vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Kõikide galaktikate keskmes asetsevad hiiglaslikud mustad augud. (Hiiglaslikult mitte suuruselt, vaid massilt). Ühesõnaga võib öelda, et meie kodugalaktika Linnutee tuum on must auk. Teadlased arvutasid välja, et Maa asub Linnutee keskpunktist umbes 27 000 valgusaasta kaugusel Lisa Must auk purustas rekordi Ameerika astronoomid on avastanud enneolematult koguka musta augu. Auk ei ole küll nii suur kui paljude galaktikate, sealhulgas Linnutee keskmes paiknevad ülisuured mustad 9 augud, aga kui galaktikakeskme mustad augud välja jätta ja piirduda tähtede ümber
jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet. Linnutee on läätsekujuline, pealtvaadates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass ca 2*1011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit.Galaktika keskel (läätsekujuline ketas) asuvad suhteliselt nooremad tähed, ketast ümbritsevas piirkonnas asuvad vanemad tähed. Tähed koonduvad täheparvedesse
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu par...
gravitatsioonist. Must auk tekib tähe plahvatamisel. Selle poole otse liikudes imeb ta meid sirgjooneliselt valguskiirusel endasse, nurga all liikudes imeb ta meid spiraalselt valguskiirusel endasse. Musta augu poole suure kiirusega ning nurga all liikudes võib ta muuta meie trajektoori, kuid ei ime meid endasse. Musta augu gravitatsioon on tänu keerisele meeletult suur. Väidetavalt on musta augu taga valge auk, kust kogu aine väljub. Linnutee galaktika keskel on hiiglaslik must auk. E kin = m kin c 1 = 2 v 1- c t = t o v1 + v 2 u= vv 1 + 1 22 c c valguskiirus E energia kinemaatiline tegur m mass t aeg u keha kiirus v kiirus
9) Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss 10) Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus Lk 136 -1)2)3) 1) Mida nim. galaktikaks? Linnuteed 2) Millised oma kujult võivad olla galaktikad? Kujult võib galaktika meenutada kokkusurutud kera (elliptiline galaktika) , olla spiraalne või korrapäratu. 3) Linnutee keskmes asub TUUM, mille mass on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Lk 139 1)2)4) 1) Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust? Pole teada. 2) Suure Paugu tagajärjel hakkas universum ... 3) 4) Kaugused galaktikad eemalduvad meist ja seda Lk 142 - 1)2)4) 1) Tähed tekivad hõredast kosmilisest pilvest, mis koosneb ... vesinikust ja
Lennart Meri ELULUGU Lennart Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik ja Eesti president 19922001. Lennarti isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jut...
Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
Millest maailm koosneb? Maailm, see on universum, kõigile inimestele ühine keskkond, mis jääb väljapoole konkreetse inimese minatunnetuse piire. Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie ümber. Enda ümber vaadates näen loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie ümber? Meie praegune päikesesüsteem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi p...
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas j...
Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa: · Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak, aastaaegade vaheldumine · Teine and - Kuu, selle faasid, tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes. Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu
28. Millised füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud järgnevate füüsiliste protsessidega. 29. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. 31. Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sealt meieni? GALAKTIKAD 1. Mis on linnutee? Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Kirjeldage meie galaktikat? Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest- parvedest koosnev pilv-halo. 3. Kuidas klassifitserrida galaktikaid
Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena paistvates tolmupilvedes tekivad praegugi uued tähed. 13. Linnnutee galaktika Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee". Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum.
1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 3.3 Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 3.4 Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 13 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 3
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
palju raskeid elemente. 19.Ketas-suur,ringikujuline,lapik piirkond,mis sisaldab enamuse Galaktika heledatest tähtedest ja tähtedevahelisest ainest. Mõhn- Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu. 21. galaktikad ei paikne ühtlaselt, vaid on kogunenud parvedesse, kihtidesse, ahelatesse. 1) LOKAALNE RÜHM- linnutee + 30 lähimat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO PARVE - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc 3) LOKAALNE PARVE 22. galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
Mina ja huvitav maailm Maailm on huvitav. Seda võiks öelda peaaegu iga asja kohta, mis üldse eksisteerib. Me kõik elame Maal. Planeet Maa asub Linnutee galaktikas, see omakorda kosmoses. Vanarahvas teadis öelda, et iga asi lõppeb ükskord ära, aga kui arvatakse, et kosmosel pole lõppu, on see kohe paha asi? Mina nii ei arva, sest siin on igal pool toredaid ja natuke vähem toredaid asju. Universum peidab endas igasuguseid asju, mis võivad tunduda meile väga imelikud ja veidrad. Võtame kasvõi näiteks UFOd või tulnukad. Arvatakse, et USA Valitsus teab, kas nad on olemas või ei ole, aga nad ei avalda seda informatsiooni
aastat peale mahavõtmist. 6 Rmk matkarajad ja lõkkekohad Tartu jõgeva puhkeala Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare- Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad · kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust: · tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast.
Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja
3 singulaarsus pole mitte enam punkt, vaid rõngakujuline Miniatuursed mustad augud · Arvatakse, et moodustusid varsti peale "Suurt pauku" · Mass: kuni kuu massini · Suurus: kuni 0,1 mm Tähe suurused mustad augud · Tekib kui massiivne täht kokku kukub. · Siis plahvatab täht supernoovana. · Mass: ~10 päikese massi. · Suurus: ~30 km. Supermassiivsed mustad augud · Tekivad gallaktikate keskele · Mass: ~10^5 10^9 päikese massi · Suurus: ~0.00110 aü · Linnutee keskmes olev must auk on umbes 1 aü suurune. · Võimas kiirgusallikas · Akretsioonketas Hävimine · Nüüd teatakse, et mustad augud aurustavad ära. · Aeglaselt tagastavad Universumile oma energia. · Kvantmehaanika-alased uurimused vihjavad, et mustade aukude eluiga võib ikkagi olla lõplik ning nad saavad kaotada massi läbi protsessi, mida nimetatakse ·Stephen Hawking(1942-),kes kvantaurumiseks.
Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks. Elliptilised- liiguvad tähed kaootiliselt, gaas ja tolm puuduvad. Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t)
Olid puude lehed Mihklipäeva aegu veel rohelised, pidi tulema pehme talv, aga põllud pidid kevadel halla all kannatama. Kui puude lehed olid aga Mihklipäeva ajal juba varisenud, tähendas see eesolevaks aastaks varajast kevadet, Maarjapäevaks pidi lumi olema läinud ning heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist Mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab Mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki
Kirjelda meie Galaktikat Öötaevas on tähti tihedalt täis.Tegelikult esinevad tähed aga hiiglaslike parvede ehk tähesüsteemide, galaktikatena ja ruum nende vahel on peaaegu tühi.Selgel ööl võib näha üle taeva ulatuvat helendavat vööd.See on linnutee.Teleskoobis selgub, et Linnutee koosneb tähtedest.Tähendab, palja silmaga näeme oma Galaktika miljardeid tähti, mis on sulanud ühtseks helendavaks vööks.Kõik üksikult paistvad tähed on meile lähemad tähed Galaktikas
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas, siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saak...
Superpoliitikust kuldsuu Lennart Meri Lennart Meri on sündinu 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ning tema isa oli Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Koos perega lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. 1941. aastal küüditati perekond Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana. Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug-Itta ja Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvahelis...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht . Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaksauguks. 74. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päikest loetakse teise põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses olekus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal. 75. Mis on Linnutee? Linnutee on meie Galaktika projektsioon taevavõlvile. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba öises taevas. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega ,,tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 76. Kirjeldage meie Galaktikat. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme.
Te ju teate, et kreeklaste vägilase Heraklese ema oli surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on Linnutee e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . _____________ 1 Kronos titaan (hiiglane); temast sai Rhea abikaasa; ta neelas alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud; viimasena sündis Zeus, kuid tema asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi; täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis oma õed ja vennad välja oksendama 2
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm MÜÜT- Kangelaste kaitsja Athena soovis teha noorest pooljumalast Heraklesest surematu. Selleks pani ta Hera pettuse läbi last imetama. Väike Herakles imes aga liiga kõvasti ning tegi jumalannale haiget. Hera oli sunnitud rinna ära tõmbama. Piim pritsis üle taeva ning tekkis Linnutee. Pärast seda juhtumit vihkas Hera Herakles veelgi rohkem. PILT-
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
`' Meie kodu maailmaruumis on justkui tähtede saar. See on nii suur, et valgusel kuluks ketta ühest servast teiseni jõudmiseks 100 000 aastat, kui paksust on kettal `'vaid'' 20 000 valgusaastat. Kõik tähed tiirlevad Galaktika keskpunkti ümber `' (Mary ja John Gribbin 1997:76). `' Meie Päike on tavaline täht Galaktikas. Ketta keskelt serva poole liikudes kohtab teda siis, kui umbes kaks kolmandikku teest on läbitud. Päikesel pole Galaktikas mingit erilist positsiooni. Meie Linnutee on samuti üks paljudest saartest kosmoses. Peale Linnutee eksisteerib sadu miljoneid teisi galaktikaid. Ühte neist, mis on väga sarnane meie omaga, saab näha uduse valguslaiguna Andromeeda tähtkujus `' (Mary ja John Gribbin 1997:77). `' Andromeeda galaktika on meist nii kaugel, et valgus levib sealt meieni üle kahe miljoni aasta. Sellele vaatamata on ta meie lähim suur naaber maailmaruumis. Ükski teine suur galaktika pole meile nii lähedal, et seda võiks näha palja silmaga
Endise olukorra taastamiseks otsitakse tamme raiujat, kelleks saab eriline mees või mehed (vennad). Raiumisel tekkinud laastudest ja muudest puu osadest tekivad mitmesugused inimesele vajalikud asjad või ka inimest kahjustavad nähtused. · Äänisjärve petroglüüf ilmapuu · Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) Suur Tamm linnutee Oluline puu langetamine kajastab linnutee tekkimist ja kadumist taevas Seos pööriaegadega Linnutee kui surnud hingede tee, mida mööda nad liiguvad teise ilma. 9. Kuidas lõikuvad laulutüübis "Harja otsimine" kosmogoonilised arusaamad, solaarmütoloogia ja rahvakalender? Kas eesti uurijate esitatud tõlgendused on usutavad? Kiigelemineku lauludes kirjeldatav päikese merrekukkumist, mis seob kalendritähtpäevalised kiigepühad (ka jaanipäev jm suve tähpäevad) ja solaarmütoloogia
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impu...
