Muusika ja avalik ruum Maailmas on tohutult igasuguseid helisi, millest osasi kuuled ka avalikus ruumis olles. Avalik ruum jaguneb avalikuks ja poolavalikuks ruumiks. Avalik ruum on kõigile mõeldud kasutatav koht, milleks võib olla näiteks tänav, bussipeatus, park või mõni väljak. Poolavalikud ruumid on näiteks kaubanduskeskused, koolid või teatrid. Neid helisi, mis sealt kostub võib nimetada muusikaks. Linnas kõndides näeb vahel ka tänavamuusikuid, kes mängivad tänaval pilli, laulavad või tegelevad muu tähelepanu tõmbamisega, et koguda raha korjanduskarpi
Kui keegi kellel on mõni terviserike ja kuuleb enda kohta midagi sennist nagu näiteks ''Sa kõlbad vakladele sõõgiks''. Siis võib tekkida tunne et sind justkui ei ole. Sa oled aheltatud voodisse ja sa tahakasid ise kõike teha aga ei saa. Keegi peab seda tegema sinu eest keegi on su silmad ja käed. Sa kuuled kedagi majast möödumas sa tahaks õue joosta aga vaadata aga sa ei saa. Sa pead kellegi käest küsima, et teada saada kes või mis see oli. Sa oled justkui terve aga samas ei ole sa näed kuuled aga liikutada ei suuda. Selle loo tegevus toimub maal. See majake kus tegevus toimub asub küla kaugemas nurgas põldude vahel metsanurgas. Peategelane ei saa käija, kuid ta kuulmine ja mõistus on korras. Seega ta oskab luua oma maailma. Kui ta lamab voodis ja tõusta ei saa, siis ei saa ta end kaitsta selle eest mida ta ei taha kuulda ega näha. Kui keegi on teinud akna või ukse lahti siis voodihaige peab kuulama seda mis seal parasjagu kosta on....
Ohud internetis Ära avalda oma isiklikke andmeid! Tänaval Sa vaevalt ütleksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit jne, samamoodi käitu ka võõraga internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat! Ära usus kõike, mida Sa leiad, loed või kuuled internetist! Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale, koolipsühholoogile. Mõtle enne, kui midagi postitad! Kui oled midagi teele saatnud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Hoia endale! Avalda internetis enda kohta nii vähe infot kui võimalik
venemaal et osta sealsete profesionaalsete poolt toodetud sigarette, tablette ning piiritust. Smugeldadesneid kaupu eestisse ja müües neid ida-viru turgudel, klientide puudust pole karta, sest raha on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt.
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!!
August Gailiti romaan 1928 Romaan novellides Toomasest Rändaja Unistaja Rännakud varakevadest hilissügiseni Nautija Tõi inimesed välja hallist argipäevast Fantaasiarikas seikleja Romantik Valed Lubadused Kõndis üle inimeste ,,AnneMari, armas, kas kuuled?" ,,See olen mina, toosama mees kandlega, kellega olid tormi ajal seal soo ääres poollagunenud küünis, mäletad?" ,,...ühtki tundi ei tahaks ma elada sinuta." Naised armastavad kõrvadega... ,,Oled nagu tuul, mine hoia sind kinni!" ,,Minu pruudi ümber on ta lipitsenud..." TÄNAME KUULAMAST!
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge...
