Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on
6. • "Haaremirööv" (1782) • "Figaro pulm" (1786) • "Võluflööt" (1791) 7. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. 1796 hakkas tema kuulmine halvenema. Täiesti kurdina elas ja tegutses helilooja kümme viimast eluaastat. 8. "Egmont", "Eroica", "Coriolaanus" ja "Pastoraalne"
jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg, Siberis leidus ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid. FAKTID Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilves elab loomaaias 2025 aastat. Looduses elab ilves keskmiselt 10 aastat, 1417 aastat väga harva. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna.
1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran
ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste fantaasialendu.
Mina usun rohkem oma nägemisele, kui kellegi teiste arvamustele. Miks mina niimoodi teen? Mina olen harjunud uskuda ainult iseendale ja sellele, mida mina ise näen. Minu elus oli palju juhtumi, kui minu sõbrad uskusid sellesse, mida nendele öeldi, aga pärast nad sai teada, et see oli vale aga nad ei saanud midagi parandada, sest oli juba hilja. Veel mina arvan, et parem on näha kui kuulda, sest minu arvates meie nägemine ei ole nii lihtne peeta, kui meie kuulmine. Ilma silmata on väga raske elada. Ja isegi, kui oled harjunud uskuda oma sõpradele ja oma kuulmisele, see ei tähenda seda, et sa ei pea vaatama. Minu arvates, see, et mõned inimesed usuvad ainult sellesse, mida nad kuulavad. Neid on väga lihtne peeta. Nad elavad ja arvavad, et kõik mida nad kuulavad on tõsi. Tõsiselt ei ole see nii. Kahjuks. Mina võin veel üks kord öelda, et me peame, peame ja veel üks kord peame vaatama. See on väga oluline iseseisvalt kõik näha ja veenduda.
Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). Homosügootne organism organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. Alleel ühe geeni eriv...
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad s...
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt läks Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini. Tema esimene kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis. 25- aastaselt Beethoveni kuulmine halvenes, kuid vaatamata sellele oli 1802 a. tema loomingu kõrgaeg. Ta igatses luua perekonda, aga mida rohkem ta endasse tõmbus, seda rohkem kaotas ta sõpru ja isegi oma kihlatu ja venna. Alates 1818. a.oli Beethoven täiesti kurt ning ka nägemine polnud kõige parem. 1826. a. oli tema tervis juba nii halb, et aasta pärast ta suri ning ta maeti Viini. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad
Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. ILVES ON EESTI TIPP- KISKJA Autor: Hannu Huttu Kasutatud materjalid Eesti selgroogsed vaadatud ja pandud a. 2015 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN.htm Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Klausf tehtud 26.11.2005 link: https://commons.wikimedia
õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress, mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda.
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika
Inimese kõne on vaikne, ta kuuleb oma kõnet luukuulmise abil. Neurosensoorne kurtus esineb, kui kahjustatud on kohlea kuulmiskiud. See võib olla pärilik, haiguse, ravimite kasutamise, plahvatuse või pikaaegse müra tagajärg. Harvem on neurosensoorse kurtuse põhjuseks kuulmisnärvi kahjustus. Mõlemal juhul ravivõimalused puuduvad. Kuulmislangus vanas eas ongi enamasti neurosensoorne. Kui juhtteede kahjustus on ühes ajupooles enne juhtteede ristumist, siis kahjustub kuulmine ühes kõrvas. Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide
jooksul saada häiriva kuulmislanguse. Müra mõju on kumulatiivne ja sedavõrd salakaval, et see ilmneb alles pikema aja möödudes. Kuulmise kahjustuse võib saada juba diskodel viibimisest, sest seal lastakse kõrvale liiga valju muusikat, ning loomulikult ka lihtsalt muusika kuulamine erinevatest stereopleieritest kahjustab kuulmist. See probleem on just nooremate seas laialt levinud, aga see kõik annab märku vanemas eas, kui kõrva kuulmine on halvenenud. Kõrv ei harju müraga, sellest ka kõrva huugamine peale tugeva müra käes viibimist, see on põhjustatud sisekõrva rakkude kahjustusest. Väga tugev heli, näiteks plahvatus, võib põhjustada kuulmiselundi püsiva kahjustuse. ( Santti jt 1996.) Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjeldab kuulmiskaotust kui kõige levinumat pöördumatut kutsehaigust. (WHO olmemüra juhend 1999.) Sirle Sauman 013-008
selles filmis välja tuuakse, kuid vaid vähesed teavad, kus nad töötavad ja mis põhjustas just sellise loo teket. Kindlasti enamus eestlasi on kuulnud sellist Arvo Pärdi lugu nagu ,,Tabula rasa", kuid mida selle nimega mõeldakse? Muusika on ju niivõrd lai mõiste, et igaüks võib teha sellest omasid järeldusi. Millest selline nimi tegelikkuses sündis, teavad vaid need, kellele ta ise seda öelnud on. See kogemus, mida sellise stiil kuulmine mulle andis, oli midagi erakordset. Ma pole kunagi varem tundnud huvi taolise muusika vastu, sest see on ühiskondlikult minuvanuste isikute seas maha laidetud. Kuid tegelikkuses on see imeline, kõvasti parem kui tänapäeva populistlik muusika, sest loodu on tehtud hinge ja armastusega ning see paneb ka sügavalt mõtlema, mis on totaalne vastand tavapärasele noortemaitsele.
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST. TIINUS KESTAB 210-255 PÄEVA. TOIDULAUD: KARU TOIDUKS ON: MARJAD, ROHTTAIMED, RAIPED, PUTUKAD, JUURED, VAHETEVAHEL KA PÕDRAD, LAMBAD, LEHMAD. SÜGISEL ENNE UINAKUT SÖÖB SUURES KOGUSES MARJU, TAMMETÕRUSID VÕI KAERAPÕLLUL KAERA. VAENLASED: KARU VAENLASEKS ON INIMENE, KES OMA TEGEVUSEGA VÕIB PÕHJUSTADA KARUDE ARVUKUSE VAHENEMIST . HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: HAISTMINE JA KUULMINE ON KARUL ÜLITERAVAD AGA NÄGEMINE ON KEHV. KARU KIIRUSREKORD ON 50-60 KM/H. VIIMASE 50 AASTA JOOKSUL ON KARUDE ARVUKUS KÕIKIDES EUROOPA POPULATSIOONIDES TÕUSNUD. KASUTATUD ALLIKAD : HTTP://WWW.LOODUSPILT.EE/LOODUSOPE/? PAGE=LIIGITUTVUSTUSED_LIIK&ID=91 HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PRUUNKARU
lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära
....................................................................................... 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID .........................................................................................................................5 NORMAALNE KUULMINE JA KUULMISE KAOTUS......................................................................5 KUULMISE KAOTAMISE MÕÕTMINE............................................................................................. 6 KUULMISE KAOTUS KUTSEHAIGUSENA........................................................................................6 AJUTINE KUULMISE KAOTUS PIDEVA MÜRA TULEMUSENA......................................................... 7 ALALINE KUULMISE KAOTUS PIDEVA MÜRA TULEMUSENA...........
Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb ...
