,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja.
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja.
• 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”.
oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele
Vene teose analüüs 1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9
Riik, kus ma tahan elada Mina elan Eestis ja olen selle üle uhke. Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et ri...
relvajõududes. Üksikuid mehi leidus ka pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase. Mehed, kes olid valmis minema kaitsma oma kodumaad. Saksa armeesse läksid sõja algperioodil Eesti vabathtlikud. Vabatahtlikud olid eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioooni ajal kogetu eest. Hiljem läksid aga Eesti mehed Saksa armeesse sundmobiliseerituna. Punaarmees sõdisid Eesti mehed sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi mobliseeriti punaarmeesse sellepärast, et Eesti mehed ei tahtnud vabatahtlikult kommunistliku ideloogia eest sõdida.
tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. Lüürika nimega "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest. Juhan Liiv ei idealiseerinud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest võimalikult realistlikult. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka näotuid paiku. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale.
märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse. Kas on õige võtta elu, kui sellest sõltub sinu enda, su sõprade, võib-olla ka rahva ja kodumaa tulevik? Seadus ütleb et on. Kuid, mis on see, mis sunnib inimest oma kodu, see tähendab, oma kodumaad kaitsma. Mingisugune ühtsus, kambavaim. Aastal 1918 see toimis. Poisikesed jooksid koolist minema ja läksid oma kodunõlva kaitsma. Kartsid küll aga ikka läksid. Kas see toimiks ka täna? Koostas Meelis Maalder VIII D klass 16.10.2006
põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone ja politseipataljone. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Sõjaväeteenistusse mindi meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Jaanuaris 1944 moodustati 200.väeüksus, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mina arvan, et eestlastel ei olnud palju valikuid, neil ei lastud palju valida. Ma olen kindel, et estlased tegid õiged otsused, kaitstes meie riiki. Samas said eestlased valida, kelle poolel
sest edasi mines oleks teda oodanud surm. Talle kingiti justkui elu. Retkelt sai ta kogemusi, uusi tarkusi ja mõtlemist kogu eluks. Ma arvan, et me kõik peaksime õppima Kalevipojalt, kes küll läks, et leida õnn võõrsilt. Ta soovis minna maailma lõppu, kuna arvas, et seal on parem. Kuid ta ei jäänud igaveseks, ta pöördus tagasi oma kodumaale, kus teda oodati. Sügaval sisimas me kõik armastame ja ausatme oma kodumaad, seega ärme hülga seda, vaid jääme talle truuks ja rajame oma kodu isamaa pinnale.
4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sándor Petfi langes oma kodumaad kaitstes. Võitles Ungari eest. 7. Kes pani aluse ajaloolisele romaanile? Walter Scott 8. Nimeta Scotti 1 ajalooline romaan. "Ivanhoe" 9. Kes kirjutas teadusliku teose mustlastest? Mis teos? Prosper Merimee "Carmen" 10. Kes suri duellis võideldes? Miks toimus duell? Lisa 1 raamat. Duellil suri Puskin. Duell toimus intriigide tõttu. "Jevgeni Onegin" 11. Kes on loonud Poola rahvuseepose? Poola rahuseepose on loonud Adam Mickiewicz. 12. Millisest rahvusest oli Andersen
Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peategelased Igor Svjatoslavitsh- peategelane, vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Vürst Igor Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Rääkides Liitlastest, siis neidki hakati valima hoolikalt välja, arvestades Eesti Vabariigi geograafilist paiknemist. Aastal 2004 liituti kõige suurema ja seni võimukama allianssiga, NATO, tagades sellega endale kindla poliitilist seisukohta maailmas. Sajandi vahetus toob endaga kaasa mitte ainult riigi majandus kasvu ja poliitika arengut, vaid ka kultuuri laienemist. Kaas aegsed kirjanikud, kunstnikud, sportlased ja ka artistid hakasid leidma oma kohta ka väljaspool kodumaad. Neid hakati tunnistama ja ära tundma laias ringkonnas. Eesti rikkas kultuur pääses valla üle terve maailma ning sai laialt tuntud erinevate rahvaste hulgas. Raskeks olukorraks aga jäi eluolu küsimus, mis on siia maani jäänud lahendamata. Vaatamata, et räägitakse et tööd selle küsimuse kallal on alustatud ja mõeldakse edaspidi samme läbi pole näha tegutsemist, pole näha liihutusi, et tõsta inimeste elutaset.
