitis on jäänud tänase päevani Prantsusmaa üheks kuulsaimaks arhitektuuri mälestiseks. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Ta kujundas oma päeva kindla korra järgi, kus iga tema toiming oli nagu tseremoonia. Ta kulutas palju aega, energiat ja veel rohkem raha erinevatele lõbustustele, millele said kaasa elada õukondlased ning mis pidi olema tema rahvale näha. Kuninga jaoks kõrgel kohal oli nii enda kui õukonna lõbustamine. Versailles' lossis toimusid igapäevaselt teatrietendused ja kontserdid. Need olid kättesaadavad ainult kuninga
Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga. Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks (vt. joon.1). Joon.1
Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 5 Küsimuse tekst Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras (esikoht täpseim) Vali üks: a. puurimine avardamine hõõritsemine b. freesimine hõõritsemine lihvimine puurimine c. puurimine avardamine kooriv treimine d. lihvimine hõõritsemine avardamine Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Taylori valemi abil määratakse materjalide lõiketöötlemisel: Vali üks: a
a) Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. d) Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. 3.2 Kiilrihmülekanne Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende eelpingutus võib olla väiksem ja seega on väiksem ka koormus laagritele ja võllidele. Ülekandes on 1- 6 rihma. Valmistatakse samasuguse ristlõikekujuga kuid erinevate mõõtmetega kiilrihmu. Mitmik- e. polükiilrihmad on midagi lame- ja liitkiilrihmade vahepealset. Mitmikkiilrihm tagab kogu rihma ühtlase koormuse ning on selle tõttu kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega
) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? Tugevusõpetuse eesmärk on luua ehitiste, masinate ja muude seadmete tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. 5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKAINSTITUUT Egert Pärna Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil laboratoorne töö juhendaja:Argo Kasemaa Tallinn 2008 Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda integraalskeemi projekteerimisega. Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine Invertori koostamisel oli suhteliselt tüütu, sest poldud varem microwind'ga varem kokku puututud. Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1.) Viimaks selgus, et parima tulemuse, disainireegleid jälgides, saadi siis, kui pMOS oli umbes kolm korda laiema kanaliga, kui nMOS. Siis sai...
säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus. Fe = K * delta l Delta l = keha mõõtmete muutus, m (iseloomust. Kindlat materjali. Igal materjalil oma.) k = jäikustegur, N/m Fe = elastsusjõud, N
Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus:
Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits
Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud
1. slaid Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele
a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ?
Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast viimane ka Austraaliast lahkus. Ooperimaja valmis lõpuks 1973. aastal ning selle avas sama aasta 20. oktoobril Elisabeth II Beethoveni 9.sümfoonia saatel
2.2.2. Hammassiduri omadused Hammassiduri omadusteks on 1. On kasutatavad vaid horisontaalses asendis (erilahendused saadaval ka vertikaalsetele võllidele); 2. On määritud määrdega; · rummude rummude ja muhvi lõtkud on tihendatud ja muhvi lõtkud on tihendatud rõngastihenditega; · rummude paigaldamisel võllidele tuleb liited teha hermeetiliseks; 3. Pikk kasutusiga; 4. Kasutustemperatuur piirides (-20 ... 80) ºC; 5. Saadaval laias mõõtmete ja pöördemomentide vahemikus: MNom = (930 ... 135000) Nm,
RIIKLIKUD MAKSUALANE EESTI LÄTI MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Ettevõtte, füüsilise isiku või mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr Füüsilise isiku üldine 170 € 75 € maksuvaba tulu (kuus) 34,09 % 33% (kõik tasub (23,59% tasub Sotsiaalmaksu määr ...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik
Kõrgremessanss-kolmnurkne kompositsioon. Vararenessanss-kunstnikud tegelevad üksikprobleemide lahendamisega ja tervik läheb kaotsi. I pool.Maalidele on iseloomilik detailne laad. II pool.Firenzes valitseb Medici suguvõsa. Kunst on eriliselt aristokraatlik ja eriti peen ning rafineeritud. KUNST on orienteeritud kitsale ladvikule. Kõrgrenessanss-keskuseks saab ROOMA, kuid FIRENZE Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS.