1.Õhu omadused: Kuna õhk on läbipaistev, siis me seda ei näe.Õhk on loomade eluks hädavajalik.Kõik elusorganismid hingavad õhku.Õhk on elupaigaks taimedele ja loomadele.Õhus lendavad putukad ja linnud.Helide kuulmine toimub õhu võnkumise tõttu.Õhk koosneb mitmetest ainetest.Õhk on gaaside segu.Õhus on vajalik meile hingamiseks hapnik.Õhk ümbritseb meid kõikjal.Õhk täidab ruumi. 2.Õhu koostis: Õhu koostis on kõikide organismide jaoks väga oluline.Kõige rohkem on õhus lämmastikku(78%).Hapniku on umbes viiendik (21%).Süsihappegaasi on õhus väga vähe (0,03%).Peale selle sisaldab õhk veel vähesel määral mingeid gaase.Elusorganismidele on õhu kõige tähtsam osa hapnik
Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega
Tulevad kallale, kui vihased on. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Kanadas leidub ka piirkondi, kus grisli karusid on vähemuses. Pilte grisli karust: Teadmiseks: Grisli karud hoiavad maanteest eemale vähemalt 500 m. Yellowstone'i rahvuspargis on grislide arvukus. Noorte põtrade surmadest on 90% põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc
3) 3)Kuulan hästi kõvasti muusikat 4) 4)Mõtlen millelegi muule (korrigeerin ,,mõttemaailma") Võtted, mida ma juurde loengus õppisin Esiteks: Lõdvestu - ,,Lase lahti ja keskenud" Teiseks: Planeerimine Kuidas probleemi lahendada? - ,,Probleemid ei ole halvad asjad." Kolmandaks: Mõtlemine realistlik ja konstruktiivne Neljandaks: Uus hinnang olukorrale ja järjekindlus lahendus strateegiate juures püsimisel. Viiendaks: Empaatiline kuulmine ja empaatiline rääkimine Kuuendaks: Oma häbitunde ja sotsiaalärevusega tegelemine
leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on
S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S
Sõna kriis on mitu tähendust .kuid rohkem on põhjusied ja tagajärgi ,mis sellega kaasnevad. Osale inimestest tuletab selle sõna nägemine ,kuulmine halbu ja kurbi mälestusi.Kriis meie elus toob peamiselt kaasa stressi ja pisaraid. See, milline on kriis, oleneb tema põhjustajast.Majanduskriis toob endaga kaasa mitmeid ohte ja need omakorda teisi tagajärgi. Eestis on hetkel majandussurutis,mis on meid kõiki teatud määral mõjutanud, keda rohkem, keda vähem. Kõige rohkem teeb inimestele muret tööpuudus, mis on majanduslanguse üheks peamiseks ohuks. Kuna on tööpuudus siis paljud inimesed on lihtsalt kodus, mõned proovivad leida tööd samuti, on ka inimesi, kes on loobunud töö otsimisest ning on õnnelikud tööturaha saamisel. Kuid inimestel ei jätku tööturahast, et elada elamisväärset elu. See, et inimestel ei jätku oma rahast vajalikke ravimite ostmiseks on väga halb.See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete ...
elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põtrade vaenlasteks on hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Põder on väärtuslik jahiloom. MÕNED ILUSAD PILDID HUVITAVAID FAKTE Rootsi asuvas väikeses Hölö külas juhtus järgmine lugu: üks põder juhtus seal sööma vanu õunu, jäi sellest ilmselgelt jokki ning muutus seejärel vägivaldseks. Väitetavalt ründas ilmselgelt käärinud õunte söömisest jokki
lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmine kiirelt, esimesed märgid sellest ilmnesid juba neli aastat enne esimest akadeemiat. Lõpuks kuulis Ludwig van Beethoven juba nii halvasti, et pidi kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastal oli helilooja juba täielikult kurt. Lisaks sellele tekitasid temas suurt masendust pidevad kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast kuid sellele vaatamata suutis Ludwig siiski eluga edasi minna. 56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon.
Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine.
Mozardi elu ja loomingu ülevaade Koostajad: Kevin Ree ja Marek Raat 10b Sünd 27. jaanuar 1756 Salzburgis Imelaps; geniaalne improviseerija ülivõrretest ei pääse! Erakordsed võimed: haruldane kuulmine; fenomenaalne muusikaline mälu; pulbitsev fantaasia ja väljendustung. Pole teada, et Mozart oleks kunagi koolis käinud, vanemad õpetasid 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 8-aastasena esimene sümfoonia 12 aastasena esimene ooper "Teeseldud lihtsameelsus" Pariis, London, Viin, Itaalia 1763-1773 Reisimine- Kohtumine kuulsate muusikutega(Johann Christian Bach) Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") ...