Kalevipoeg Eelkõige teatakse Kalevipoega kui meie rahvuseepose kangelast. Kuid kes ta meie jaoks tegelikult on? Võimalik, et midagi palju enamat. Kalevipoeg on esiteks müütiline kangelane, kes on mõeldud olema meie kõigi ideaal. See vägilane on mehine, suurt kasvu, õilis ja julge. Ta taotleb õiget eesmärki ja kaitseb oma kodumaad võõrvõimu sissetungi eest. Vaenlased (nt. sortsid) langevad tema ees põrmu. Sündinud tugevaks ja üllameelseks peab ta juhtima meie rahva helgesse tulevikku. Kalevipoeg on vaba mees vabal maal, mis oli, on ja peab jääma vabaks. Kalevipoeg on eestlaste juht. Kuid medalil on ka teine külg ja iga hea peidab endas halba. Kalevipoeg ei ole ainult õilis ja õige mees, nagu teda meile püütakse näidata. Tegelikult on ta kõige tavalisem inimene oma murede, rõõmude ja ihadega. See mees on endast liiga heal arvamusel, ta pole pooltki nii tark, kui arvab end olevat. Kalevipoeg peksab la...
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim ...
" ja täpselt nii see ongi. Neid, kes lähevad Soome paremat palka teenima või Austraaliasse paremat elu otsima, on palju ja kui nii edasi läheb, siis jääb meie Eesti täitsa tühjaks, aga sellel ei või lasta juhtuda. Peame oma riigi muutma selliseks, kust ükski eestlane ei tahagi päriselt ära minna, sest siin on hea olla ja see on ikkagi meie kodu. Riigi sünnipäeva puhul võiksime me kõik mõelda sellele, kui oluline on väärtustada oma riiki ja kodumaad, sest kohati jääb mulje, et me ei tee seda piisavalt. Igaüks meist peaks vaatama hetkeks endasse ja mõtlema, kas tema on uhkusega eestlane ja kui palju teeb tema selleks, et tulevikus elaksime me veel paremas Eestis. See on meie igaühe ülesanne - mõelda Eesti tulevikule. Palju õnne Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul!
5) Ta elu muutub igavaks, ta hakkab elu üle järele mõtlema, elu muutub tüütavaks. 6) Ta püüab kirjutada, talle meeldivad raamatud, ta tutvub Puskiniga. 7) Ta on palju rännanud aga ta igatseb venemaad. Ta peab koju sõitma, sest on saanud pärijaks. Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, nad räägivad Lenskiga armastusest. 12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas.
Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli.
omale meelepärase riigi tekkele. Kodanikel on oma riigi ees ka kohustused, mis on kirja pandud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Näiteks peavad kodanikud säästma loodus- ja elukeskkonda. Minu arvates on see hea näide sellest, kuidas inimesest sõltub tema riigi tulevik. Me peame tegema kõik endast oleneva, et tulevased põlved saaksid ka puhtas ja ilusas Eestis elada. Et riik püsima jääks on vaja kodanikke, kes hoiavad ja austavad oma kodumaad. Kodaniku kohus on olla aktiivne ja eeskujulik teistele. Minu arvates peaks kodanik kasutama kõiki talle antud võimalusi, et riigi elu edendada. Mida tegusam on kodanik, seda rikkam on riik. Kuna just kodanikest ja nende algatustest saab alguse riik.
5.oktoobril 1936 Kahemastiline jaht "Ahto" väljub Tallinnast LääneAafrika kaudu Ameerikasse, kust kavatses alustada ümbermaailmareisi. 2.nov 1938 asus "Ahto" ümbermaailmareisile pardal 19 inimest koos Ahto ja Margareti 14 kuu vanuse beebiga AhtoTheodor. 12.juuni 1939 jaht "Ahto" jõuab Austraaliasse Sydney'sse. 20.detsember 1939 jõutakse Kaplinna. 2.mail 1940 jõutakse tagasi New Yorki (Indian Harbour Yacht Club). mais 1972 Ahto külastab kodumaad. umbes 1982 sõitis Ahto üksinda St.Thomas'est (Kariibi meri) Austraaliasse. Seal kukkus jaht sadamas dokki tõstmisel puruks. 30.juunil 1991 Ahto Walter sureb St. Thomas'e saarel.
