Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis Kaljukits Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi Kaljukits Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad Kaljukits Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi Kaljukits Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis Kaljukits Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv Kaljukits Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi Kaljukits Karin Sauga 13.09.1958 naine Sügis Kaljukits Taivo Maripuu 24.02.1983 mees Talv Kaljukits Eleri Karjust 19.05.1972 naine Kevad Kaljukits Virve Lehtla 12.11.1951 naine Sügis Kaljukits Rein Laasik 23.09.1984 mees Sügis Kaljukits Sigrid Vaask 22.04.1957 naine Kevad Kaljukits Jaagup Martverk 14.08.1982 mees Suvi Kaljukits Rein Sillmann 13.05.1959 mees Kevad Kaljukits Eduard Kikkas 15.10.1975 mees Sügis Kaljukits Tarvo Kuhi 31.05
ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog." Hingamine inimese ja loodusega Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. "Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus," selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. "Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale." Firma Palktare müüdavate ThermoLog ökomajad eelkirjeldatud tingimustele ka vastavad: majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik (seinte soojajuhtivusteguri
10.1969 naine Sügis 2.10.2020 5 Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi 6.08.2020 4 Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad 11.05.2020 1 Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi 25.07.2020 6 Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis 24.11.2020 2 Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv 11.02.2020 2 Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi 31.07.2020 5 Karin Sauga 13.09.1958 naine Sügis 13.09.2020 7 Taivo Maripuu 24.02.1983 mees Talv 24.02.2020 1 Eleri Karjust 19.05.1972 naine Kevad 19.05.2020 2 Virve Lehtla 12.11.1951 naine Sügis 12.11.2020 4 Rein Laasik 23.09.1984 mees Sügis 23.09.2020 3 Sigrid Vaask 22.04.1957 naine Kevad 22.04.2020 3 Jaagup Martverk 14.08.1982 mees Suvi 14.08.2020 5 Rein Sillmann 13.05.1959 mees Kevad 13.05.2020 3 Eduard Kikkas 15.10.1975 mees Sügis 15.10.2020 4
Kadrioru Saksa Gümnaasium KOFUNI AJASTU Referaat Maarika Maripuu 10-SO Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………………………………………..……………………… 2 1. KOFUNID……………………………….………………………………….……………...…...3 1.1 KOFUNITE ÜLESEHITUS…………………………………………………………………..3 1.2 HAUDA KAASA PANDUD ESEMED JA KAUNISTUSED……..…………..…………….
Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under Eesti kohta võid öelda ,et meie kodumaa lauldi vabaks. See on ka tõsi. Veel hilisematel aegadel, enne 20 saj. lõppu hakkasid tekkima erinevad kirjanduse seltsid.
04.70 37004191716 Jako Jako Karjust 07.08.67 36708076959 Jako Count 5 Jana Jana Svarts 11.12.63 46312111022 Jana Jana Karjust 07.12.57 45712073802 Jana Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 Jana Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 Jana Count 4 Jüri Jüri Kulmar 27.02.68 36802273641 Jüri Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 Jüri Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 Jüri Jüri Kuhi 16.07.63 36307166543 Jüri Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 Jüri Count 5 Kaie Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Kaie Kaie Karu 05.04.87 48704057198 Kaie Count 2 Kaimo Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038
jõudsime grupis ühismeelel ja jaotasime tööülesanded ära ning referaat sai koostöös valmis. KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid
Tartu, TÜ kirjastus 2001. 191 lk Artiklid ajakirjandusest 7. Aedla, M. Mitte raha, vaid loovuse puudus // Ärielu (2002) august, lk 40-41 8. Agasild, A. Reaalaja majandus: mõõtmine mänguliseks // Saldo (2003) märts 9. Iga viies unistab ülemuse või kolleegi löömisest // Saldo (2004) veebruar, lk 6 10. Ilison, A. Kaval strateegiaguru Rain Lõhmus // Saldo (2002) november, lk 4-9 11. Ligi pool miljardit krooni magamise eest // Saldo (2004) veebruar, lk 4 12. Maripuu, I. Pingevaba meeleolu meelitab parimaid // Saldo (2003) märts, lk 6-7 13. Meho, K., Raju, M. Sisemine turundus: seest ja pealt kullakarvaline // Saldo (2002) november, lk 34-35 14. Tepp, M. Mis paneb inimesed tööle? // Director (2003) november, lk 20-25 Internetiallikad 15. Cross-training taas tulemas [WWW] https://www.olympia.ee/est/may/ 16. CV-online kodulehekülg [WWW] http://www.cv.ee/a-z/index.php? what=pr&show_id=25465 17
rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis. Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus . Keskmiselt implanteeritakse aastas üheksa last. Algus oli üsna vaevaline , sest abivahendid paigaldati liiga hilja , kuid praeguseks on kasvanud peale põlvkond , kes on saanud abi õigel ajal . Hea vaimse