a See, mille puhul on tolerantsil suurem arvväärtus b Olenevalt sellest, kummal juhul on tolerantsil väiksem arvväärtus 1.1.3 Täisnurksus Täisnurksus tuleb määrata standardi EN 824 järgi. Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi pikkuse ja laiuse suunas määratud täisnurksushälve olla suurem kui 5 mm/m. 1.1.4 Tasapinnalisus Tasapinnalisus tuleb määrata standardi EN 825 järgi. . Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi tasapinnalisuse hälve olla suurem kui 6 mm. 1.1.5 Mõõtmete stabiilsus Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (23±2) ºC ja suhtelisel niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Tasapinnalisuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1 mm/m. 1.1.6 Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga
Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht. Tänu sellele annavad nad ettekujutlust kaugusi teiste galaktikateni. Tänapäeval tuntakse kümneid tuhandeid füüsiliselt muutlikke tähti,mille heledus muutub ka tegelikkuses, mitte nagu mitmiktähtede puhul, kus heledus sõltus varjutusest. Osadel muutlikel tähtedel muutub heledus perioodiliselt, teistel sagedasti rikutud perioodilisusega või koguni korrapäratult. Tähtede mõõtmete ja temperatuuri muutused põhjustavad tähtede absoluutse heleduse muutumist.Sellepärast ongi kõigil füüsiliselt muutlikele tähtedele omane see, et koos heleduse muutumisega kaasnevad ühed või teised muutused tähtede spektrites, s.t. tähtede atmosfääride olekutes Perioodiliselt muuduvatest tähtedest on märkimisväärsed tsefeiidid. Nad on valged või kollased tähed.Tsefeiidide heleduse muutus ei ületa 1,5 tähesuurust ning muutuse periood
Kui on siiski vaja massiivi omadustega andmestruktuuri, mille elementide arv pole kohe teada, on üks võimalus luua maksimaalse vaja minna võiva suurusega massiiv ja pidada eraldi muutuja abil arvet selle üle, kui suur osa massiivist tegelikult kasutusel on. Massiivi elemendi leidmine tema indeksi järgi on kiire operatsioon ja selleks tehtava töö maht ei sõltu massiivi suurusest. Selle operatsiooni ajakulu sõltub tavaliselt massiivi mõõtmete arvust, aga on igal juhul tühine võrreldes kõigi keerulisemate struktuuridega. Massiivi elemendi väärtuse väljavahetamine (massiivi elemendile uue väärtuse omistamine) on tavaline omistamistehe ja selleks tehtava töö maht (kui element on indeksi järgi juba leitud) ei sõltu massiivi suurusest ega selle mõõtmete arvust. Page 5
rakenduspunktid, ning nende arvu nim. Geomeetrilise määramatuse astmeks. Niisis loeme siirdemeetodis tundmatuteks tarindi iseloomulike punktide siirdeid, mille leidmiseks kasutame sõlmede tasakaalutingimus (tasakt arv=gem m-tuse astmega) Wt=It/Max Termopinged Temperatuuri muutumine tekitab staatikaga määramatus konstruktsioonis termo- ehk temperatuuripingeid. Koostepinged Kui staatikaga määramatu konstruktsioon koostatakse valmisdetailidest, siis võivad detailide ebatäpsete mõõtmete tõttu konstruktsioonis tekkida kooste ehk montaazipinged(ka alg- ehk omapinged) Konstruktsiooni koormamisel tekkivad pinged liituvad algpingetega, mistõttu lõplikud pinged erinevad algpingetena konstruktsiooni pingetest. Seda kasutatakse ära pingete reguleerimiseks soovitud suunas. Niisuguse taotlusega algpingete tekitamist nim. Konstr. eelpingestamiseks.
