kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Linnutee tähesüsteemis on vesinikki toheduseks keskmiselt üks aatom suhkrutükisuuruse ruumiosa kohta. Maa-suurusesse kerasse mahuks vesinikku paar kilo. Peale vesiniku leidub maailmaruumis raskemaid aatomeid ja mitmesuguseid molekule. Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike
Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) .
Atmosfäär on äärmiselt hõre. Mis on oort-öpiku pilv ? Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku(aü) kaugusel Päikesest. Mis kasu on maal magnetväljast ja kuidas ta tekkis ? Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Kirjelda linnutee galaktikat. Avastas William Herchel 18. Sajandil. 1864 aastal oli 5079 udupilve Asume 300000 ly kaugusel Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Lähim spiraalne galaktika,
kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused Marie Under, Mu süda laulab: 1. Eelõitseng, Kevad 1904 2. Eelõitseng, Talvel 1904 3. Eelõitseng, Sügisaias 1904 4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923 5. Sonetid, Hilissuvel 1943 6. Sädemed, Jaaniööl 1912 Henrik Visnapuu, Mu ahastus ja armastus: 1. Linnutee, Kevad 1950 2. Linnutee, Sügis 1950 3. Linnutee, Talv 1950 4. Põhjavalgus, Suvi septembris 1938 5. Päike ja jõgi, Sügav suvi 1932 6. Päike ja jõgi, Tuisk 1932
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber
LE10 Galaktikast üldiselt Galaktikad on suurest hulgast tähtedest koosnevad süsteemid, mis püsivad oma enese gravitatsioonijõu mõjul või mingi väga suure massiga keha ümber ja kus enamasti leidub gaasi ja tolmu, millest võib tähti juurde tekkida. Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng Paisumise algust nimetatakse SUUREKS PAUGUKS, esialgu oli temperatuur ülikõrge ning universum paisus ja jahtus kiiresti. Kui gaasi tihedus paisuvas universumis oli tunduvalt vähenenud tekkisid gaasis tihendid, millest kujunesid galaktikaparved SUURE PAUGU ajal vabanenud võimas kiirgus on mõõdetav veel praegugi. Video Universumist
Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Mis on ,,Suur Pauk"?
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
........................................................................9 GALAKTIKATE TEKE............................................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal maades kreeklaste eeskujul kutsutakse seda Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse
5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek? Tähe kaugus Maast kui tema aastaparallaks on 1 sekund (3,26Va) 11. Millise kuufaasi ajal toimub päikesevarjutus? (joonis.) Täiskuu ajal. Lk õp 18 12. Kirjeldage kuuvarjutust! (skeem.) maa on päikese ja kuu vahel. Lk õp 18
tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
Punane Hiid Planetaarne cdukogu Valge Kääbus 4 TÄHTEDE ARENG Mis on Linnutee? - helevöönd tähistaevas, mis on ebaühtlase heleduse- ja laiusega u.30° nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1) Kirjeldage meie galaktikat. Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2) GALAKTIKA EHITUS 1. Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna.
