Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mateeria" - 634 õppematerjali

mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust
thumbnail
4
docx

Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus

metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Aristotele õpetuse järgi vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab sellest asjast teada. Igal füüsilisel asjal on oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elemendi vormita. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaidsellest, et kõik inimesed on erinevad. Kui

Psühholoogia → Psühholoogia
21 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused

Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII

Filosoofia → Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetväli

Magnetväli:1) on üks mateeria vorme 2)iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. 3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O ...

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrodünaamika

Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga.

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid

Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab · Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside vahel on ka siin määratud teguriga. · Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel . MASS JA ENERGIA KUI MATEERIA HULGA MÕÕDUD · Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. · Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrostaatika lühikonspekt

elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. punktlaeng- laetud keha, mille kehad on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

René Descartes

funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria, teadusajaloo klassika, analüütiline geomeetria, moderne matemaatika)

Filosoofia → Filosoofia
14 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Füüsika mõisted

Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub:

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrodünaamika

Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus ­ elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli ­ 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate laengutega elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) põhitunnus seisneb selles, et laetud kehale mõjub elektrijõud. 4) vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. 5) levib ruumis valguse kiirusega Columb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Võõrsõnad

Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Thomas Hobbes ja George Berkeley võrdlus tabelina.

On arvanud, et vaimunähtused on eksisteerib ja ,,teatud omadustega objekti materiaalsete komponentide mehhaanilised tajutakse mingi teadvuse poolt" on identsed. vastasmõjud.Vaim on vaid sobival viisil Tajumisel omandavad esemed vormi, värvi korrastatud mateeria. jne, kuid nende eksistents eraldi sellest, mis on tajumisel otseselt antud, on tühi sõna ilma sisuta. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Jumal

Filosoofia → Filosoofia
62 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Anaximenes

Anaximenes Anaximenes(u. 588- 524 e.Kr.) on eelmise nooremaid kaasaegseid ja tõenäoliselt ka tema õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolk...

Filosoofia → Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

2016. aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad

2016. aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad Sellel aastal võitsid Nobeli füüsikapreemia kolm Briti teadlast: David J. Thouless, F. Duncan M. Haldane ja J. Michael Kosterlitz. Nad avastasid tahketel materjalidel ootamatuid käitumisviise ning lõid nende kummaliste omaduste selgitamiseks ka matemaatilise raamistiku. Nende avastused on toonud kaasa olulisi läbimurdeid mateeria teoreetilistesse käsitlustesse ja loonud perspektiivikaid võimalusi uudsete materjalide loomiseks. Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud teooria, mille kohaselt ei olnud ülijuhtivus õhukestes aine kihtides võimalik. Nad näitasid, kuidas ülijuhtivus toimib madalatel temperatuuridel ja seletasid faasivahetuse mehhanismi, mis viib temperatuuri tõusul ülijuhtivuse kadumiseni. David J. Thouless sündis 21. septembril 1934. aastal šotimaal

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
2 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Universumi struktuur. Suur Pauk. Universumi evolutsioon.

UNIVERSUMI STRUKTUUR. SUUR PAUK. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON. Karl-Johannes Kalma Anti Karumaa Mait Uusmäe Kalev Gustav Lillepruun MIS ON UNIVERSUM? • Ladina keeles „kõiksus“ • Taevakehadest rääkides – kõik olemasolevad taevakehad Millest universum koosneb? ~5 % täheainest 23 % tumeainest 72 % tumeenergiast KOLM KÕIGE LEVINUMAT TEOORIAT UNIVERSUMI TEKKE KOHTA • PÜSIVA SEISUNDI teooria • PULSEERIVA UNIVERSUMI teooria • SUURE PAUGU teooria SUUREST PAUGUST LÄHEMALT • Hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi • Teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku • Ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühinetekkimine algsest singulaarsusest • Suurt Pauku ei saa senituntud füüsikateooriate abil kirjeldada • Väljendi "Suur Pauk" võttis kasu...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriväli ja selle omadused

Elektriväli ja selle omadused Elektriväli on elektrilaengute mõju all tekkiv ja üks osa elektrimagnetväljast. Igasugune laeng tekitab ruumis elektrivälja, mille kaudu see laeng mõjub teistele elektrilaengutele. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, mille omadusteks on mõjutada laetud kehi ja mis eksisteerib meist sõltumatult. Staatilise välja all mõistetakse liikumatute elektrilaengute ümber olevat välja. Elektrivälja kirus on suurem elektron gaasi kiirusest. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks määrata ruumi punktis ( proovilaeng) Kui punktis on väli olemas , siis proovilaengule mõjub elektrijõud. Proovilaengu suurus peab olema väga väike , võrreldes välja tekitavate laengutega.