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida uuel töölehel järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Luua kasutajaliides detaili mõõtmete sisestamiseks (määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele) ning värvi ja materjali margi valimiseks hinnakirjast (kasutada valideerimist loeteluga). Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 4. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3
Kui on siiski vaja massiivi omadustega andmestruktuuri, mille elementide arv pole kohe teada, on üks võimalus luua maksimaalse vaja minna võiva suurusega massiiv ja pidada eraldi muutuja abil arvet selle üle, kui suur osa massiivist tegelikult kasutusel on. Massiivi elemendi leidmine tema indeksi järgi on kiire operatsioon ja selleks tehtava töö maht ei sõltu massiivi suurusest. Selle operatsiooni ajakulu sõltub tavaliselt massiivi mõõtmete arvust, aga on igal juhul tühine võrreldes kõigi keerulisemate struktuuridega. Massiivi elemendi väärtuse väljavahetamine (massiivi elemendile uue väärtuse omistamine) on tavaline omistamistehe ja selleks tehtava töö maht (kui element on indeksi järgi juba leitud) ei sõltu massiivi suurusest ega selle mõõtmete arvust. Page 5
Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda
Küsimuse tekst Süsiniktööriistateraseid kasutatakse: Vali üks: a. kõrgtugevate teraste töötlemiseks b. karastatud teraste töötlemiseks c. keraamika töötlemiseks d. lukksepatööriistade (haamrid, meislid, viilid jms) valmistamiseks Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Vali üks: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus d. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile Küsimus 30 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Puurimist kasutatakse: Vali üks: a. väliste silinderpindade saamiseks b
Öelnud keha ja vaim Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et olemas on vaid teemal olemasolu, ta usub, et olemas on nii ideed ja vaim ning sellist asja keha, kui ka vaim, mis on omavahel nagu mateeria üldse ei tihedalt seotud. Descartes leiab, et eksisteerigi. hingel pole loomupäraselt mingit Berkeley väidab, et mateeria on seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete kõigest abstraktne idee ,,omadusteta ega muude mateeria omadustega, asjast", mida pole võimalik ette mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu see tähendab, et kui eraldada mingi välismaailm, kuid ka selle puhul
Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. ---- > Senjettkondensaator 5
koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. 2.Transport ülesanne valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin,rakumembraani koostises esinvad transportvalgud). 3.Retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine,maitse tundmine). 4.Liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine). 5.Regulatoorne ülesanne regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. 6.Kaitse ülesanne organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. 7.Energeetiline ülesanne valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
koristada . JÄRELDUS: Pikkuse erinevus on tingitud päevast, kas on lühike või pikk kooli päev, millega päeval tegeletakse ja kui palju tehaks tööd. Mida rohkem teha tööd seda rohkem on pikkuse erinevust näha. Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks kilomeeter, meeter,detsimeeter, senitimeeter, millimeeter. Keha pikkus on figuuri iseloomulikumaid näitajaid, mis on aluseks teiste kehaosade mõõtmete määramisel proportsioonide abil. Alates sündimisest keha pikkus kasvab pidevalt kuni täisealiseks saamiseni, meestel umbes 20., naistel 17.-18. eluaastani. Järgmise kahe kolme aastakümne vältel keha pikkus peaaegu ei muutu ja hakkab siis raugaeas vähenema. See on tingitud peamiselt lülidevaheliste ketaste õhenemisest ja lülisamba kõveruse suurenemisest. Inimese keha pikkus ehk kasv omab suuri individuaalseid, soolisi ning territoriaalseid erinevusi.
