s u u e p ite e l jm . s ig im is e lu n d Lootekestad: ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna,
Paljudel loomadel kutsutakse primaarset munakesta ka vitelliinkestaks e rebukestaks, imetajatel kutsutakse seda helevöötmeks e läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida) Rebukest kaitseb munarakku mehaaniliste vigastuste eest, samuti toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt
kollase või punase värvuse. kohaldata. Karüogramm organismi ühe raku kromosoomide Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu mitoosi mikrofotost. molekulis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või Koorion (kõldkest) loodet ümbritsev välimine meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisu. Kromatiid ühest DNA molekulist koosnev Keskkond on kõik see, mis ümbritseb organismi
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad) teloletsitaalne - polaarne, rebu ühel poolel (linnud) Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku poolt; katab munaraku membraani e oolemmi; nt zona pellucida imetajatel - sekundaarne munakest - toodetud abirakkude poolt; katab munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4
trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru 3) Mesoderm ( keskmine) esineb kõrgmistel liikidel) Ektoderm pea- ja seljaaju, erinevad närvid, meeleelundid, nahk ja tema tekised Mesoderm luud, lihased, vereringeelundkond, sugu-ja erituselundkond ja nende epiteelkoed Entoderm hingamis- ja seedeelundkond ja nende epiteelkoed Biogeneetiline reegel embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk- järgult, saavutab maksimumi 6 rasedusnädalaks, püsib suhteliselt kõrgena ka 12 nädalani. See hormoon toimib kollakehale sarnaselt LHga, ei lase kollakeha taandareneda, emaka limaskest ei irdu. On hädavajalik. 2. 8ndast nädalast järk järgult hakkab platsenta ise produtseerima progesterooni.
kohe limaskestale, vaid implantatsioone eh pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk ema kook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk- järgult, saavutab maksimumi 6 rasedusnädalaks, püsib suhtelise kõrgena ka 12 nädalani. See hormoon toimib kollakehale sarnaselt LHga, ei lase kollakeha taandareneda, emaka limaskest ei irdu. On hädavajalik. 2. 8ndast nädalast järk järgult hakkab platsenta ise produtseerima progesterooni.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 2. Keskkonnaprobleemid Eestis Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie
raskusjõu mõju eest. On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks. Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e. kusekott imetajatel kujuneb soolejätkena, hakates ühendama loodet ja platsentat. Allantoisist kujuneb lõpuks nabaväät. Nabaväädis on veresooned, sellel on põhiliselt tranportfunktsioon, teatud määral ka eritus. Pärisimetajatel esineb naba. 4) Koorion e. irdkest kõige välisem lootepoolne kest, mis moodustab hattusid. Hatud tungivad emaka limaskesta. Hattudest ja emaka limaskestast kujuneb platsenta. Koorini tükikesi kasutatakse sünnieelses diagnostikas. Kohe saab piisavalt materjali uuringuks. 5) Platsenta e. emakook koosneb ema ja lootepoolsest osast. Platsentas on kahe ruumis süsteem. Lootehatud verega moodustavad ühe ruumi, emaka limaskesta verega täidetud õõnsused on teine ruum
34. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus. Tōeline hermarodiit -isendil on mōlemasugupoole sugunäärmed Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 35. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine. Üks kaksikutest, kes on emane ja steriiline. Tuleneb kimäärsuses ja on soomääratluse anomaalia. Veistel 90% erisoolistest kahemunakaksikutest on friimartinid. Tekib kui kaksikute koorion liitub, seega esinevad ka veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Seotud X-Y antigeeniga, kuid kõik kimäärid pole friimartinid. Esineb vererakkude kimäärsus. Isend on viljatu. Isane kaksik – suguorganid on normaalselt arenenud, kuid sigimisvõime on langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis). Munasarjade asemel võivad olla väikesed testised
LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide
emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk-järgult, saavutab maksimumi 6 rasedusnädalaks, püsib suhteliselt kõrgena ka 12 nädalani. See hormoon toimib kollakehale sarnaselt LHga, ei lase kollakeha taandareneda, emaka limaskest ei irdu. On hädavajalik. 2. 8ndast nädalast järk järgult hakkab platsenta ise produtseerima progesterooni.
31 munasari") ning suureneb kollaskeha hormooni sisaldus, mis toetab raseduse arengut. Tavaliselt toimub implantatsioon emaka eesmisel või tagumisel seinal munajuhade suubumise kõrgusel. Kui implanteerumine toimub mingil põhjusel madalamale emakasse, võib see kaasa tuua häired raseduse kulus ning ka raseduse katkemise. Raseduse arenedes ümbritseb lootemuna kolm lootekesta: detsiidua, koorion ja amnion. Detsiidua kujuneb kollaskehahormooni suurenemise järel, ta väldib lootemuna ülemäärast tungimist emaka limaskesta. Detsiidua koosneb kolmest osast: 1) kapsulaardetsiidua, mis katab lootemuna emakaõõne poolt, 2) basaaldetsiidua, mis paikneb lootemuna ja emakaseina vahel, 3)parietaaldetsiidua, mis katab emakaõõne seda osa, kus lootemuna ei ole. Basaaldetsiiduast kujuneb raseduse arenendes platsenta e. emakoogi emapoolne osa.
Vaaatame pärisimetajate näitel!!! 1. amnion ehk vesikest on kõige loote poolsem kest, mis on täidetud veerikka vedelikuga. Ülesanded on sama mis veefunktsioonid organismi tasandil! 2. allantois e. kusekott , seal kujuneb entotermist kesksoole jätkest nabaväät, milles on veresooned. Nabaväät ühendab platsentat ja loodet. Pärast sünnitust nabaväät katkestatakse ja selle jäljeks on naba. Iseloomulik vaid pärisimetajatele. 3. koorion ehk ird(kõld)kest, loote kõige välisem kest ja annab loote poole osa platsenta. 4. platsenta e. emakook kombineeritud lootekest, mis koosneb loote poolsest osast ja ema poolsest osast. Emaka limaskesta tekkinud lakuunid, millesse suubuvad ja väljuvad veresooned. Platsenta ülesanded: a) gaasivahetus, lootelt CO2 ja lootele O2. loode peab hapniku omastama ema hemoglobiinilt. Loote hemoglobiin seob hapniku palju tugevamini
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Protsesside toimumiskoht. Lootekestad- ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu. Inimese lootekestad. Amnion e. vesikest vaata vee ülesanded organismi tasandil. Allantois e. kusekott moodustub soole keskmise osa jätkest ja pärisimetajatel kujuneb sellest nabaväät, mis sisaldab veresooni, nabaväät ühendab loodet ja platsentat. Allantoisi olemasolu tõestab naba (naba on teistel loomadel ka, pingviinidel naba pole pole imetaja). Koorion e. ird- või kõldkest- kõige välimine lootepoolne kest, moodustab hattusid ja annab lootepoolse osa platsentast. Platsenta e. emakook- olemas nii loote kui emapoolne osa. Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele.
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