See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada
ei olnud iial puudu.´ ,,Risti- rästi" kinnitab Suits, et ta on olnud ustav oma veendumustele ja tõrjunud välist survet, kuid küsib samas: ´Kas olen mees ma koidu? Kas sütitan ma loidu, Kas tuli ma või suits?´ Kordusmotiivina esineb äratundmine, et painajalikus ajas loodud luulegi ei ole saavutanud ootusärevat tulemust. Reaktsiooniaastate masendust ilmutas Suitsu värss tundlikumalt kui kellelgi teisel. Vaenulik aeg oli halastamatult laastanud vabadustahtelist noorsugu ja kodumaad. ,,Painaja" ´Uneks ka öö pole hää kodumaad siin. röövitud nooruse usk. Pimedas vangis on maa, painajast vabaks ei saa uneski hing.´ Ühiskondlikku surutist sümboliseerivad sügise- ja soomotiivid. ,,Laul Eestist" ´Õudne kui needmine ajalugu, mahatallatud jõuetu sugu, kõverad, küürakad vaevakased, juurtega, juurteta mädasoo mülkas. See on Eesti.´ Armastuslüürikas avaldub isikuline aspekt, mis on ,,Tuulemaas" üksikasjadeni konkreetne.
Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse. Tehes kiiret karjääri Peterburi õukonnas, ei unustanud JK ometi kodumaad ega seal valitsevat olukorda. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi - dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. - ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele.Tänu mitme soodsa tellimuse saamisele õnnestus koguda nii palju raha, et teoks teha ammune unistus - õppereis Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse
korratus kaheksakümne kolme departemanguga, kus tavade asemel hakkas kehtima seadus. Ühtlustamine toimus ka majandusvallas. Sisetollide kaotamisega moodustus Prantsusmaal ühtne turg, mis tegi võimalikuks mitu korda tihedama raha ja kaupade liikumise ning suurema kasumi. Mõõtühikute tohutu mitmekesisuse asemel tuli meetermõõdustik. Sõdagi oli muutunud isamaasõjaks Euroopa kuningate koalitsiooni vastu sõdides teadsid sõdijad, et kaitsevad oma kodumaad. Seega revolutsioon aitas kaasa rahva ja riigi ühtlustamisele, kui ka jätkas valgustusliikumist.Revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses.Revolutsiooni ajast on pärit Prantsusmaa prestiiz. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele. Sellega seoses on Prantsusmaa jäänud paljudele inimestele mällu, kui vabaduse sünnimaana.
Euroopas. Euroopa oli midagi suursugust, võimast, midagi, kus anded pidid kahekordistuma. Koht kus olevad loorberid tundusid olevat kohased geeniustele, kelle surematu kuulsuse tunnistajaks olid peamiselt nad ise. Tegu oli tolleaegse meedia levikuga, ajalehed kirjutasid Euroopa säravatest linnadest ja edukuse retseptist, mis oma tõelise maitse saavutab alles seal. Muidugi suureneb edu, kui ollakse tuntud ka väljaspool kodumaad, kuid paljud ei tulnud selle peale, et tähelend tuleb ainult siis, kui ollakse tõeliselt andekad. Kui ollakse juba andekad kodumaal. Talent ei kasva väljaspool riigipiiri.
Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal .
Kuna meie tulevik on laste käes, siis on see ülitähtis, et nad saaksid tutvuda erinevate asjadega, mis teevad riigi loovaks ja edukaks. Näiteks Seiklusfirma 360 pakub erinevaid võimalusi vabaaja veetmiseks, et lapsed kui ka täiskasvanud saaksid ennast arendada. Mida rohkem on erinevaid võimalusi pere ja sõpradega veetmiseks ja vähem virtuaalses maailmas olla, seda vabamaks läheb inimeste mõtteviis ja paremaks riik. Loovad inimesed, kes mõtlevad väljaspool kodumaad ja teiste peale, teevad riigi selliseks, milline ta on. Mida loovam on rahvas, seda rikkam on riik ja seda tegutsemisehimulised on kodanikud ja meie lapsed.
Tiina Kase EV13 Riigikaitse alused 26.10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks?