ajutalitusega seotud haigusi. 5) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse Kserograafiat? - Kserograafia on koopiamasina tööpõhimõte. Koosneb neljast punktist: a) valgustundliku kihi pindade laadimine; b) elektrostaatilise kujutise tekkimine valguse toimel; c) kihi valgustamata osade katmine negatiivsete värvaine terakestega; d) värvaine söövitamine paberisse. 6) Selgitada piesoelektriline efekt. - Piesoelektrilise efekti puhul on tegemist aine polariseerumisega aine mõõtmete muutmise käigus (näiteks kokkusurumine, löök jne). 7) Selgitada piesoelektriline pöördefekt. - Piesoelektrilise pöördefekti puhul muutuvad aine mõõtmed elektrivälja mõjul. 8) Defineeri elektriline mahutavus + valem + selgitus. - Elektriline mahutavus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kehade süsteemi laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehal teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U
Peamiselt jäädvustas ta arhitektuuri uksi, templeid, kööke. Muu hulgas oli Sottsassil aastaid komme pildistada kõiki hotellitube, kus ta mõne naisega maganud oli. Ettore Sotsass oli 1960ndatel Itaalias tekkinud antidisaini koolkonna esindaja. Selle liikumise eesmärk oli seista vastu modernismi lihvitud elegantsusele. Sottsass ja tema kaasaegsed armastasid julgeid värve, irooniat, asjade tavapäraste mõõtmete moonutamist ja kitsi. 1980ndatel lõi Sottass antidisaini liikumise Memphis, mis sai oma nime Bob Dylani kuulsa laulu järgi. Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud. Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr
Kirjand Üleminek talveajale. Hiljuti läksid eurooplased üle talveajale, mis tähendab, et kellasid pöörati tagasi 1 tund. Meil, eestlastel, ei olene sellest väga palju. Meie naaber, suur Vene föderatsioon, kella ei keera. Mõtlen, kas meiegi peame seda kella keerama. Inimesi on kahte sorti, ühed kelle elustiili kellakeeramine ei mõjuta ja teised, kelle päevakava rikub see täiesti ära. Ei saa õigel ajal magama, ei saa õigel ajal ülesse. Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka. Venelased lõpetasid kellakeeramise mõni aasta tagasi, alguses oli küll segadus korralik, kuid inimesed harjusid ära. Kindlasti võis seal olla ka soov olla erinevad, nagu viimastest uudistest loeme, ei kuulu Euroopa liit just...
Kõigusoojased, püsisoojased Paljunemine jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks. Sugulises saab uus organism alguse kahe raku ühinemisest, mittesugulises on üks vanemorganism (nt pooldumine ainuraksed bakterid jt) Kasvamine ja areng sugulise paljunemisega algab areng viljastumisega, mittesugulise puhul eraldumisega vanemorganismist. Areng on kas otsene või moondega (konn). Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2
HALOGEENID KOOSTAJAD: HANNA-STIINA KORTIN JA KRISTI RÄÄST HALOGEENIDEST ÜLDISELT • HALOGEENID ON VIIA RÜHMA ELEMENDID- FLUOR, KLOOR, BROOM JA JOOD. • PERIOODI KÕIGE ELEKTRONEGATIIVSEMAD ELEMENDID • ÜLEVALT ALLA RÜHMAS AATOMIRAADIUSED KASVAVAD JA ELEMENTIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB • VÄLISKIHIS ON 7 ELEKTRONI (TÄIUELIKUST TÄITUMISEST PUUDU 1 ELEKTRON) • MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES: • FLUOR ON KOLLAKA JA KLOOR ROHEKA VÄRVUSEGA GAAS, • BROOM ON PUNAKASPRUUN KERGESTI LENDUV VEDELIK, • JOOD ON HALLIKASMUST METALSE LÄIKEGA TAHKE AINE, MIS KUUMUTAMISEL SUBLIMEERUB LILLAKATEKS AURUDEKS NB! LIHTAINENA ON HALOGEENID...
tõstukiga. Kaubaaluste kasutamine võimaldab muuta laadimistöö ja kaupade hoiustamise efektiivseks. Logistika-alane kirjandus käsitleb kaubaalust enamasti kui pakendi üht liiki, kuna see täidab materjalide ja kaupade edasitoimetamisel logistilises ahelas suures osas samu funktsioone nagu traditsioonilised pakendid. Konteiner (Container) Konteiner on vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. Mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi on kasutusel palju erinevaid konteinereid. ISO standardi soovituste järgi on konteinerid standardiseeritud mõõtudelt ja kujult, kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi.
Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1 - vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:200; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000 Joonisele kirjutatakse tingimata eseme (objekti) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, mida eseme kujutamisel kasutati. 1.4.1 Mõõtmete kandmine joonistele 2. Jooniste voltimine Allikas: J.Riives, A. Teaste, R.Mägi ´Tehniline joonis` Allikas: J.Riives, A. Teaste, R.Mägi ´Tehniline joonis`
Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias. See katab 1/6 kogu Austraalia pindalast. Sissevoolu allikaks on Austraalia üks tuntumaid jõgesid nimega Warburton River. Eyre Järve mõõtmed Eyre järve pindala on 9500km² ja järve valgalaks on 1 140 000 km². Nüüd tuleb Eyre järve mõõtmete kõige põnevam osa-järve keskime sügavus on 1,5m ning järve kõrgus merepinnast on -15.2m. Austraalia soolaseim järv Nii nagu Eyre järve mõõtmetes mainitud, on järve keskmine sügavus kõigest 1,5m ning kõrgus merepinnast huvitaval kombel -15,2m. Kuna tegu on Austraalia suurima soolase järvega on ainult haruldastel juhtudel veega täidetud. Kui järv on veest tühi, muutub järv hiiglaslikuks soola panniks, valgete kristallidega, mis peegeldavad päikesevalgust. See
Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja valmis krohvipinna kontrolltingimused Valmis krohvipinna kontrollimiseks on ette nähtud pinna välimuse, tasasuse, tugevuse ja mõõtmete tolerantsid. Valmis krohvipind peab vastama dokumentides ette nähtud nõuetele. Krohvipind peab vastu pidama kasutustingimustele ja järelkäsitlusest tingitud koormustele, samuti peab krohvikihi tugevus vähenema alusest pinna suunas. Tolerantsiklasse on kolm ja iga klassi võrra suureneb tolerants 2 võrra. Esimese klassi kasutatakse pindade puhul, millele on esitatud kõrged kontrolltingimused ja kolmas klass on pindadel, millel pole kõrgeid nõudmisi. Krohvitavaid pindu tuleb kontrollida alati enne alustamist, et pindadel ei esineks vigu ja kui on vead siis tuleb need kohe ära parandada. Krohvimise ajal tuleb pidevalt kontrollida materjalide ja tingimuste sobivust ja ka dokumentide vastavust. Krohvitud seina kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist ja sii...
tohiks asetada vundamendi tallast sügavamale. Vundamendi koormus võib viia toru purunemiseni. Teiseks on raske vajadusel torude vahetamine. Seepärast tuleks juhul, kui 8 toru on vajalik asetada vundamendi võimalikust süvisest sügavamale, vundamendi süvist toru läbiviigu kohas suurendada (joonis 4.7). Tihendamata pinnas Joonis 4.7 Vundamendi süvise suurendamine kanalisatsioonitoru kohas 4.4 Vundamendi mõõtmete määramine lähtudes kandepiirseisundist Vundamendi mõõtmed määratakse lähtudes tingimusest Vd < Rd Minimaalsete mõõtmetega ja töökindla vundamendi korral peaks Vd ≈ Rd Vd – vundamendile tallale mõjuv talla normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime.
viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons.
Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arves-tada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda
lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes.
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦 𝐹2𝑧 = 14 F = 𝑀 = −21.5333 2𝑦 𝐹3𝑧 { 𝑀3𝑦 = 6.5333 } 4. Elementide jäikusmaatriksid 𝑤1 𝜑1 𝑤2 𝜑2 55.897 −117.347 −55.879 −117.347 𝑤1 𝐾 (1) = 102 ∙ [−117.347 328.571 117.347 164.286 ] 𝜑1 −55.879 117.347 55.879 117.347 𝑤2 −117.347 164.286 117.347 328.571 𝜑2 𝑤2 𝜑2 𝑤3 𝜑3 241.071 −337.5 −241.07...
· Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-,
kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Niiske puit on kuivast alati nõrgem, sest niiskus eraldab puurakke teineteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Niiskussisalduse muutus mõjutab eelkõige mahu muutust. Näiteks 150 mm laia voodrilaua niiskussisalduse muutumisel 30%-lt 10%-ni kahaneb voodrilaua laius 9 mm. See on eriti oluline sulundiga laudadel, kuid ka muul materjalil. Peale tugevuse ja mõõtmete mõjutamisel on niiskuse sisaldus oluline komponent bioloogiliste kahjustuste tekkimisel. Seente arenguks on vajalik temperatuuri 20°C-32°C ja niiskust üle 20%. Seega kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu niiskussisaldust on vaja teada ka seepärast, et niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi
Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga. Pumba moodustavad korpus, võll ja võlli otsas kinnitatud pumbatiivik, mille keskossa juhitakse jahutusvedelik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