• Pagana vana vanapagana tagavararatas • Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi • Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel • Kas see ei või või või võimargariin olla? • Kummitus kummitas kummikutega kummutis • Kas ma võin või ei või võid võtta • Roosa rott röövis roosi • Ülihea ülikool • Anna õlu üle Ülo õe õla • Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää • Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal • Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime. • Kabli klubi • Nüüd on sõnad kokku kirjutatud .Kas saad hakkama? • Töööö – Öötöö • Raudteeülesõidukoht • Tagavararehepeksumasin • Jõululaululaulja • Laoõueaiauuendamine • Jüriööülestõus • Asjaajajajajaamaülem • Tohuvabohu • Vanapaganatagavararahapada • Äiaõeoaaiaoaõieau • Uusaastaöövastuvõtuhommikuidüll • Kuulilennuteetunneliluuk •Proportsionaalne •Entsüklopeedia •Ingognito
Ma nen sind, kuid sina ned vaid ennast. Sa ei tunne mind, kuid olen sndinud vaikuse ja rahu vennast. Sa ei tea, et olen siin. Sa ei tea, et sind vaatan. Sind nha ja mitte tunda on piin, kui lihtsalt siin istun ja sind ootan. Kui sind han, kas sa siis kuuled? Kui sulle lehvitan, kas sa siis ned? Siin taga sinu nime sosistavad tuuled ja kui puutud peeglit kohtuvad me ked! Sa pead alati minema, kuhu, ma ei tea. Millal sa jlle juhtud tulema, ma samuti ei tea. See vike peegel on aken sinuni, kust nen sind ja ulatan sulle ke. Kunagi ei jua sinu pilk minuni, sest sa lihtsalt mind ei ne. Kaks erinevat maailma, kuid lpuks kik ununeb. Nen kuidas vanust tuleb su silma, kuni lpuks peegel koos minuga puruneb.
Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis · Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi · Kolesterooli vastu ''Õnnelikud'' pähklid · Pistaatsiaid kutsutakse Iraanis ''naeratavateks pähkliteks'' ja Hiinas ''õnnelikeks pähkliteks'' · Kui kuuled pistaatsia koore lahti minekut, toob see õnne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pistaatsia · http://en.wikipedia.org/wiki/Pistachio · http://www.pistachiohealth.com/consumer/about- pistachios/fun-facts · http://www.articlesbase.com/home-brewing- articles/fun-facts-about-pistachio-nuts- 457585.html
Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud. Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu. Need on põhiliselt
Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest halvemaks. Iga inimene enne kui ta õpib õnnelik olema, hindab lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Minujaoks pole õnn mitte ainult: auto, suur maja, taskutäis raha,armastus, vaid ka sellised asjad nagu kellegi naeratus, heasõna või olemasolu. Raske on vastata küsimusele `` mis on õnn`` ?
See tähendab, et kõik peavad lõpetama põhikooli ja kätte saama põhihariduse. Kui põhiharidust pole, siis sa ei saa edasi ka õppima minna, vaid pead minema täiendõppele ja see maksab. Kõige parem on põhikool ära lõpetada ja edasi minna gümnaasiumi. Samas võid sa minna ka kutsekooli kus saad ka endale keskhariduse, aga gümnaasiumis omandatud keskharidus on palju tugevam kui kutsekooli keskharidus. Õppimisega kaasnevad ka teadmised ja oskused. Õpid midagi uut või kuuled midagi uut, siis sa oskad seda teadmist kasutada. Näiteks saad teada kes on Eesti Vabariigpresident, ning tulevikus kui seda sinult küsitakse siis oskad vastata, et Toomas Hendrik Ilves. Kui sa oled haritud, siis sa tuled ühiskonnas palju paremini toime, sest sa tead väga palju. Oskad kasutada sõnavara mida oled koolis õppind ja samuti töökohale kandideerimine. Mida parem haridust, seda parema töökoha saad endale. Kui saad endale hea töökoha, siis sa saad
Muusikastiil on aegade jooksul meeletult muutunud.Kui kunagi tantsiti ümber lõkke rituaalide jaoks drummipõrina saatel, siis tänapäeval on muusikastiile kümneid tuhandeid.Enamus neist on siiski sarnased,aga on erinevad nüansid, mis eristab üht stiili teisest.Tänapäeval leiab lemmikut muusikat absoluutselt igala maitsele ,erinevatele vanustele ja erinevatele kultuuridele.See muusika,mida kunagi kuulati regulaarselt ja väga palju, on tänapäeval enamasti muusika,mida kuuled teatrites,ooperites ja orkestrites,mille eest inimene maksab hea piletiraha,et seda kuulata. Kokkuvõtteks võin öelda,et muusika on alati muutunud ja nii kaua, kui siin ilmas elavad inimesed, jääbki muusika alati muutuma.Tekivad uued zanrid,stiilid,helid jne.Samuti muutub inimeste muusikamaitse pidevalt.Võin näiteks tuua kasvõi ennast antud teemal.Muusika on intellektuaalne või tundeline nauding vastavalt inimese temperamendile.
paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima. Mesilased ei teegi tegelikult miskit, nad on välimuselt kenad ja nendelt saame mett, kuigi herilased tulevad kui sul midagi magusat käes on ja võivad sind iga hetk nõelata. Kõiksugu putukad, kes pinisevad, ronivad, nõelavad või hammustavad on ebameeldivad. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendaks, siis on lausa piin olla, sest pole õhku mida hingata.
väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on andnud kindlustunde, et sa oled vajalik ja julguse enda eest seista ja saad vajadusel alati tuge ja abi kui seda vajad. Meie peres on palju traditsioone. Meie peres on kombeks koos õhtust süüa. See on aeg, kus saame rääkida, kuidas kellegi päev möödus, mida õppis, nägi või tegi. See on hea aeg suhtlemiseks. Seda tradistsiooni soovin kindlasti ka ise tulevikus järgida, sest nii kuuled ja märkad oma perekonnaliikmete muresid, rõõme ja oled osanik aktiivses perekonna toimismises. Meie perel on ka kombeks koos reisimas käia. See annab tunde, et perekonnas peitub tugevus ja väärtus, õpid arvestama teiste inimestega ja püüad olla kogu aeg parem ja samas saad olla sina ise. Sind hinnatakse ja väärtustatakse just sellisena nagu oled. Kindlasti olen oma perekonna peegel- kannan edasi neid mõtteid ja
Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea. Kuigi alles kevad algas.' Kevadrõõm Kevad Päevad läinud pikemaks, Kui sa tasa olla püüad, meelgi muutund rõõmsamaks. kuuled, kuidas kevad tuleb. Kaskedel on hiirekõrvad, Põõsais - puudel linde hüüab, pajuokstel pehmed urvad. tali vaikselt ukse suleb. Rõõmsalt ojakene voolab, Päevad pikemad ja valged, taevas päike paistab soojalt. vulisevad ojas veed. Kõikjal linnulaul ja vulin. Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli!
kus mäger joogivett saab.Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu, seepärast kutsutakse teda segatoiduliseks.Pojad sünnivad mägraperesse märtsis-aprillis.Perekonnas on 2-5 poega.Urust hakkavad nad väljas käima 2 kuu vanuselt.Mäkra ohustavad kiskjad on hunt ja ilves. 3. Linnud Palumets on nõmmemetsaga sarnane, sest mõlemad on suhteliselt linnuvaesed.Siiski võib seal kohata metsist ,musta rähni või metskiuri.Kui palumetsas kuuled iseäraliku kiljumisetaolist häält, siis on see üldjuhul musträhn.Musträhn on peaaegu poole meetri pikkune lind, ta nokk on kollane ning isaslinnul on ka punane lagipea. 4. Kokkuvõte Sain teada , et palumetsal on paris palju seoseid nõmmemetsaga. See on samuti linnuvaene nagu nõmmemets.Sain ka teada , et enamus palumetsas elavad putukad on seotud männiga.Endal pole seoseid palumetsaga. Palumets
ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, Kleiti rohelist kes kannab, alt päevauudiseid kuuled. väikest mütsi taevakarva? Valusalt kõrvadest läbi Mütsil helekollast pannalt? lõikavad maailmatuuled. Sinilill, ma arvan. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Tänan kuulamast
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt
nii on meie armastus võimalik. Printsess(segaduses):Ma ei saa seda ju ometigi teha, mis saab siis minu praegusest elust? Sõdur(kärsitult):Ma arvan, et sul oleks aeg otsustada, kas sa lahkud minuga või mitte. Ohvitser juba otsib mind ja teab, et mul midagi taolist plaanis on. Ohvitser(alumiselt korruselt): Poeg, ma tean, et sa seal oled. Seekord sa nii kergel ei pääse, et printsessi endaga kaasa viid. Ma tean küll, et seda sa oledki pikka aega plaaninud. Sõdur(vaikselt printsessile): Kuuled.. juba ta ongi siin. Põgeneme kohe või me ei näe enam teineteist mitte kunagi. Printsess(hirmunult):Olgu ma olen valmis sinuga koos põgenema. Sõdur(asetab nööri konksu külge ja seejärel laskuvad nad printsessiga koos aknast alla): Tule printsess sõidame mu hobusega minema. Printsess ja sõdur on hobuse seljas ja kappavad minema.
mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab
jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetappu pidevalt. Ta kutsub Martini enda hooleks antud majja. Seal armub Martin Isabella ning nad veedavad öö koos. Järgnevatel päevadel muutub mees armukadedaks ISabella üle pärast unenägu, mille ta seob tüdruku motiividega. Ühel päeval, Martin Justuse õhutusel, tülitsevad tõsiselt. Isabella lahkub korterist ust paugutades ning Martin tahab sisimas temale järgi joosta aga otsustab mitte. Järgmisel päeval kuuled uudist, et Isabella oli enesetapu sooritanud enda ema relvaga. Martin satub selle peale meeltesegadusse. Kõnnib ringi ärevil ja rahutult otsides juhtnööre ja vihjeid mida võis Isabell enda kirjaga öelda enne surma. Järgmisel päeval otsib Justus, alateadlikult, inimeste tuge. Räägib endise klassikaaslasega, kes nüüd on kriminaaluurija, kui ka vana armastatuga - Lydia. Koju jõudes on mees endiselt häiritud ja rahutu
"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale!
Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus „Hirm” on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt
Mõni teeb selle vea, et ajab sassi failure-treeningu ning lihtsalt raske treeningu, samas kui tõde on, et vähemalt sama raskelt võib treenida ka ilma failure´ita. Failure-treeningu vältimine võimaldab närvisüsteemil tunda end palju ärksamana, mistõttu suudad treenida paremini ning suuremate raskustega ega vaja pikki puhkepause, mis pikemas plaanis viib selleni, et saad rohkem lihaseid. 10. Rasvapõletuseks peab pulss olema 60-70% maksimumist Kui kuuled sellist väidet, peaksid hakkama su peas lööma koheselt häirekellad. Ja kõvasti! Täpselt samamoodi nagu siis, kui kuuled kedagi ütlevat, et organismil kulub rasvapõletuse alustamiseks 20 minutit. Lihtne ja meeldiv tõde on, et organism põletab rasvasid ööpäevaringselt. 60-70% müüt tuleneb sellest, et selles vahemikus põletab organism kaloriliselt rohkem rasvu kui süsivesikuid. See on super, aga mis siis? Kuna meie organism on tark, püüdleb ta kogu aeg tasakaalu poole
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon)
Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam ei tule enam seda suve. Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir.
valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest endast. Kui kuuled seda, mida tahad kuulda, siis see rõõmustab. Kui vastupidi, siis masendab. Siit ka levinud ütlus, et tõde on valus kuulata! Aga absoluutse tõega peab leppima. Ka kurvastava tõega, sest see on vahel ainuke asi maailmas, mis on täiesti õige. Väga tihti esineb tões ette meelelist kogemust. See on kogemus, kus sa tead, et sul on õigus, aga sa kas ei julge seda välja öelda või hoopis surub keegi enda tõde peale. Usun, et paljud on
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest,
kuni taipasin tashilju, et sa leiadsaatuse summa, kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. Ekstaas On päris kindel: jalge alla jääb sul tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Kui suur on korraga isu! Hing, ära ohus karda kukku vaid senisest end lahti kisu ja keera vanad uksed lukku! Sind ümbritsevad jäised tuuled, ööst kerkib tühi mägiahel. Sa aimad sügavust ja kuuled metsloomi kaljuseinte vahel. Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks su ees siis kuristikud kaanduks, hall kivi raskeid vilju pillaks ja kiskjad alandlikult taanduks. Maalija lõvipuuris Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ,a segan värve, teades, et sest puurist ei vii ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks, ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, -
draakonid . Harry sai kõige tugevama draakoni , kes purustas kaitse ketti ja hakkas Harryt taga ajama ümber kooli . Lõppuks draakon lendas vastu silda ja kukkus maha surnuks , siis Harry läks kuldset muna tooma . Kõigil võistlejad said munad kätte mis oli ka ühtlasi nende järgmise ülesande vihje . Harry tegi muna lahti ja sealt tuli vali kisa . Üks teine võistleja andis Harryle vihje , et tee see muna vee all lahti ja siis kuuled vihjet ja nii ka Harry tegi . Vihjest ta kuulis laulu mis ütles et järgmises ülesandes peab ta suutma hinge hoida kinni tund aega . Harry hakkas otsima kuidas hoida hinge tund aega järjest kinni . Otsides kaua leidis Harry ühe taime mis annab lõppused ja selle taime mõjud toimuvad tund aega . Harry pidi vee alt tooma ära sõbra kes oli vee all kuna üks võistleja katkestas tähendas , et üks inimene jääks muidu päästmata
Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks ,,Ilmavalgus" Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. ,,Magamaminek" On akna taga tähed, ja linnud lendavad. Kui õhtul sängi lähed, jääd üksi endaga. Kõik arvavad,et magad. Kuid mõtteid mõlgutad. Öö istub ukse taga ja jalgu kõlgutab. ,,Kuu" Kuu ei näe ega kuule
Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli. Eristuslävi kõige väiksem ärritajate erinevus, mida inimene märkab. Pole juhuslik suurus, erienvatel meeltel kindel konfitsent, nt nägemisel 1/1000. Kuulmise puhul väiksem. Raskuste tõstmisel 1/30.
kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama palju hiljem. Üks suurimaid koolimuresid on surve, et pead häid hindeid saama, kontrolltööd peaksid vähemalt rahuldavad olema ja loomulikult eksamid ning kas ma olen piisavalt tark, et ülikooli sisse saada. Mured algavad juba algkoolis, kus väikesed lapsed närveerivad, mis nad kontrolltöö said, pole just harv juhus kui kuuled kooli peal kolmandas klassis käivat last küsimas:"Mis sa kontrolltöö said?", loomulikult on pinge ka tekitatud lastevanemate poolt, kes tahavad, et just nende maimuke oleks targim omade seas. Kolmandas klassis on tasemetööd, siis tehakse suurt kordamistööd, sest võetakse ju võimalikult lühidalt kolm eelmist klassi kokku. See on esimene suur töö ja loomulikult nõuab ka palju närvipinget. Kaheksandas on proovieksam. Seda kardetakse, sest ikkagi ju esimene sellelaadne
krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba de hlmas hljuv vike hetk pimeduse ukselvel tammub krkkleduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnarngast taamal suitsujoa triip triibult jrge vean kui muldsel toal. Siin vaikuses ma olen hetk veel, ehkki leek valjust tuuleiilist knlal kustus siis just, kui prisin: no kuis sul leb? Kll tean ju, tean, et sealtpoolt kike ned, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui prdun tuule poole, su silmad seal, kus kiigub tammeleht. Mu jaoks on tajumatud teed veel toonel ning nnda toon su lemmiklilled mulda kui taevasinaks. Ja tabab taas mind ehm: sa oled seal, kust tagasi ei tulda. Kesk jrve janus Paat otsib omapi nd varju krkjaist, ks ktepaar just pillanud on aerud. Ei ole sudja vsinud, ei nrk, vaid kesk jrve janus nagu thjal kaevul, sest nkk ta paadipras phib piisku, mis paljal ihul prlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku?
kala püüda, golfi mängida ja ujuda. Ta armastab elada! Ta on mees ilma käte, jalgade ja muredeta. Tema on õnnelik. Oma raamatus toob Covey päris mitmes kohas välja näite Victor Frankl-ist . kes oli tuntud psühholoog. Ning kes viidi Ausvichi koonduslaagrisse. Mis siin veel sisse tuleb, on sotsiaalne peegel: “ be careful what you say” 2. Covei tõi sellise huvitava loo siia. Et kujuta ette et lähed mõne oma armastatud inimese matustele, kui sisened kabelisse märkad lilli, kuuled muusitakt, näed sõprade ja perekonnaliikmete nägusid, tunned ühist kaotusvalu ja tänulikkust, et tundsid seda inimest. Kui lähed ja heidad pilgu avatud kirstu, satud äkitselt silmitsi iseendaga. Need on sinu matused, aga praegusest hetkes kolm aastat edasi läinud. Voted istet ja silmitsed mälestuslehte oma käes. Esimene kõneleja on perekonnaliige, teine on üks lähedane sober, kolmas on töökaaslane , neljas on ühiskondlikust organisatsioonist, kus kaasa lõid.
Ma ei kujutaks ette kui keegi koguaeg mind käsutaks ja ütle, mida mina peaksin tegema ja mida ma ei tohi teha, nii oleks väga halb elada ja siis oleks selline tunne, et kus on minu vabadus ja miks ma ei saa seda kasutada. Paljud poliitikud räägivad, et Eesti on kõva demokraatia riik, mina ei ütleks niimoodi, kuna mitte üksi otsus ei ole vastu võetud niimoodi, et küsitakse rahva arvamust . Minu arust on Eesti riik pigem diktaator, võetakse vastu sellised otsuseid, mida kuuled alles siis kui saad trahvi või uudised midagi räägivad.See teeb närvi mustaks aga noh, mida saab minusugune inimene teha selle heaks. Mida me kõik ootame Eestilt on see, et nad arvestaks oma rahvaga ja teeksid seda, mis ka rahvale meeldib. Või noh, et nad seletaksid lahti mida see toob meile kaasa, kas negatiivset või positiivset. Euroopas on palju paremaid riike kui Eesti, noh rahvas saab rohkem palka ja arvestatakse rohkem inimestega. Soome on üks kena näide ja Rootsi, Eestis võiks
ta ei kordu ega korrutu. Ainukene terve eluaja Ma tahaksin, et taltsutaksid mind, ma tahaksin, et lahustuks mu kainus, et lõhestaks mind igatsus ja aimus - ma tahaksin, et taltsutaksid mind. Ma tahaksin, et taltsutaksid mind, et tunneksid, mis tähendab sind tunda - siis viljaväljadestki näeksin und ma. Ma tahaksin, et taltsutaksid mind. Ma tahaksin, et taltsutaksid mind, siis usaldaksin sulle salasõna, mis imelihtne, aga igivana - kui tuled lähemale, kuuled mind... Mees ja naine - kaks kätt kokku pandud ürgseteks riituseks Jumala kiituseks Kui ma ei kõnele sellest, ma suren. Kui tunnistan seda, see tapab mu. Taevas, mida ma teen? Nii nagu külma raua külge keel, on Sinu vastu sattunud mu süda. Ja süna sajaks sõjaks rebitud ja põlatultki mällu põletatud kui orjamärk, kui usutunnistus. Kas Sa ei taipa siis, ei taju, tunne, mis tagajärjed kivist kiirgavad,
Koostanud: Kertu Roosla Tulevikumälestusi meenutades ''Mine nüüd lavale! Sa kuuled isegi, kuidas rahvas sind kutsub! See oli ju su elu unistus siiani, ega sa ometigi nüüd tagasi astu? Ei ei. Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen,
Miks tema pere Siberis ei käinud?" · Mälestused: Luuletus "Hingedepäeva poees" "Neidsamu, mida mõtles kord tema, Kui ta me kõrval veel käis" · Vanaema tarkused: Luuletus "Rõõmust" "Vanaema torises ja ütles:"Mõni ime! Elada saab üldse ainult elurõõmu nimel!"" · Hetkes elamine: Luuletus "See hetk" "Ava kõrvad- seda, mida sa praegu kuuled , võid sa kuulda ainult praegu. Ava silmad- Seda, mida sa praegu näed, Võid sa näha ainult sellel hetkel." Luuletus "Kuulsusest" Luuletus räägib sellest, kuidas Eesti ei suuda iseseisev olla, vaid ihkab ühest sõltuvusest teise. Ühinedes erinevate liitude ja ühingutega kogub Eesti kuulsust igalpool mujal kui riigis eneses. Tänan kuulamast!
Ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt -- Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Kes oskab kõiga keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, Nii s¨gavusest tilk Ja kuskil kohab meri -- Suur surma silmapilk. Vassil Ridala Luiged Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu, Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid. Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl. Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund. Henrik Visnapuu Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast.
Globaliseerumise tagajärjel on maailmas liikumisvabadus suur , seega igasugune migratsioon soodustab erinevate keelte kasutamist ja põimumist. Keele põhjal aga jagame inimesed omadeks ja võõrasteks Kaasaegses maailmas segunevad keeled jõudasti, kuid vaatamata eri maade survele on eestalsed suutnud alal hoida oma emakeelt. Eesti keelt kõneleb maailmas vaevalt miljon inimest , aga see ongi väikese rahva eripära, eesti keel on maailmas haruldus. Kui kuuled välismaal kedagi seda kõnelemas , tunned äratundmisrõõmu sa võtad selle inimese omaks. Seevastu eesti keele keerulisus ei võimalda enamikul muulastel seda selgeks õppida, see tähendab, et me ei suuda neid omaks võtta. Keelebarjäär kaitseb meid varjatult. Sellise arutelu põhjal võib öelda, et ainus tegur, mis eristab inimesi, on keel. Siiski nähakse esmapilgul inimese välimust, mitte tema suhtumist.
Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997 Sellele luulekogule on omaltpoolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke ,,Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir ,,Pilvede püha" 1965 Luuletaja esikkogu. Siin peegeldus tema tugev suhe loodusega Kogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka.
.) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall) Võimatud kujundid- kujundid, mida on võimalik paberil, kuid mitte päris. Ambivalentsed kujundid- kujundid, mida saab vaadata mitmet pidi (ühel pildil näed kaht erinevat asja) Võimatud- 5. Tähelepanu. Liigid ja omaduse, maht. Tahtmatu, tahtlik, järeltähelepanu. Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni.
Prig: Ahsoo, et lõpetad, kui mu ülesanne oleks lõpetada, siis ma lõpetaks selle nii, ma lõpetaks selle nii, nii, nii, et ma tõstaksid viimase tseeni, stseeni, stseeni, viimase pildi emotsionaalselt ülesse, näiteks nii, see seal kuulub teile ja see siit kuulub mulle. (suunab igaühe pilli juurde ja hakkavad laulma) Ja kui oleks tarvis lõpetada sinjoore Prigella krambiteatri süsteemi järgi esimene vaatus, siis võiks selle lõpetada selle järgneva krambimuusikaga. UUS PILT Celio : Kas kuuled mind, õel nõme nõid, nimeks kel Fatamorgana, tobe nimi. Kas kuuled või, sind hüüab sinu vaenlane, hea võlur Celio... 5
ja südant teeb paremaks Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Ood algebrale Punase tindita, Kahtedest vaba Pole mul ühtki Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg.