Ma ei suutnud uskuda, et üks raamat võib nii tugevaid tundeid väljendada. Sind lugedes sain ma aga peagi kinnitust lausele: „Ära hinda raamatut selle kaane järgi.“ Ma ausalt poleks uskunud, et sa mind niimoodi oma sisuga kaasa haarad. Sind lugedes oleksin ma justkui ise kohapeal olnud. Mulle meeldis, et sa olid oma peategelaseks valinud noore poisi, kellel puudus sõjaline kogemus. Paul astus lõpuklassis koos oma klassivendadega sõtta eesmärgiga kaitsta kodumaad ning kogemus piirduski vaid klassijuhataja peetud loengutest. Üleüldse olid sa loonud Paulist väga meeldiva noormehe. Paul ei mõelnud ainult endale vaid tema jaoks olid olulised ka sõbrad. Lisaks oli ta piisavalt kohusetundlik, ta oli nõus vabatahtlikult isegi eesliinis olema, sest tundis, et on teistele midagi justkui võlgu. Uskumatu aga tõsi, aga sa suutsid ka minul tuua paar pisarat silma. See oli üpris lõpus, siis kui Kat sai killu jalga ja Paul ta seljas kasarmusse tassis
teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19.sajandi teist poolt ehk 1850.aastaid, kui J. Köler lõpetas õpingud Peterburi Kunstiakadeemias ning alustas iseseisvat tööd. Rahvusliku kunsti tärkamisel mängis suurt osa ka rahvusliku liikumise tõus. Aluseks said traditsioonid ning nendega rikkalik ja mitmekülgne rahvakunst. Siiski kujutav kunst tekkis peamiselt väljaspool kodumaad. Siin polnud huvi kunsti kui sellise vastu- taluravas oli liialt harimatu,et selle vastu huvi tunda. Kõrgema haritusega inimesi leidus vähe. Baltsisakslaste ringkonnad suhtusid sellisesse üritusse vanulikult ning pahatahtlikult ning see ajendas kunstnikke tegutsema välismaal. Siiski suutsid Köler, Adamson ning Weitzenberg isegi võõrsil olles anda endast parima,et edendada eesti kunsti.
tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei leiaks kaardilt üles oma kodumaad. Sellisel olukorral ei tohi me lasta lihtsalt sündida, sest Eestisse jääks tarku inimesi niivõrd vähe, et meie konkurentsivõime oleks olematu. Haridus on äärmiselt tähtis ja seda eriti väikerahvaste puhul, sest neil puudub võimalus ennast teatavaks teha oma suuruse ja võimsusega. Raske on ka leida spetsiifilise ala parimaid asjatundjaid, sest valik on niivõrd väike ja tuleb panustada rohkem valdkondadesse, kus meil on võimalik ennast kehtestada nagu näiteks kultuur, kirjandus
ainult siis talle usaldatud ülesande , kui ta viib ühiskonda enese järel, kui kunstnik tegutseb omaette , pole seotud massidega, siis ei ole ta mitte midagi. Stendhali olukord Itaalias ja Prantsusmaal oli raske. Tema julge , iseseisev mõtteviis, kaasatundmine revolutsioonile ja jakobiinlastele, ateism , tema teostes leiduvad võitlevast protestivaimust kantud kujud, kõik see muutis talle viibimine raskeks Itaalias ja Prantsusmaal. 1842 kui ta otsustas külastada oma kodumaad Prantsusmaad , suri ta ootamatult otse Pariisi tänaval , rabandusse. Frederic Stendhali teosed: 1."Punane ja Must" 2."Parma Klooster" 3."Armastusest" 4. ,,Lucien Leuwen" 5. ,,Lamiel" 6."Itaalia Kroonikad" 7."Vanina Vanini" Pole täielik , aga siin kõik leitud teosed.
vägivallategu. Oli loodud ideaalne pinnas sakslaste rahvustunnetel baseeruva ideoloogia sünniks ja Hitleri võimuletulekuks. Enamuk saksa rahvast oli aga veendunud, et tegelikult ei kaotanud Saksamaa 1918. aastal sõda, sest Entente' väed Saksamaad ju ei okupeerinud. Niisugusel arvamusel oli ka I maailmasõja ajal kapralina Saksamaa armees teeninud Adolf Hitler. Nagu paljud Saksamaal, oli ka Hitler seisukohal, et tema kodumaad "tabas noalöök selga", mida ei saanud niisama jätta.. Versailles' rahulepingu mitmed sätted osutusid väga karmiks. Nii ei olnud sõjas laostatud Saksamaa võimeline maksma reparatsioone. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see asjaolu, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Tõepoolest - kuidas sai süüdistada selles vaid sakslasi? Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks oli tegelikult ju Serbia rahvuslaste atentaat Austria-Ungari
Taktimõõt vaheldub kolmanda pildi lõpul 4/8-lt 5/8-le ning sealt edasi 6/8-le. Samuti võib "Petruskas" leida polütonaalseid episoode. Kuidas te sattusite Ameerikasse? Mul oli seal kontakte ja kui Euroopas algas II Maailmasõda, siis otsustasin USA-sse kolida. Hiljem naases mulle ka mu armastatu Vera de Bosset, kellega ma seal ka abiellusin ja kolisn elama Hollywoodi. 1945. aastal sain ka Ameerika kodakondsuse. Kas te Prantsusmaal või Ameerikas elades ka kodumaad külastasite? Venemaal käisin ainult korra ja sinna viis mind mu töö. 1962. aastal käisin Sankt-Peterburis kontserte andmas. Milline tunnustus on teile endale kõige südamelähedasem? 1959. aastal sain Léonie Sonningi muusikaauhinna, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus. Aitäh, et jagasite neid kogemusi meiega!
