Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ...........
2002. aastal nad avasid oma baari „Linda“. Sissepääs oli 21. aastaselt, kuid oli ka 16. aastaseid, kes illegaalselt läksid sisse, kasutades sotsiaalpsühholoogia teadmisi. Neid kontrolliti pärast üle ning visati baarist välja. Tihti toimusid miilitsa patrullid, kuna sellel ajal oli veel palju kriminaale. Miilitsad käisid kontrollimas igat ööklubi seest ning tänavaid väljaspoolt. Sellel ajal oli Kehra kaks ööklubi: Roseus Linda Kui miilitsad said teada, et ööklubides viibivad alaealised, omanikud said trahvi selle eest. Ajakogemusega, on inimesed meelde jätnud patrulliajad ning nendel aegadel kontrollisid kõikide dokumente sissepääsuks ööklubisse. 11 Lindasse ehitati hiljem saun, mida inimesed said rentida. Külalised, kes tahtsid teha erilise kokkutuleku või pidutseda – hõivasid baari ja rentisid sauna
Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud. Kuna Aliide ei tahtnud enam kannatada, abiellus ta kommunisti Martin Truuga. Martini töökoht tagas Aliidele turvalisuse venelaste eest. Natuke
Janni isa rääkis, et mis asi on tääk. Vanglas hakkati kahtlustama, et Rain on koputaja. Rain seletab, et ta ei ole koputaja. Ivanov veenas Raini ema. Rain tahtis vett, aga sooja vett polnud. Seda polnud tihti. Rain armastas väiksena Kelleri mõisapargis vihmaussidega mängida. Keegi võttis Raini kaenlatagusest kinni. Rain hakkas teed tegema. Jan õpetas Silveril kirvest visata märklaua poole. Jan viis pudelid ära ja lootis, et saab piletiraha. Nad panid kirve onni. Raini ema Linda polnuud enam vihane. Linda pani lauda tagunisse nurka püsti puskarimasina. Linda külastas Raini vanglas. Linda lubab Rainile, et ta läheb vanglasse Raini veel külastama. Rokk sattus noortevanglasse 6 aastasena. Rokk hoidis kambajuhtidega häid suhteid. Jan ja Silver külastasid Raini vanglas. Kapten avab silmad iga hommik kell kuus. Tal pole vaja äratuskella. Pühapäeval ta oli voodis kauem, kui tavaliselt. Tallinna-Viljandi rong loksus nii tugevast, et inimestel oli halb mõnikord
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene
ametisesundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Hiljem lisandus veel süüdistus kodumaa reetmises. *Saadeti sundasumisele Siberisse. *siis aga oli vangis Narvas ja Mordvas. *Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, ning siis kolis salaja Tartusse(1959), kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. *Paraku põles Tartus tema maja maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma naise Linda (Eliise) Alamäega ja väikese poja Jürgeniga. Kuid raskel ajal olid talle toeks tema truud sõbrad näiteks Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist abikaasa Linda Alamäe nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Luuletamise, kui ka selle õpetamise eest said talle osaks
OLEG PISSARENKO & AIN AGAN Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005)
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis. Aastatel 19201923 oli ta
Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikka sama suur nagu kodus. Samamoodi oli kodustele. Kui Ingel ja Linda ära viidi, jäi Hans täitsa üksi. Ta igatses väga oma pere järele ja Ingli (Aliide) saadetud kirjad mõjusid talle rahustavalt, kuna ta teadis, et nendega on kõik hästi. Ka Hans lootis, et näeb oma naist ja tütart kunagi veel ning see usk aitas tal elada. Aliidele aga ei mõjunud mälestused hästi ja ta tahtis unustada õde ja tema pere. Õest mõtlemine rebis vanad haavad lahti ja Aliide hingerahu kadus. Aliide ei saanud unustada küll
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale
Kalevipoeg kunstis Kiviõli 1. Keskkool 11.Klass Marilin Väljur Esimesi katsetusi "Kalevipoja" esmatrükk ilmus aastatel 18571861 vihikutena 18401841 valmisid Friedrich Ludwig v Maydellil sulejoonistused Georg Friedrich Schlateri akvarellid Oskar Hoffmanni ,,Kalevipoeg põrgu väravas" Johann Köler Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreutzwaldi portree, käes raamat ,,Kalevi poeg" 1864. a August Weizenberg "Linda" 1880. a Click to edit Master text styles Second level Third lev...