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aristoteles

1. Aristotelese järgi tegeleb filosoofia oleva olemuse uurimisega. Ehk siis filosoofia tegeleb oleva printsiipide ja põhjuste uurimisega. Oleval on kaks põhilist tähendust. Esimene neist on, et ta tähendab asja olemust. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,, mis see asi on?" Teine on see kui ta tähendab kvaliteeti, kvantiteeti või mõnd muud predikaati. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,,missugune see asi on?" 2. Mateeria on miski, millest mingi asi tehtud on. Näiteks vask, raud, kuld jne. Vorm on ideekujund ehk see asi, mis mingist asjast just selle samuse asja teeb. Näiteks taburet on taburet just selle tõttu, et tal puudub seljatugi, muidu oleks ta tool. Substants on mingi eriline olemasolemise viis, mis koosneb/tuleneb vormist ja mateeriast aga ei ole kumbki neist. Näiteks siis puust tool ei ole puit ega ole ka see vorm(nn seljatoega taburet) ehk see kuju, vaid ta on istumiseks mõeldud koht

Filosoofia → Eetika
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika essee mõistete põhjal

õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest. Igal ainelisel kehal on vaja oma ala, ruumi. Igal ainelisel kehal on kindel suurus, mass, ruumala. Aine on mõõtmetelt lõplik. Aine ei saa olla väiksem kui aineosake ega ka olla lõpmata suur. Aine hulka saab määrata: Keha massi mõõtes ja osakeste arvu loendades. Väli on nähtamatu mateeria vorm, me tunneme, et see on olemas, kuid me ei näe seda. Väli on kehade vastastikmõju edasikandja ja vahendaja. Väli tekitatakse kehade poolt. See mõjutab teisi kehi ja kandub ruumis edasi. Väljad on katkematud ehk pidevad. Väljadel pole mõõtmeid ehk nad võivad olla lõpmatud. Väljad ei mõju üksteisele, nad ei sega üksteist. See tähendab, et ühte keha võib mõjutada mitu välja korraga. Väljad omavad energiat.

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Mis on filosoofia?

kõikehaarava maailmapildiga 1922) inimese kohaga maailmas "Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja maailmavaatega abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid, nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." (Blackburn 2002) "Filosoofia" tähistab enamasti teatavat 1) distsipliini, 2) tegevust, 3) printsiibikogu. NB! Antud mõttes pole seos teadusega oluline.

Filosoofia → Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehaanika objekti ning aine ja liikumise mõisted

Staatika on tasakaaluõpetus ning uurib kehale mõjuvate jõudude tasakaalutingimusi. Kinemaatika kirjeldab liikumisi ruumis, ei uuri liikumise tekkimise põhjusi. Dünaamika uurib liikumise tekkimise põhjusi ja seda, kuidas keha liikumine muutub teiste kehade mõjul. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Kulgliikumine on selline liikumine, mille korral kõik keha punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et valides erinevad taustkehi võib keha ühel ja samal vaatlushetkel paigal või liikuda. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriline jõud

Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest. Elektriväli on kõige lihtsam. Teda ei saa koostisosadeks jaotada. Elektriväljal on energiat. Elektrivälja tekitaja on laetud keha; Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus: Sõltub teda tekitanud laengu suurusest ja kaugusest sellest laengust. Inimene ei taju elektrivälja olemasolu. Elektrilaengu ühik. Tähis on q ja ühik on C ­ kulon. Valem: q= ne

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu

ELU Elu on mateeria vorm Maal, millele on omane püsimine läbi muutuste ehk reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kvantfüüsika

Bohr: I ­ aatom võib viibida püsivalt ainult kindla energiaga olekutes, mis moodustavad diskreetse rea, st et elektron võib viibida ainult kindlatel kaugustel aatomi tuumast. II ­ elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III ­ aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ­ ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna.

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Füüsika eksamiks kordamine

1) Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Füüsika uurib mateeria kõige üldisemaid liikumisvorme ja muundumisi. Ta koosneb staatikast, kinematikast ja dünaamikast. 2) Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3) Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Füüsikaline mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Platoni ja Aristotelese tunnetus

kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Platoni ideed asuvad ideede maailmas ja Aristotelese vorm asjades enestes. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab temast teada. Igal füüsilisel asjal oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elementide vormideta. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaid erinevatest inimestest. Kui kõik muutuvad ühesugusteks, lakkab riik olemast ja

Filosoofia → Filosoofia
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anaximenes

Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet i...

Filosoofia → Filosoofia
3 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Suure Paugu teooria ja evolutsioonid

Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...