pea nii palju rütme punkteerima kui enne seda. Laul ei ole lüüriline vaid just väga energiline . Lause lõppe ei tohiks pikaks venitada. Kahe taktilises rütmis rõhutada esimest takti. Laulda mahuliselt, sügava kõlaga. Laulu seletas lahti dirigent Vaike Uibopuu Minu arvamus: Laul räägib sellest, et eestlastel on võimas hääl ja nad laulavad kogu oma südamega oma isamaale kauneimaid laule. Kuna meil tuksub me süda sees armastame ja austame me ikka oma kodumaad. Mitte mingi takistuse ees ei anna me alla. "Mingem üles mägedele" Räägib, et minge mägede otsa ja kui ilus on meie isamaa. Vaata ilusat loodust ja kuula linnulaulu ja tulle kohinat. Kui ilus on isamaa. "Sind surmani" Räägib, et tahan kalliks pidada Eestit enda surmani. Kiidab Eestit ja räägib isamaast. "Isamaa ilu hoieldes" On koori laul, üks laulab ees ja siis teised järele. Räägib sellest, et hoiad oma isamaad ja vaenlaste vastu võitled.
Venemaa ega natsliku Saksamaa poolt , kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus neile ühinemine soomega. Ulatuslikuim põgenemine hakkas Soome 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944 aastaks oli soome põgenenud 4000 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabarriigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et kaitsta oma kodumaad. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, põhiliselt Rootsi, Saksamaale otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Välismaalt loodeti sealt pärast sõja lõppu ja omariikluse taastamist tagasi pöörduda Pole mingitki kahtlust, et Teine maailmasõda on jätnud olulise jälje. Kuigi sõja lõpust on möödunud ligi 60 aastat, on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Teise maailmasõja tagajärjel puudus meie riigil ligi pool sajandit iseseisvus
viimane lasi teadmata põhjustel vanemate kodust jalga. Seega pakuti Haydnile vanemat tütart. Haydn võttis ettepaneku vastu. Haydn 28a, mõrsja 32a. 10 aastat õnnetut abielu Naine oli nõudlik, pirtsakas , tõeline raiskaja ja hoolimatu Haydni noodikäsikirjade suhtes AASTAD ESZTERHAZY ÕUKONNAS Kokku 30 aastat Kirjutas palju sümfooniaid, kvartette ja oopereid Aastatega saavutas meister täiuslikkuse Nimi hakkas levima ka väljaspool kodumaad Prantsusmaal, Inglismaal, Venemaal Ei tohtinud õukonnast luba küsimata lahkuda Kui sai välja, meeldis talle kohtuda Mozartiga ja temaga koos kvartette mängida Muud rõõmud armurõõmud. Armus 19aastasesse Luigiasse. Arvatakse, et noorem Luigia poeg on Haydniga ühine 1791. a suri vürst Eszterhazy, tema pärija saatis kapelli laiali. HAYDN VABA MEHENA Pärast orkestri laialisaatmist jäi Haydn küll õukonda
vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud.
Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtust...
Iga samm võiks olla läbimõeldud. Võime ju mõelda sellest, et tulevikus tahame olla mõne suurfirma juhatajad kas Eestis või siis mujal maailmas. Paljud noored on jõudnud elus oma haridustee- ja karjääriga kaugele tänu sellele, et on oma lati nii kõrgele tõstnud. Võimalused õppimiseks on viimaste aastakümnete jooksul aina paranenud. Loodud on rahvusvahelisi haridusühendusi, et edendada noorte haridusteed. Noortele antakse võimalusi arendada ennast väljaspool oma kodumaad kas pikemas või lühemas perspektiivis. Kui noor ise õppida viitsib ja teab, mida ta saavutada tahab, on kõik võimalik. Igal asjal on oma head ja vead. Loomulikult on väga tore saada tarkusi mõnest teisest keskkonnast kaugelt kodumaalt või mõnest naaberriigist. Probleemiks võib osutuda aga materiaalne pool. Paljudel tarkadel ja hakkajatel õpilastel pole lihtsalt vahendeid, et lubada endale kohta Cambridge'i või Harvardisse
november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11. Kuna sai selgeks, et keegi teine kodumaad päästma ei tule, kutsuti vabatahtlikke: kooliõpilased, välisabi sai briti laevastikuga ja Soomest, rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, laidoner, kõhklejad muutsid meelt. Algas pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.
Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis.
Armastus on kõikvõimas Katre Pohlak Armastusest kõneldakse pidevalt ja kõikjal. Sellest räägivad raamatuid, sellest kirjutatakse laule ja vändatakse filme. Kohati võime armastust võrrelda UFOga osad väidavad, et on seda näinud, kuid kuid kas see ka tegelikult olemas on, seda ei tea keegi. Mis on armastus? Eesti keele seletav sõnaraamat annab vastuseks, et tegu on sügava kiindumusega vastassoost isikusse. Tänapäeval ei saa enam öelda, et armastus on tunne kahe vastassoost inimese vahel. Ühiskond on arenenud pidevalt ning tänaval käest kinni jalutavad homoseksuaalid ei ole enam kellelegi üllatus. Me ei saa lugeda armastuseks ainult seda, mida tunneme ühe konkreetse inimese vastu, kellega kurameerime või koos elame. Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks...
isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Kõigil usunditel on mingi kindel õpetus millest ei tohi üle astuda, aga samas on nad väga erinevad. Taoism õpetab, et tuleb ühtne kõiksusega, budism nõuab, et inimene peab saavutama virgunud oleku, islamis tunnustatakse üht ainsat jumalat. Konfutsianism on oluline inimlikkuse tunnetamine, austada kodumaad, ning armastada oma ligimesi. Selle õpetusõnad on ,,ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ." Usk pole vale nii kaua kuni inimene vastupidist ei arva, inimene võib uskuda mida tahes.
Lõpuks tappis José ka Carmeni enda, kuna soovis, et naine teda armastaks. Carmen teda enam aga ei armastanud ning nõustus sellega, et José ta tapab. Joséle saigi saatuslikuks suur armastus Carmeni vastu. Ta oli lõkusus ning ei leidnud enam tagasiteed. José ainus võimalus oligi jätkata salakaubavedajatega koostööd ja teha seda, mida Carmen ütles. Kohati oli tal isegi endast kahju. Väljast võis José paista kohutav jõhkard, kuid sisimas oli ta hea inimene. Ta hindas väga oma kodumaad ja tööd, kuid oli sunnitud neist loobuma. Carmen- Noor, ilusa kehaehituse ja väga suurte silmadega väheldane neiu. Tema jalad olid nii kiired kui kaunid. Carmen oli oma ilu tõttu alati meestest ümbritsetud. Sisimas ta tõenäoliselt ei hoolinud kellestki ega millestki. Carmen oli pidurdamatu ja teda ei peatanud ei seadused, reeglid ega ühiskondlikud normid. See naine oli üks suurimaid petiseid ja vargaid. Tema käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta
Filmi alguses "populaarsed" ja "nohikud" teineteist ei salli, kuid lõppeb film ikka nii , et populaarseim õpilane armub nö. nohikusse ja kõik elavad õnnelikult edasi. Üks suu Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõtteis nägu nii vagune. Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake! Autor armastab oma kodumaad ning austab seda kõike, kus ta on sündinud ja elanud. Ka kõigest sellest , mis on toimunud kodumaa pinnal peab ta lugu ning leiab, et see maa on elamist väärt. Luuletus tuletab mulle meelde mu vana-vanaema, kellele otsa vaadates meenusid just sellised omadussõnad, mida luuletuses kasutatakse. Kui aus olla , siis tekitas tema vana ja mõtteis nägu lausa hirmu. Kuid siiski oli ta inimene , keda austada. Isegi suhkrusaia
Puskini autobiograafiline luule Puskini traagiline elukäik kajastus sügavalt tema luuletustes. Vahel tundub nagu eksistents oleks tema jaoks vaid üks suur agoonia. Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide diss...
300 meest miljoni vastu Film ,,300" on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid. Teos jutustab sõjast Kreeka ja Pärsia vahel,kuhu saadetakse sõnumitooja , kes toob teate, et Xerxes, kes oli tol aja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