On selgunud ka see, et WR- tähed on ära puhunud oma vesinikurikka kesta. WR-tähed on hiigeltähtede evolutsiooni üks tüüpilistest arengujärkudest, mille jooksul on vaadeldavad tugeva konsentratsiooni ja suure pindalaga heeliumi ja lämmastiku WN või heeliumi, süsiniku ja happniku EC kiirgusribad selgesti nähtavad. Tänu suurele kiirgusastmele on neid võimalik vaadelda lähedal asuvatest galaktikatest - ligikaudu 300 WR-tähte on siiamaani loetletud meie enda Linnutee galaktikas. See arv on aga muutunud viimaste aastate jooksul tänu väga põhjalikele fotomeertilistele ja spektroskoopilistele uuringutele, mis suunatigi galaktilisel tasapinnal olevatele sääraste objektide nagu WR-tähed otsimiseks. Ning ligikaudu 100 lisa WR-tähte sauvad Linnutee vendgalaktikas Suures Magalhaesi pilves ja 12 WR- tähte on kindlasks määratud Väikeses Magalahesi pilevs. Ning mõned üksikud tähed veel Linnutee kõrvalgalaktikatest. Tuntuim
värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja Kuu, iga väiksemgi kivi kosmoses ning igaüks nendest loendamatutest tähtedest pöörleb ümber oma telje. Samaaegselt pöölemisega liiguvad need objektid ka läbi kosmose. Samal ajal Päike, Maa ja kõik teised kehad, mis moodustavad Päikesespüsteemi liiguvad kui ühtne tervik. Nad tiirlevad ümber Linnutee Galaktika keskpunkti. Oma asukohast Linnuteel vaatame me kosmosesse ja näeme galaktikaid. Galaktikad asuvad parvedes, mis kiirustavad eemale nii meie Galaktikast kui ükteisest. Mida kaugemal on parv, seda kiiremini see kaugeneb. Universum paisub kogu aeg ja on tekkimisest saadik alati nii teinud. Arvatakse, et Universum sündis umbes 13 miljardit aastat tagasi plahvatuses, mida nimetatakse Suureks Pauguks ja on sestsaadik koguaeg muutumas.
kauam aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgeimaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. PÄIKESE LIIKUMINE Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). PÄIKESE TUULTE KAART
· Nova- nende nim. ,,uuteks tähtedeks" säilinud iidsetest aegadest, mil tähti peeti tõepoolest uuteks. Nn uus täht oli tegelt olemas ka varem, kuid süttis ootamatult, mille tulemusena ta heledus kasvas lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I
Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s). Galaktikad: spiraalne (levinuim), ellips, korrapäratu. Need moodustavad kärgsüsteeme. Universum - paisub (punanihe). Tagurpidi-filmi põhimõttel saab arvutada millal ja kus sündis (Suur Pauk). Tähtede areng: 1) tähe sünd (gaasipilv tõmbub kokku) 2) algab termotuumareaktsioon 3) He -> C (punane hiidtäht) 4) tähe surm (plahvatab, heidab endast eemale atmosfääri, muutub valgeks
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber.
eukarüootsed ainuraksed kõrge temperatuur, 5000 - 450 Maa ja teiste planeetide moodustumine vulkanism, tugev UV-kiirgus 6000 Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis universiumi teke, moodustusid aatomid ja molekulid, 15 000 moodustusid tähed ja tähesüsteemid inimese arenemine inimahvidest
Udukogud võivad olla heledad ja ka tumedad. Tume udukogu ei lase tema taga olevate tähtede valgust läbi, põhiliselt koosneb tolmust. Hele on siis, kui ta peegeldab valgust; selle udukogu lähedal on hele täht või tähed; paistab meile heleda koguna. Kujult võivad olla difuussed ehk ebakorrapärase kujuga või planetaarsed(udukogu keskel on täht ja selle ümber gaasi ja tolmu kiht). Galaktika (Meie oma kodu galaktika) · See on linnutee galaktika ja kuulub kohalikku galaktika rühma, kus on kolm suuremat galaktikat (andromeda, kolmnurga ja linnutee galaktika) ja koos väiksematega on ~30 galaktikat kokku. · Linnutee koosneb tähtedest (seda ütles juba 18 saj. Herschel). · Linnutee galaktika on spiraalne galaktika. Läbimõõt umbes 100 000 valgusaastat. Paksus on umbes 5 korda väiksem. Meie asume ühes spiraalharus ja tsentrist umbes 25 000 valgusaasta kaugusel. Galaktika pöörleb
Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? VASTUSED 1-6.klass 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? MAMMUT 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? ÕIGE 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? VALE 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? JAH 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? KUU 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? TÄHT 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? LINNUTEE 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? JAH 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? HAPNIK 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? 24 7-12.klass 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? ÕIGE 2. Kuidas nimetatakse inimest, kes uurib dinosauruste fossiile? PALEONTOLOOGIKS 3. Mõnel dinosaurusel olid suled. Õige või vale? ÕIGE 4. Kuidas nimetatakse kivides säilinud dinosauruste luid? FOSSIILIDEKS 5
moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) Taevas võime neid näha palju. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad
Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. ● meie Linnutee galaktika põhitasandit ● lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) ● Taevas võime neid näha palju. ● Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. ● läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib
Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski
tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat. Bensoni sõnul on van Goghi kujutanud tegelikult galaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons. Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop, mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest. ANALÜÜS Nüüd on juba raske analüüsi teha, sest loetu põhjal sain juba aru et pildil on kujutatud tähti või galaktikaid
universum, peaks vaatleja ise musta auku kukkuma. Teistele ta avastusest teatada ei saaks. Nõnda ei pruugi me kunagi teada saada, kumb lahend on õige. SCWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Scwarzschildi musta augu Einstein-Roseni musta augu mudel mudel FAKTE MUSTADEST AUKUDEST · Usutakse, et erinevatel galaktikatel on ülimassiivne must auk nende tsentrites. Linnutee galaktika keskpunktiks arvatakse olevat must auk nimega Sagittarius A. Teistes galaktikates paiknevate mustade aukudega võrreldes on see tunduvalt vaiksem ja vaguram. · Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle näiteks mulda täis, ja seda ei ole enam. Kui tegemist on musta auguga, siis mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb. Et musta auku ,,täis ajada", tuleks sellest ainet välja võtta. Kuna see pole võimalik,
kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
planeetide tiirlemist ümber Päikese. · Planeetide liikumise põhjuse avastas I.Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. · See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. J.Ke ple r N.Kope rnik G.Galile o I.Ne wton Astronoomia ajalugu · 20. sajandil tõestati, et meie galaktika ehk linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest ning, et universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. · 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. · Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. · Hubble 'i s e adus ehk punanihke s e adus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind Arvamus
sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis on meie taevas ühtlane heledam kogu mis koosneb tähtedest. Linnutee laotub üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju. Me tunneme oma elus muutumist veel ka aastaaegade suhtes mis vahelduvad kindla korraga. Nendeks on Kevad, suvi, sügis ning talv. Taevakehade
· Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. · Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Universum · Kõik see, mida me näeme taevas, koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma ehk Universumi ehk kosmose. · Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika jt. Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu.
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart ...
Lennart Meri Martin Promen 9.klass LennartGeorg Meri Ø Sündis 29. märtsil Click to edit Master text styles 1929 Tallinnas Second level Third level Fourth level Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastase...
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...
Kvasarid, kaugete galaktikate hõõguvad südamed, on heledaimad objektid Universumis. Tõsi küll, eriti võimsa super- või hüpernoovana plahvatav täht võib hetkeks veelgi heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on
See olen Mina, kes elab Maal ja õpib füüsikat ning teab... Maa ...,et füüsikalise maailmapildi areng toimus nii: ...,et maailma struktuur on järgmine: ...,et... Universum on maailmakõiksus Meie kodugalaktikaks on Linnutee Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt väikekehadest Maa on meie koduplaneet Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias Rakud on organismide koostisosad, mida oleme õppinud bioloogias Molekulid ja aatomid on tuttavad keemiast Liit- ja algosakesed on kõige väiksemad osakesed, mida inimene teab ...ning iga loetletud asja kohta veel midagi... ...ja... ...,et on olemas suur hulk valemeid ning
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed ...
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujut...
Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus
on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp. Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema,
Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. * TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt samad probleemid rakenduvad nendele:
Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht heledus kasvab sadu tuhandeid kordi sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse galaktikateks. Päike(meie kuulume Linnutee galaktikasse). Ta on meil paistmas kahe heleda triibuna, mille keskel jookseb tumedam ala ning need triibud on suunatud põhjast lõunasse. Valgusaasta see on teepikkus, mille valgus läbib aastad. Meie Linnutee galaktika on nn spiraalset tüüpi. Meie galaktika läbimõõt on u 100 000 valgusaastat
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