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (196...
Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemu...
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
36. Vaata vihikust! 37. Vaata vihikust! 39. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. 40. Linnutee on läätsekujuline, kettataoline täheparv, kuhu kuuluvad käik tähed, sealhulgas ka meie Päike. 41. Umbes 10 miljardit tähte. 42. Teleskoopide abil. 43. Andromeeda udu- spiraalgalaktika.
Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Agnes Malman 7.A Lennart Meri Referaat Kohtla-järve 2014 Eesti Vabariigi president 1992-2001. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 19...
tõenäoliselt olnud ühine ajalugu. Näiteks on mustad augud mõjutanud tähtede teket galaktikates. Seni oli leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames. Neist kõige kogukam sisaldab endas 6,3 miljardit Päikese massi. Hiljuti leiti aga kaks veel suuremat musta auku, mõlemad ligi 10 miljardi Päikese massiga. Nendel on ülitugev gravitatsiooniväli, mis ulatub kuni viie Päikesesüsteemi suurusele alale. "Need mustad augud on 2500 korda suuremad kui Linnutee galaktika keskmes asuv must auk," ütles Nicholas McConnell. Need hiiglaslikud mustad augud asuvad maast rohkem kui 300 miljoni valgusaasta kaugusel. Hiljuti lennutasid Ameeriklased orbiidile röntgenteleskoobi NuSTAR, mis on oma eelkäijatest sada korda tundlikum ja kümme korda parema lahutusvõimega. See on esimene teleskoop, mis saab uurida lühema lainepikkuse ja kõrge energiaga ehk kalki röntgenkiirgust väljasaatvaid taevakehi
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ....................................................................
· Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma · Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav. väli Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millal tekkisid planeedid? Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik.
· Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeedi pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emasplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas Päikesesüsteem osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Pretsessioon ja loodelised jõud · Nende põhjuseks on gravitatsiooni välja tugevuse kahanemine. Päike tõmbab Maa
" The politics of the Soviet Union did not allow him to work as a historian, so Meri found work as a dramatist in the Vanemuine and later on as a producer of radio plays in the Estonian broadcasting industry. Lennart Meri as a writer and a filmmaker Lennart Meri's first book was ,,Beavers and Mediterranean black widowes footseps" (Kobrade and karakurtide jälgedes), which tells of his trip to Central Asia in 1958. The film The Winds of the Milky Way (Estonian: Linnutee tuuled), shot in co-operation with Finland and Hungary, was banned in the Soviet Union, but won a silver medal at the New York Film Festival. In Finnish schools, his films and texts were used as study materials. His best known work is perhaps Hõbevalge, which translates into Silver White and was published in 1976. It reconstructs the history of Estonia and the Baltic Sea region. Lennart Meri as a politician
täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal ilmatumal hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata. Keskmise nägemisega inimene näeb taevas umbes 800 tähte palja silmaga, aga tähistaeva aastaringset muutumist arvestades näeme umbes 1100 erinevat tähte. Teleskoobiga nähakse muidugi palju rohkem tähti kui palja silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi- ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid,
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
Tähistaevasse vaadates näeme seal ilmatumal hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata. Keskmise nägemisega inimene näeb taevas umbes 800 tähte palja silmaga, aga tähistaeva aastaringset muutumist arvestades näeme umbes 1100 erinevat tähte. Teleskoobiga nähakse muidugi palju rohkem tähti kui palja silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
