See olen Mina,
kes elab Maal ja
õpib füüsikat ning
teab...
Maa
...,et füüsikalise maailmapildi areng
toimus nii:
...,et maailma struktuur on järgmine:
...,et...
Universum on maailmakõiksus
Meie kodugalaktikaks on Linnutee
Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt
väikekehadest
Maa on meie koduplaneet
Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Masters
Õppematerjali autor
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1
Suureks Ühendteooriaks ( tugev tuumajõud, elektronõrk, gravitatsioonijõud) . Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures. Nii elektromagnetiline kui ka nõrk tuumajõud kasvab suurtel energiatel. Seega teatud energia korral mida nim. suureks ühendusteooriaks, saavad need kolm jõudu võrreldavad ning neid või käsitleda parajasti üheainsa jõu kolme erineva ilminguna, väärtus vähemalt 10 astmel 15 GeV. Füüsikaline maailmapilt ja pseudoteadused Füüsikaline maailmapilt kujutab endast teadusliku maailmapildi ühte osa. Füüsikaline maailmapilt on muutuv ajas ning see määrab ainult hetkeseisu. Ümbritsevast maailmast muutuvad meie teadmised ja arusaamad. Einsteini relatiivsusteooria asendas Newtoni mehaanika, kuid see ei kustuta ära Newtoni teooriat. Vastupidi, Newtoni klassikalise mehaanika abil teostatakse tänapäevalgi katseid. Nt: kasutatakse praktiliste insenerarvutuste puhul. Ka igapäevaelus toimuvad
olemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need vaadeldaval etapil ühiskonnas omaks võetud normidega, väärtustega ja ideaalidega.
KAIMAR KESA 4. klass PLANEET MAA Referaat Juhendaja : Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust s
Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis
2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas
oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . • Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. • Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. • Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid