· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S,
Alkeenid: on kllastumata ssivesinikud.Tema molekul koosneb ssinikust ja vesinikust ning C-de vahel on vhemalt ks kahekordne kovalentne side. nimetuse kpp -een ldvalem CnH2n alkeenidest vivad prineda ka ssinikradikaalid -CH---CH2 e. vinl (krval side) alkaanidl esinevad ka isomeerid, vivad olla ka tskloalkaanid.Alkeenide isomeerid: trans vi cis ja nad on omavahel isomeerid. Alkaanide saamine: 1)laboratoorsel teel- alkoholide dehdraatimine(vee ra vtmise teel) nt. CH3CH2OH->H2O+CH2=CH2 2)tstuslikul teel- alkaanide dehdrogeenimiselt CH3CH2CH3->H2+CH2=CH-CH3 Alkaanide fsikalised omadused: 1)homoloogilises reas 3 esimest liiget
a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks. * Keemilise sideme tekkimisel eraldub energiat eksotermilised reaktsioonid. * Keemilise sideme katkemisel energia neeldub aines endotermilised reaktsioonid. * Mittepolaarne kovalentne side. -) Tekib tavaliselt ühe ja sama molaarmassiga aatomite vahel. -) Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. -) Üksik aatomid on ebapüsivad nad on kõrge energiaga. -) Üksik aatomid liituvad, et minna püsivamasse olekusse, kui väliskiht seda võimaldab. Nt: O2; H2 O8/2)6) = üksiksidet märgitakse ja kaksiksidet = -märgiga. * Polaarne kovalentne side. -) Tekib erinevate mittemetalliliste/molaarmassidega aatomite vahel.
Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. Summaarne valem näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite k...
15. Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele. Eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb. N:Ge, Si, Se, As, In, PbS 16. Ränikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra järgi. Ränikristallil on kindel sulamistemperatuur. 17. Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu. Teatud temperatuurini püsivad kõik valentselektronid oma radadel- vabu elektrone pole. Temperatuuri tõustes ei suuda elektronid oma trajektooril püsida ja saavad vabadeks elektronideks, elektri juhtideks. 18. Pooljuhi omajuhtivus- puhta pooljuhi elektrijuhtivus. Puhtas pooljuhis puuduvad normaaltingimustel vabad elektronid. 19. Lisandjuhtivus- võõraste aatomite poolt põhjustatud elektrijuhtivus. 20. 1)Doonorlisandil jääb elektrone üle(elektronjuhtimine, n-tüüpi pooljuht) 2)Akseptorlisandid on lisandid, m...
3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektron äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist katioonide moodustamisel mõõdud vähenevad. 4.Kas kovalentne side on suunatud või ilma suunata?suunatud side,millele on iseloomulik sideme suund ja nurk. 5.Millised on võimalikud kristallstruktuuri variatsioonid monokliinses kristallsusteemis? Lihne-ja tsentreeritud monokliinsed elementaarrakud. 6.Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur?Olgu esimene tihedalt pakitud aatomite kiht tähistatud A kihina.Selles kihis on aatomite vahel kahte tüüpi tühimikke
Nukleofiilne asendusreaktsioon Nukleofiilne asendusreaktsioon NaOH dissotsieerub lahuses - H + - H C Cl H H O Erinimeliselt laetud osakesed + Na tõmbuvad Halogeenühendis on elektronpaar suunatud elektronegatiivsema Side süsiniku ja elemendi kloori vahel ehk kloori katkeb ningpoole, tekib seetõttu OH - ja OH moodustab süsinikuga sideme, ning tõrjub Cl-i - onCmolekulis vahele osalaengud. välja (on ründav osake). Keemilised omadused Eelne...
- vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel.
jagamist kahe lämmastiku molekuli N2 moodustava aatomi vahel (joonis 2.27c). 22. Mis on sp3 hübridatsioon? Hübridatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp3 hübriidset orbitaali 23. Mis on grafiidi pehmuse aluseks? süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk. 24. Mis on teemandi tugevuse aluseks? 25. Kas kovalentne side on suunatud või suunatu? suunatud 26. Mis on metalilise sideme tekke aluseks? tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. 27. Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid. 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
Endotermiline reaktsioon Sideme lõhkumisel energia neeldub. 2) Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või -ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivasse (väiksema energiaga) olekusse; energia eraldub ja keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 3) Metalliline side metallide vahel Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel. Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine.
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga
Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side. Nt metaanis üksikside süsiniku ja vesiniku aatomi vahel 12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni 13) oksüdeerumine- on elektronide loovutamise protsess, energia vabaneb Nt. Ca loovutab 2 elektroni 14) süsiniku võimalikud o.a- süsiniku võimalikud o.-a on -4 kuni +4, sest ta asub IV A rühmas (4 elektroni väliskihis, saab 4 juurde võtta/ära anda). Nt
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel.
Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla. Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Hargnev ahel süsinikahel hargneb mitmeks ja on seotud naabersüsinikega Hargnemata ahel süsinikuahel on ühe pika ahelana Tsükliline ühend suletud süsinikahel Alkaanid orgaanilised ühendid, kus süsinike vahel on kovalentne üksiksida Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained Hüdrofoobsus vett tõrjuvad Oksüdeerumine kõik orgaanilised ained on redutseerijad st. nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel Täielik oksüdeerumine siis kui mingi aine põleb täielikult Mittetäielik oksüdeerumine aine ei põle täielikult ja eraldub tahm Paralüüs aine lagunemine kõrge temp toimel.
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil moodustunud side. Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal molekulorbitaal. Elektronpaari doonor aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tüh...
Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbrom...
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..)
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetus...
....................................................................................12 3 Sissejuhatus Penteen kuulub alkeenide perekonda, valemiks on C5H12,Penteeni omadused on samad, mis tema perekonnal ehk alkeenidel. Alkeenideks küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et
Need aatomid moodustavad molekuli, kuna nad muutuvad suhteliselt kergesti Na+ positiivseteks ja Cl- negatiivseteks ioonideks. Kui Na ja Cl aatomid satuvad lähestikku, ,,kingib" Na oma väliselektroni Cl-le. Ioonsidemega ühendeid on üsna palju looduses. Kovalentne ehk homeopolaarne side. Tema moodustumisel ühistatakse ikka vastasspinnidega elektronpaarid, üks elektron kummaltki ühinevalt aatomilt. Kovalentse sidemega ainete hul looduses on valdav. Kovalentne side on H2 juhtum. H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni, nad asetuvad ühisesse leiulainesse 2 prootoni ümber. Eeltingimuseks on muidugi see, et mõlemad elektronide spinnid on vastassuunalised. Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii, et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas. 2. Metalli siseehitus : täidetud tsooniala, lubatud tsoon, keelutsoon ja lubatud tsoon. Aatomi kõrgeimal hõivatud tasemel on üks elektron
Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arv aatomis kasvab. (üks periood on elemendirida vasakult paremale) Rühmad - jaotatakse A ja B rühmadeks. Samas A-rühmas asuvatel A-rühma elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv. B- rühma elementidel täitub elementidega eelviimase kihi d- alakiht. Enamasti on neil viimasel kihil 2 elektroni. B-rühma nr. näitab max. oksüdatsiooniastet. (tabelis on rühmad ülevalt alla) 4) KEEMILINE SIDE. KOVALENTNE MITTEPOLAARNE SIDE. Keemiline side on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. Kovalentne mittepolaarne side on keemiline side, milles kahe aatomi ühine elektonipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel.
koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit
Lämmastik Leidumine : õhus 78% Füüsikalised omadused : N2 on värvusetu gaas, lahustub halvasti vees, puudub lõhn ja maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes.
keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Polüsahhariid: kõrgmolekulaarne, üle 10 monoosi, ehituslik ülesanne. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- (RNA) biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja
vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroopia kohta tuua? Orgaanilises keemias on süsinikul alati 4 kovalentset sidet (Kui Sa ei mäleta, siis tuleta meelde, mis on kovalentne side!). Hapnikul on alati 2 kovalentset sidet ning vesinikul 1. Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt. Vasakul on joonis, kus on klassikalise struktuurivalemi abil kujutatud metaani molekul.
kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb
(2p) - vett 3. millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? (2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka? (2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p) neil on ühine fosfaatrühm. erinev aga et DNA-l on desoksüriboos, RNA-l aga riboos. 8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i põhjustab HIV-viirus, mis kandub ühelt kehalt teisele, kas sugulisel v kandumise teel. 9. miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente
tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid. Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
8. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil: a) Kui ∆x = 0 - mittepolaarne kovalentne side (nt H2) b) Kui ∆x = 0-1,7 – polaarne kovalentne side (nt HCl) c) Kui ∆x > 1,7 – iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse laenguga elektronidest Aatom on elektriliselt neutraalne Tuumalaengule vastab elemendi järjekorranumber perioodilisustabelis Meie arusaam aatomi ehitusest on murranguliselt muutunud seoses kvantmehhaanika esilekerkimisega 20 saj alguses ·Rutherford 1909 planetaarne aatomi mudel probleemiks surmaspiraal ·Niels Bohr esimene kvantiseeritud energiaga aatomi mudel - teatud "liikumise olekutes" elektron energiat ei kiirga ·Einstein 1905 valgus on vaadeldav osakeste voona ·De Broglie kõigil osakestel on laineomadused ·Schrödinger 1926 elektron on vaadeldav seisulainena kasutas elektroni kirjeldamisel lainefunktsiooni ·Born - lainefunktsiooni ruut 2 on tõlgendatav kui elektroni leidmise tõenäosustihedus ·Lahendades Schrödingeri võrrandi võime leida elektroni paiknemise tõenäosuse suvalises ruumalaelemendis tuuma mõjuväljas...
Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltu...
omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7.
13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis. 14) Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dm/mol 15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid.
- Alkadeenid nafta; kautsuk plastmass; kumm. SÜSIVESINIKE HOMOLOOGILINE RIDA OMADUS S Ü S I V E S I N I K U D ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Üldvalem CnH2n+2 CnH2n CnH2n-2 Side Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel kovalentne üksikside 1 kovalentne kaksikside 1 kovalentne kolmikside Nimetuse - aan - een - üün tunnus Metaan CH4 HOMO Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2 LOOGI CH3 CH3 CH2 =CH2 CH CH LINE Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 RIDA CH3 CH2 CH3 CH3 =CH CH3 CH C CH3
Valgud jaotatakse kahte rühma: aminorühm (NH2) ja karboksüülrühm (COOH).Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat jätku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi,mis toimub siis,kui lõhustavate tegurite(kuumutamine,happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,mida nimetatakse peptiidsidemeks.Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks.Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur,on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust.Kõikidel valkudel aga
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ru...
elektronipaariga aatom · Negatiivne laeng või osalaeng - · Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronipaari teise osakese tühjale orbitaalile · O, N REAKTSIOONIDE ANALÜÜS · Ründav osake reaktsiooni alustav osake · Reaktsioonitsenter nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. *Näited * Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid * Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. * Agregaatolek: Mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda kiirem on reaktsioon. * Kontsentratsioon: Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema kineetilise energia, mis toob kaasa põrgete arvu kasvu reagentide vahel. * Katalüsaatorid: Katalüsaator kiirendab reaktsiooni, võimaldades reaktsioonil toimuda teistsuguse mehhanismiga, mille
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...
IV ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE TASAKAAL I Elektrolüütiline dissotsiatsioon. 1) Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olukus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nôrgendab nende sidemeid. 2) Polaarsed kovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad (HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk
Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sidemeliik vesinikside. Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis. Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side. 2 Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses
erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H ). Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne() ega on tsülklis. Valke jagatakse: i
Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, koostise püsivuse seadus, ruumalaliste suhete seadus,Avogadro seadus. 5. Keemiline side, sideme pikkus. Keemilise sideme tüübid: Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside ja doonor- aktseptorside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist. 6. Ainete liigitus: Liht- ja liitained. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: Oksiidid ja nende liigitus. Happelised oksiidid, happevihmad. Happed ja nende liigitus, pH lahustes. 7. Hüdroksiidid, nende liigitus ja keemilised omadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