Saate eesmärk oli tutvustada eestlasi, kes elavad erinevates Euroopa paikades. Igas saates võis näha inimesi, kes naeratavad ja säravad, ülirahul oma otsusega just sinna elama asuda. Maire Aunaste vastas küsimusele, miks see nii on, et kui tema Ameerikast tuli, naeratas ja kallistas ta samuti kogu aeg. Pisut aega hiljem aga mitte. ,,Eestis tabavad sind hoobilt igasugused mured ja hirmud. Keerad televiisori lahti ning kuuled pidevalt ainult probleemidest," selgitab Maire Aunaste. Inimesed harjuvad sealse eluga ära, kindlustatakse endale seal normaalne elu ning ei mõeldagi enam tagasitulekule. Inimestele, kes on olnud sunnitud Eestist lahkuma või on läinud vabatahlikult, on avanenud ka palju uusi uksi ning on saavutanud isegi kuulsuse. Kõige eredamalt on meeles ,,Pealtnägija" lugu Mihkel Roosist, Eestis sündinud ja kasvanud, ent teismelisena perega Ameerikasse kolinud perest
See ei olnud üldse sünge ega igav. Põhiliselt esitasid ilusaid meelodiaid keelpillid viiulid, tsellod ja kontrabassid. Tellod ja kontrabassid mängisid mängisid sügavamaid ja kohati natuke süngemaid teemasid. Puhkpillid kõlasid võimsalt ja sageli rõõmsameelselt. Ma ei olnud kunagi näinud mängimas metsasarve, selles sümfoonias oli metsasarvel pikem soolo, mida ei esinevat eriti sageli. Ilmselt oli see väga professionaalne, kuid kui kuuled esimest korda sümfooniat, siis ei oska seda hinnata. Tegelikult oli see sümfoonia palju ilusam, kui ma arvasin, kaunite meloodiatega ja üldse mitte igav. Natuke meenutas see Taikovski ballettide muusikat. Igatahes tundus, et orkester mängis just nii, kuidas dirigent soovis ja Anu Tali oli väga rahulolev, kui teos lõppes. Rohkem meeldiski mulle Taikovski 5. sümfoonia. See oli arusaadavam, meloodilisem. Lisaks kuulsin, kuidas mängivad koos nii paljud erinevad pillid ja
teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm. Sellised kunstnikud nagu Piero della Francesca, Turner, Rembrandt, Vermeer, Peter Paul Rubens, van Gogh, Cezanne, Degas, Monet ja paljud teised on tegelikult juba koolist tuttavad. Suurepärane oli õpitud teoseid ka oma silmaga näha. Võin öelda, et kunsti puhul kehtib kindlasti ütlus, et oma silm on kuningas, sest see, mida sa juba oma silmaga näinud oled ei kipu nii kiiresti ununema nagu see, mida sa koolipingis istudes näed ja kuuled. Sarnaselt KUMUle on ka see hoone väliselt suursugune ning aukartust äratav, samas aga on sisemised ruumid väikesed, tekitades intiimse õhkkonna. KUMU seinad on valged, Rahvusgalerii omad hoopis esindavad tumedaid ja raskepäraseid värve, mis veelgi rõhutavad sealsete taieste tähtsust ning rolli Euroopa kunstis. Üleüldiselt on aga ruumid jagatud nelja kategooriasse. Kõige varasemad taiesed pärievad 13. kuni 15. sajandini. Nende piltide temaatika põhineb sügavalt usual ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