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinap...
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud
AegRuum: „Kogu tõde maitsest“ Filmianalüüs Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks.
Peategelane Joonas Karu. Viieteistkümne aastane koolipoiss. Ta on pubekas ja nolk, aga teab rohkem elust kui teised enda vanused. Ta elu käib ümber raha. lühikokkuvõte Joonasel pole koolis palju sõpru ja ta üritab neid juurde saada. Üks päev märkab ta Markot. Ta on pealt näha vaikne. Joonasel on tulemas klassiga Rootsi minek. Joonas harjutab selleks korraks rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti kuna tema asemel läheb Rootsi tõlgiks õpetaja Linda Peepre poeg, kellel oli leukeemia. Joonas tutvub ka Markoga kellel on oma jõuk mis koosneb huligaanidest. Joonas tahtis väga nende jõuku saada, aga tal oli vaja maksta Marko jõugule, kuna ta raha polnud andis ta oma vanaisa kingitud raadio jõugule, seda ta tagasi ei saanud. Joonas oli kuskilt teada saanud, et jõuk kavatseb tulekahju korraldada ja majas pidavat olema Linda Peepre poeg. See tõttu arvas Joonas, et tema on süüdlane, sest läks maija kui see põles,
Kreeli andis Aliidele ühe pudeli. Aliide tahtis selle pudeli sisu kallata Ingli kohvi sisse aga inglisl katkestas kohvi joomise ja jooksis oksendama. Aliide jäi hiljaks, sest Ingel omi jäänud rasedaks. See pudel pidi olema selle vastu. 1939-1944 Lääne-Eesti Õdedele juurde hüvasti jätma baltisakslane kes läks Saksamaale. Peale tema lahkumist hakkasid Hans ja Ingel jälle kudrutama. Aliide ei talunud seda enam. 1940 sündiski laps nimega Linda. Aliide pea oli lõhkemas. Ei Aliide, Ingel ega Hans ei pannud tähele muret vanemateb silmis. Isa hakkas koguma petrooliumi ja vahetama paberraha kullaks ja hõbedaks. Aliide üritas endiselt sütitada Hansu endasse armuma panna, kasutades selleks Keeli Maria nippe: panna Hansu toidu sisse oma verd. See nipp ei toiminud ning ta lubas järgmine kord kusega proovida. Hans ja isa hakkasid juba ühiselt muretsema sõja pärast
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
„Armastus ei hüüa tulles“ Käisin 23.novembril vaatamas näidendit „Armastus ei hüüa tulles“, mis toimus teatris Vaba Lava. Lavastuses mängivad kaks näitlejad Priit Pius ja Linda Vaher, etenduse lavastas Roman Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud
Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg Värdi-oli olnud Taavi kaaslane , oli nüüd Hiie talus Ilme-Taavi naine .... Arno ja Liisa – Ilme oli pojaga nende juures. Aadu-Elas Hiie talus Tõnis- Taavi vangikaaslane Marta-Marta andis Taavile passid. Taavi ööbis Marta juures. Roosi August- Marta isa. Käis Linda juures. Linda-Taavi ema Selma-Aitas Taavit, oli ta sõber. Evald- Selma ja Evald pidid abielluma, Taavi päästis Eevaldi kui ta oli paljaks röövitud. Leonard-varjas end koos Taaviga
Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal.
Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu Lindal sündis 3 poega, neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma. Vana Kalevi viimane soov oli, et riik jagataks kolme poja vahel liisutõmbamisega ära. Ta ise aga jäi haigeks ning pidi surema, sest tema haigusele rohtu ei olnud. Linda vedas Kalevi hauale kive, mis seisavad tänapäevalgi Toompeal
Beebimonitorist kostub väikese õe nuttu, kes on vankris ärganud. Anni paneb külmiku ukse kinni ja räägib ,,kes see utab? Inda utab. Emme too Inda tuppa." 15.46 Ema läheb beebit tuppa tooma niikaua Anni vaatab aknast kuni ema ja beebi on toas. Jookseb neile uksele vastu ja hakkab beebit jalast sikutama ise samal ajal seletades ,,Inda riidest ahti. Luku ahti. Anni aitab. Inda kaka tuksis?". Ema vastab ,,jah, võtame Linda nüüd riidest lahti ja kohe vaatame kas on kaka püksis." Hakkavad koos last lahti riietama, Anni võtab aktiivselt ema abistamisest osa. Tegevuse käigus räägib ema Anniga mida nad teevad ,,võtame Lindal kombeka lahti ja mütsi ja kindad ära. Anni, kas abistad emmel Linda papusid ära võtta." Anni räägib ise samal ajal papusid ära võtmas ,,papud alast äja. Kannast õmba." Ema ,,jah, tubli tüdruk, just kannast peab tõmbama. Linda hakkab nüüd sööma Anni." Anni
Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õe tütrale endiselt otsa vaadata. Ta leidis endale tähtsa positsiooniga austaja ning tema usalduse võitmiseks kinnitas ta allkirjaga, et ta õde on riigireetur ja ta tuleb Siberisse saata. Sellega võitis Aliide oma austaja usalduse ning nad abiellusid ja
oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa
Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida.
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama,
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga
Stella McCartney Stella McCartney sündis 13. septembril 1971. aastal Londonis Paul ja Linda McCartney teise lapsena (Stellal oli kaks vanemat õde, poolõde Heather ja Mary, ning noorem vend James). Kuna Paul ja Linda soovisid oma lastele kindlustada nii normaalset lapsepõlve kui võimalik, ei kasvatatud neid kuskil isolatsioonis ega keelatud suhelda "tavaliste" inimestega. Otse vastupidi - väikesed McCartney’d käisid kohalikus koolis ja ei nautinud erilisi privileege. Tõsiasi, et Stella on eksbiitli tütar, on naist terve elu saatnud. On tõsi, et tema päritolu on tema ees avanud nii mõnegi ukse, mis ehk muidu oleks suletuks jäänud, ja alati on
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt
stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hilda 1.mai 1929 5. detsember Kruusi 2002 Helilooja- Veljo Tormis Oli eesti helirezissöör Helirezissöör- Roman Sabsay Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide Leet-iga) 12.september 1915 - 27.juuni 1994
Ta oli tavaline talupoeg raha oli vähe ning vahel nappis ka toitu. Friedrichil oli suur pere, keda toita - naine Helga, kaks poega ja üks tütar. Nad töötasid terve perega päevast päeva, Friedrich tegi raskemaid põllutöid, Helga tegi Lindaga tavaliselt süüa ning Antonis ja Carl lõhkusid puid ning käisid karjas. Ühel päeval pidi Friedrich linna turule minema, et soola ja rauda osta. Helga tahtis, et Friedrich tooks ka ühe suure ning rasvase sea, sest varsti oli Linda sünnipäev. Ta mõtles hetke ja lausus, et kui raha üle jääb, siis toob ta korraliku sea. Peagi oli mees linnaväravate ees. Kui ta lõpuks turule jõudis, siis nägi ta väga palju asju, mida oleks tallu tarvis, aga kõigepealt pidi ta soola ostma. Kui ta soola müümise koha üles leidis, siis ostis ta 3 kilo soola. Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on
Who did Peter phone? (Subject is Peter) Kellele Peeter helistas? Who phoned Peter? (Subject is who) Kes helistas Peetrile? REPORTED QUESTIONS When we ask for information, we often say Do you know...?/ Could you tell me?. If you begin a question like this, the word order is different from a simple question Compare: Where has Tom gone? But Do you know where Tom has gone? * What time is it? Do you know what time it is? *Who is that woman? I don't know who that woman is. *Where can I find Linda? Can you tell me where I can find Linda? * How much will it cost? Have you any idea how much it will cost? Be careful with do/does/did questions: *What time does the film begin? Do you know what time the film begins? *What do you mean? Please explain what you mean. *Why did Ann leave early? I wonder why Ann left early. Use IF or WHETHER where there is no other question word: * Did anybody see you? Do you know if (or whether) anybody saw you?