Loodus → Loodusteadused
44 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Universum

spektraaljoonte punanihke ja seejärel arvestades Doppler´i efekti. Suur Pauk ja Universumi evolutsioon. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria

Füüsika → Füüsika
231 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Keemia ja materjaliõpetus

kõrgmolekulaarsete ühendite keemia alused, TPI, 1984. Sobivad ka üldise keemia õpikud (ingl. k. General Chemistry); Internet Loengute ettevalmistamisel on kasutatud dots. M. Põldme loengukursuse materjale ja näiteid. Viia Lepane 5.09.2012 7 Viia Lepane 5.09.2012 8 Põhimõisted Põhimõisted Mateeria ja aine Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus arvuga) aatomeid. oma nähtuste ja asjade koguga. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Relatiivsusteooria ja Kosmoloogia

7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seisuenergia? Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand. Aegruumi omadused on määratud mateeria omadustega. 13. Mis on universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat 14. Mis on kosmoloogia? Maailmaõpetus, uurib universumit. 15. Mis on sodiaagi tähtkujud? Kuu tee tähtede suhtes, 12 kuu varjutust aastas, 12 tähtkuju. 16. Mis on tähtkuju? Kindlalt piiritletud taeva osa. 88 tähtkuju. 17. Selgita päikesevarjutuse tekkimist. Kuu satub täpselt päikese ja maa vahele, kuu varjab päikesevalguse, mis maale muidu jõuaksid, tekib varjutus. 18. Mis on sinu arust tähistaevas

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Universum

• Universum koosneb 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumeenergiast ja tumeainest Video Universumi loomismüüdid • Mythological cosmology • Multiverse • The Big Bang Theory • Evolutionary cosmology • String Theory Suur pauk •Algplahvatus ehk Suur Pauk toimus 13,8 miljardit aastat tagasi •Enne seda polnud mitte midagi, isegi aega ei olnud •Koos Suure Pauguga algas aeg •ei olnud plahvatust, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsuses t video Suure Paugu teooria • Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta • Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub Suur pauk • Inglise kosmoloog Fred Hoyle • Nimetus Suur Pauk häiris mitmeid teadlasi • 1993. a. konkurs uue nime saamiseks Suure Paugu teooriale

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Galaktika

sadu triljoneid tähti)  galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest Moodustumine  praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial  umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud)  sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine  ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi  tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani)  spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud  galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Rooma Kaupmees

Muistsed inimesed olid veendumusel, et kaupmees pole õiglase hinna määramisel kuigi aus, tõestades seda, ilma et asja valmistamiseks kulunud töö hulk oleks suurenenud. Oldi veendunud, et vahendaja tõstab hinna kõrgemaks, saades sellest ise kasu. Tänapäeval me teame, et asjad ei ole nii lihtsad. Antiikaja inimese jaoks ei olnud kaubandus niisugune töö millena me seda tänapäeval mõistame. Kauplemise juures puudus kehalise pingutuse faktor, mis väljendus mateeria muutumises ja mis kui see ei taganud just töölisele sotsiaalset prestiizi, õigustas vähemalt tema palka. Kaubandus ,mis lõi kontakte erinevate inimrühmade vahel tõi ühtlasi nähtavale ka nende erinevuse ja kauguse üksteisest. Välismaa kaupmehe ilmumisel ei põhjustanud ärevust mitte üksnes tema väline teistsugusus, vaid ka varjatud oht et võõras võib olla ebaaus ja kaval. Eelkõige suletud ühiskondades, kus kokkupuude kaupmehe dünaamilise kujuga tekitas

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

ARISTOTELESE SÜLLOGISMITEOORIA, LOOGIKA REEGLID

mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal ­ "kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust

Filosoofia → Filosoofia
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maarja Kangro - referaat

Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut ­ peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rene Descartes'i ja Gottfried Wilhelm Leibniz'i võrdlus

saa seega kusagil asuda; seega ei ole kehalisi sündmusi. võimalik ka vastastikmõju. Siiski arvas ta, et see toimub käbikehas. Hing Hing on seotud keha kui tervikuga Hingel ja kehal on erinevad seadused. ning tal ei ole mingit seost ruumilise Hingi iseloomustab nende sisemine ulatuvuse, mõõtmete ega muude aktiivsus. Jumal lõi hinged sellisena, mateeria omadustega, mis et nad oma loomulikele sedustele iseloomustavad keha. Hing on seotud alludes oleksid alati valmis vaid keha organite tervikuga. peegeldama kehade seisukohta. Keha ja Hing teostab oma funktsioone Kehade vastastikmõju toimub vaimu väikeses näärmes, kus ta hinguste, mehaanikaseaduste järgi ning hinged kooskõla närvide ja vere vahendusel mõjutab alluvad otsuseid tehes headuse ja

Filosoofia → Filosoofia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Descartes´i müüt

Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale ,,eksisteerimise" tähendusele, näiteks nagu sõnal ,,tõusma" on erinev tähendus väljendites ,,ookean tõuseb", ,,palk tõuseb" ja ,,lootused tõusevad". Inimene ei saa öelda, et praegu on

Filosoofia → Filosoofia
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale „eksisteerimise“ tähendusele, näiteks nagu sõnal „tõusma“ on erinev tähendus väljendites „ookean tõuseb“, „palk tõuseb“ ja „lootused tõusevad“

Filosoofia → Filosoofia põhiprobleemid
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Filosoofia ning kultuur

FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofi...