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, Kadri Mitt ja Mall Vainola. Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana Maripuu, Rea Raus, Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest kirjutada, aga kuna piiriks oli 1 A4, siis las jääda see. Palju mälestusi on ka teistest üritustest nagu ristimine (mis oli minul äärmiselt vinge ja lahe), klassireisid (lennuga reisid), koolielust, tundidest, võistlustest jne jne. - Andres Dobõsev- Proosväli
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte..................................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4
ehs.ee/traamatud-mainmenu- 43/tori-hobune-mainmenu-49.html (27.03.2014) 7. Tori hobuse kodulehekülg. http://web.zone.ee/torihorse/ (26.03.2014) 8. Roomets , Kaja 28. september 2013. Artikkel: Mang: Hobune on jumala, traktor on inimese looming! Õhtuleht. http://www.ohtuleht.ee/547884/mang-hobune-on-jumala-traktor-on- inimese-looming#6 (26.03.2014) 9. Tori Housekasvanduse kodulehekülg, 2010. http://www.torihobune.ee/avaleht.htm (26.03.2014) 10. H. Arjus, V. Herezen, I. Maripuu, J. Nuut, J. Palmiste, V. Parve, J. Tali, O. Tamm, G. Tehver, 1956. "Tori Hobusekasvandus 1856-1956". Tallinn trükikoda Kommunist. 11. Eesti Raskeveohobuse Selts, 2011. Raskeveohobuse ajalugu. http://www.raskeveohobune.ee/?page_id=24 (27.03.2014). Aretus - ja varssade joonis, 2011. http://www.raskeveohobune.ee/?page_id=9 (27.03.2014) 12. Eesti Hobusekasvatajate Selts, ER sugutäkud 2013 aasta seisuga - http://ehs.ee/traamatud-
kandidaadi puhul hääled pooleks, siis heidetakse liisku. Juhul kui kandidaate on üks, osutub valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. NB! Valimissedeli eripära: kandidaadi poolt saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält. Aseesimehed – samal ajal. Kandidaadid seatakse üles pärast esimehe valimist. Valituks osutuvad 2 enim hääli saanud kandidaati. Võrdsuse korral: lisavoor. NB! Kes on olnud? Rüütel, Kelam, Savisaar, Oviir, Savi, Lang, Kreitzberg, Varek, Veskimägi, Maripuu, Ergma, Ojuland. Praegu: Pentus ja Ratas. Volitused: Esimees – juhatab ; Juhatus – otsustamine. Põhimõtteliselt konsensus. Kui seda ei saavutata, võib juhatuse liige panna selle küsimuse hääletusele Riigikogu istungil päevakorravälisena. Riigikogu tegutsemine 1) Korralised istungjärgud: Kevad - jaanuari teine esmaspäev kuni juunikuu kolmanda neljapäevani. Sügis – septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembri kolmanda neljapäevani.
pooleks, siis heidetakse liisku. Juhul, kui kandidaate on ainult üks – osutub valituks kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. NB! Valimissedeli eripära – kandidaadi poolt saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält. Aseesimehed – samal ajal. Kandidaadid seatakse üles pärast esimehe valimist. Valituks osutuvad kaks enim hääli saanud kandidaati. Võrdsuse korral - lisavoor. NB! Kes on olnud? Rüütel, Kelam, Savisaar, Oviir, Savi, Lang, Kreitzberg, Varek, Veskimägi, Maripuu, Ergma, Ojuland, Pentus. Randjärv jne Praegu Helir- Valdor Seeder ja Jüri Ratas. Volitused: Esimees – juhatab; juhatus – otsustamine. Põhimõtteliselt konsensus. Kui seda ei saavutata, võib juhatuse liige panna selle küsimuse hääletusele Riigikogu istungil päevakorravälisena. Riigikogu tegutsemine 1) Korralised istungjärgud: Kevad - jaanuari teine esmaspäev kuni juunikuu kolmanda neljapäevani. Sügis – septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembri kolmanda neljapäevani.
and Harrington, John. The Spa Book: The Official Guide to Spa Therapy. London: Cengage Learning EMEA, 2005, 1959 p. 14. Cur- und Seeband Pernau in Livland. Pernau, 1898. (saksa keeles) 15. Dimanche, Frederic. Conceptual framework for City Tourism Competitiveness. WTO Forum: New Paradigms for City Tourism Management. Istanbul, Turkey, 01.03.06.2005. [http://www.skema.edu/en/pdf/Faculte/dimanche-skema.pdf]. 03.05.2011. 16. Dorbek, Ingrid, Kits, Kirke, Maripuu, Tiina, Metsamägi, Fia, Mikiver, Kadri, Müristaja, Heli. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse alase infovõrgustiku kont- septsioon. Pärnu, 2003. [http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=227] 03.05.2011 17. Eerme, Karl. 100 aastat Pärnu kuurorti. Pärnu ja ta kuurort. Pärnu, 1939, 95 lk. 18. Eesti spaahotellide kategooriad ja järgud. Eesti SPA Liit, 2007. [http://www.estonianspas.eu/et/Spaa-hotellide-jargunouded]. 01.11.2010 19. Elliott, James
Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. . Pilet nr 11 11.1. Klassitsismi mõiste. Moliere elu ja looming 16221673 Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad
kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. Pilet 20 1. O.Wilde’i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree” analüüs Wilde 1854-1900. Sündis Dublinis. Isa erialalt arst, seisus maa-aadel. Silma- kõrvahaigused. Tohterdas vaeseid maksuta. Lisaks lai silmaring, huvitasid ajalugu, poliitika, arheoloogia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