1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a
halvenemine õpilased, ventilatsioo koolitöötajad, ni külalised võimalus 12. Kaitse Silmad Õpetajad, 2 Paigaldada Arvutifirma Kohe kui puudub arvuti väsivad, halb õpilased kuvarid võimalik kuvaril nähtavus 13. Müra Kuulmine, Õpetajad, 2 Palgata Majandus- Kohe kui keskendumis- õpilased, korrapidaja, juhataja tekib võime koolitöötajad teha pause vajadus 14. Sisekliima Haigused, Õpetajad, 2 Hoiduda Õpilased ja Kohe kui tuuletõmbus õpilased, tuultõmbus koolitöötajad võimalik
Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane,
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida
Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks
Juba 16-aastasena oli ta omakodulinnas Bonnis tuntud, kuid see linn jäi talle liiga väikseks, seetõttu 1787. a. Soovis Beethoven saada Mozarti õpilaseks ja sõitis selleks Viini. Ta oli seal üpris lühikest aega, kuna ta pidi ema surmahaiguse pärast tagasi pöörduma koju ema ravima, kuid tuli tagasi 21- aastasena ja seekord hakkas õppima J. Haydni käe all ja jäi sinna lõplikult. Üks asi, mille poolest ta tänapäeval ka tuntud on on tema halb kuulmine. Tema kuulmine hakkas juba üpris varakult halvenema ja 1820. Aastal oli ta juba täiesti kurt. Arstide arvates oli kuulmise halvenemise põhjuseks kõhukoopa haigestumine, mis tekkis tüüfuse põdemise tagajärjel 1796. aastal. Teiste teooriate järgi on kurtuse põhjuseks mainitud grippi, ajupõrutust ja skleroosi. Oma välimusest ja hügieenis ta ei hoolinud. Teiste inimestega suheldes eiras etiketti. Kord arreteeris Viini politsei Beethoveni, sest nad arvasid, et ta on kerjus. 1806
Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad.
Wolfgang Amadeus Mozart Sündis 27.Jaanuaril 1756 Salzburgis, Austrias Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine,suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses Kui Anna Maria, keda pereringis kutsuti Nannerliks kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse.
Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine
vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemine. Skisofreenia ,,positiivsed" (psühhootilised) sümptomid: mõtlemise vormiline häire teemalt teemale hüppamine; seosetu mõtlemine; täiesti teemaväliselt rääkimine. Inimene võib hakata endale ette kujutama, et teda jälgitakse või jälitatakse. Lisaks hallutsinatsioonid peamiselt mõtete või häälte kuulmine, mida tegelikult pole, mõnikord ka olematute asjade, sündmuste ja olukordade nägemine. Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis, nagu eelnevast jutust järeldada võib, mõjutab suuresti skisofreeniat põdeva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad vähemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lühike. Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni.
Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu saab täiskasvanuks 4-aastaselt ja võib elada kuini 50 aastat. Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik.
Tee sülje- ja pisaranäärmetesse läbi Süljeeritus ja pisarate sekretsioon Parasümpaatilised alalõuaganglioni ja tiibjätke-suulaeganglioni Ülemine süljeeritustuum VIII 8. paar n. vestibulocochlearis, esiku- Sensoorsed Tigu Kuulmine Teo-osa tuum teonärv e. kuulmis- ja tasakaalunärv Tasakaaluaparaat Süvatundlikkus pea lihastes, tasakaal Esikunärvi tuum IX 9. paar n. glossopharyngeus, keele- Sensoorsed Kuulmetõri, keskkõrv Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum neelunärv
lõpetamata jäänud mõtteid ja kordusi (Jah kevad,kevad). Eesmärk on muuta maailma paremaks. Teemad: skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järgi. Noore ja hapra elu ohte käsitleb Alver luuletuses ,,Sa hapramast hapram" Sa hapramast hapram siis päikese all- RÄÄGI TASA MINUGA kas tead sa, kui raske on tähemetall? Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Aga surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule.
kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud karvamõhnadega, tänu sellele saavad nad mööda kaljusid liikuda. Säästavad energiat veetes suurema osa päevast päiksevanne võttes. Põhitoiduks on jäigad samblikud ning rohuliigid. PATAGOONIAMAARA Päevaloom. Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad. Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua vastu. Toituvad rohust. GUANAKOD
Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoi...
REBANE : Euraasia ja PõhjaAafrika parasvöötme koerlane. Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