...............Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre. Kalevipoeg läheb Soome ja tapab tuuslari. Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus
Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus
Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada. Ülemiste järv on koht kus ei ole avaliku randa. Järve kõrgus merepinnast on
Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Pe...
kodumaa matkadel tehtud tööd, ema ja isa portreed ja akvarellist teostatud kunstniku sünnikoht. AUGUST WEIZENBERG Sündis Võrumaal, kingsepa pojana. Tee skulptuuri juurde algas tal tisleri tööst. Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale. Loomingu paremikku kuuluvad teosed ,,Hämarik" ja ,,Linda". Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele. AMANDUS ADAMSON Weizenbergist hiljem alustas tegevust Amandus Adamson. Amandus Adamson sündis Paldiski lähedal, meremehe perekonnas. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias, täiendas ennast Pariisis. Ta alustas Peterburist 1878 ja lõpetas 1891 Pariisis. Töötas põhiliselt Peterburis. Aegajalt käis ka kodumaal. 1918 aastal tuli ta Paldiskisse tagasi. Adamsoni loomingus domineerisid puunikerdused ja marmorist teostatud tööd.
KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks. Kalevipoeg võitles vaenlastega, raudmeestega (13. saj ristirüütlid), sortsidega ja sarviktaadiga.
➔ Turu- ja kliendikäitumine ➔ Sihtriikide regulatsioonid ➔ Uute konkurentide tekkimine ➔ Konkurentide hind ➔ Uued määrused 6. Konkurendid Otsesed konkurendid: Linda Line, Viking Line, Eckerö Line. Käive (2016) Kasum Töötajate arv Tallink 455 667 000€ 59 100 000€ 537 Linda Line 6 754 990€ ??? 66 Viking Line 14 272 662€ 8 000 000€ 88 Eckerö Line 25 692 317€ ??? 47
Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal.Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917 1918 Estonia teatri dramaturgina.Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses.Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas.Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega
vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus ...
Kalevipoja 4. lugu ,,Kevin ja Sofia" Ühel hommikul, kui Kevin ärkas ning õue läks, avastas ta postkastist väga imeliku kirja. Ta avas selle ning kirjas seisis, et ta ema Linda rööviti ja ta peab kiiremas korras sõitma Soome, kust ta saab juhiseid edasi tegutsemiseks. Kirjas seisis veel, et noormees ei tohi kasutada Soome jõudmiseks ei laeva ega ka lennukit. Niis siis läks Kevin randa ja laenutas vesijalgratta, kuna kirjas polnud selle kohta midagi öeldud. Ta pakkis oma asjad ning pärastlõunal hakkas ta Soome poole väntama. Tee oli pikk ja väsitav. Kui päike loojuma hakkas, nägi Kevin eemal väikest saarekest ja ta otsustas seal öö veeta
vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma
Essee ,,Termodünaamika II printsiip" TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP Termodünaamika II seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Kuna seda on uurinud mitmed teadlased, on ka igaühel oma sõnastused. Rudolf Clausiuse üks sõnastus on selline: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Protsessides, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Clausiuse sõnastusel on ka teine variant: soojus ei saa minna iseenesest külmalt kehalt kuumemale ehk ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke ...
Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