Filosoofia → Filosoofia
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika praktikum 10b nihkemoodul küsimuste vastused

5. Mis on mehaaniline pinge? Mis on tangentsiaalpinge? Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega. 6. Mis on nihke põhjuseks? Nihke põhjus on keha suunatud liikumine. 7. Milline on väändevõnkumise diferentsiaalvõrrand ja kuidas saab sellest leida võnkumise perioodi? 8. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. 9. Mis on võnkeperiood, hälve ja amplituud? Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus

Füüsika → Füüsika
111 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus.

Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus. ELU Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest, mis ei osale sellistes protsessides, kas nende lakkamise tõttu(surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks. Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumis. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia meie igapäeva elus

Kuna kemikaalina käsitletakse ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tõest väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omada teadmisi keemiast.Kogu meid ümbritsev mateeria koosneb Mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Tuues igapäevaelu keemiast mõned näited, siis näiteks ilutooted sisaldavad kõik äärest ääreni keemiat. Juukselakid, kreemid, ripsmedushid, sampoonid, palsamid, jumestuskreemid, näohooldusvahendid jne. Puhastusvahendid sisaldavad enamasti ainult keemiat, et mustus ikka korralikult ära tuleks

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

· Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit · Vorm (eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander · Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju. Suure suhtes. · Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast. Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse

Filosoofia → Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia ja ühiskonna seosed

Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast. Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elektrostaatika/mõisted-kokkuvõte

võrreldes nende vahekaugustega. Tõukejõudu loetakse posit., tõmbejõudu negat. Dielektriline läbitavus-füüs. suurus, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines.Tähis- valem- Väli-on ideaalsuse vorm, mille vahendusel üks keha mõjutab teist. Välja olemasolu näitab jõu tekkimisse võimalikkust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatud väli. Aine & väli on mateeria vormid. Nende ühised jooned: 1.võivad teineteist muundada. 2.on olemas vähimad proportsioonid(ainel-algosakesed,väli-kvandid) Nende erinevused: 1.erinevad aineosakesed ei saa olla samas ruumipunktis, väljad saavad. 2.aine- osakestel on olemas kindlad mõõtmed,väljadel pole, nt elektriväli väheneb minnes laetud kehast kaugemale. Elektrostaatiline elektriväli-väli, mis tekib paigalseisvate laetud kehade ümber.

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dünamomeetri vigurid.

või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a= F/m 3. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised F1= -F2 Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise, nimetatakse dünaamikaks. Jõududeliigid 1. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon ­ on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA KT - Astronoomia

Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia ­ füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia ­ horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut ­ nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus ­ nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit ­ mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö ­ meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht ­ kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erialane tarkvara

Informatsioon ja infotöötlus Maailm: mateeria- informatsioon-energia Infornaatika- riistvara-andmevara-tarkvara Inimene: Keha-hing-mõistus Erialase tarkvara eesssmärgid: Töö, äri ja tarbimise varustamine infoga Äri-töö ja tarbimisprotsesside kiirendamine ja parendamine info ja infotöötluse läbi. Konkurentsieelisele loomine uute IT-põhiste äri ja tööprotsesside abil. Organisatsiooni infovarade efektiivne ära kasutamine. Müüsüsteemid POS Üldine riistvara Üldine arvuti tarkvara nt opreatsioonisüsteem Müügitakrvara POS-tarkvara Müügiriistvara POS-riistvara Muu spetsiifiline riistvara. Varane tarkvara 1973 augustis tutvuustas IBM oma tooteid IBM 3650 ja 3660 Store systems, mis oli sisuliselt esimene müügisüsteem, mis koosnes kassas töötamiseks kohandatud arvutitest. Süsteemi oli võimalik ühendada maksimaalselt 128 kassatöökohta. Vabalt programeeritavate seadmete kastusse tulek lõi tarkvara arengule rohkem võimalusi. Lisaks perioodi...

Informaatika → Informaatika
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjakultuur ja haridus keskajal

laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut. Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe,

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia mõisted

· Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget. 9

Filosoofia → Filosoofia
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun