Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta,võib võrrelda tähte nimede algustähti , sest Dromedar meenutab oma algustähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid on hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides. Harjumuspäraselt nad elavad ~30 liikmelitses karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17- 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.
teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on kaamel suuteline teatud aja elama varutud rasva tagavaradest. Liiva eest kaitsevad kaameli silmi pikad tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Neil on väga terav nägemine, lagedal alal võivad nad inimest märgata kuni 1 kilomeetri kauguselt. Et vältida liiva ninna sattumist, saavad nad sulgeda ninasõõrmeid. Ta ei lase ka liival kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik.
kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt
1. Välimus Kaamelil on väike pea, pikk peenike kael ja lõhestunud ülamokk. Kaameli jalad on pikad, kõnnak kerge ja pikasammuline. Laiad, väljapoole pöördunud sõrataolised, alt mõhnalised varbad ei lase kaamelil pehme liiva sisse vajuda. Paks karv kaitseb teda öösel külma ja päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei
huvi antud looma vastu . Referaadi eesmärgiks on saada uut infot antud looma kohta ja kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis. 3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema
mis võimaldab loomal joosta liiva peal ja mitte sisse kukkuda. 3. Sarvikrästik Enamus madusid, mis elavad kõrbes liiguvad külgepidi. 4. Vaaran Peidab end liivas ,,lahustub liivas" teiste loomade eest. (kuna urusid kaevata on liiva pärast kõrbetes võimatu, hakakvad loomakesed oma käpakestega vibreerima ja peidavad nii end liiva sisse loomad nagu lahustuks liivas) 5. Kaamel Varub endale põuaks veevarud kehasse. Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Paks vars, lehtede puudus, kudedesse toitainete ja vee varumine põuaperioodiks, okkad ja samuti ka mürgine aine. · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Kaitsevärv, ööelu, kiire liikumisvõime, toitainete varumine kehasse, jäsemetel on paks karvkatte mis võimaldab liikuda liival, soomuseline kehakate, kuumuse taluvus, m]ned teevad suveuinakuid ja talveuinakuid.
Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad. TOITUMINE Üksküürkaamel on mäletseja, kes rahuldub väga kasina toiduga
Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid, mais, oder, nisu, hirss) · Maavarade kaevandamine Datlipalm · Kõrberahvaste põhiline toit · Puidust ehitatakse elumajad ja tarbeesemed · Suured lehed on ehituseks ning loomasöödaks Kaamel · Kõrbes peamine liiklusvahend · Nahast ja villast tehakse riideid · Kõrberahvaste toiduks (piim ja liha) Tunnused, mis iseloomustavad kõrbe · Vihmavaene · Kuum · Kuiv · Vähe taimi · Suur päikesekiirgus
Kui mered aegade jooksul kadusid jäi järele liiv.Kõrbetes tekivad liivaluited.Need on suured liivahunnikud,mida tuul on kokku kandnud.Kohtades kus tuul puhub pidevalt ja ühes suunas võivad tekkida suured mitmekümne meetri kõrgused luited, mis moodustavad km pikkusi küngastikke.Tähekujulised luited tekivad siis,kui tuul puhub erinevatest suunadest.Kõige kõrgemad tuule tekitatud luited asuvadSahara Alzeeria osas.Need luited on 5 km pikad ja kõrgus ulatub 465 m-ni.Tuule mõjul Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata
Gobi kõrb Mongoli poolkõrb Umbes 2 mln. km2. Jõed puuduvad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Mandriline kliima, temperatuur suvel kuni 45C, talvel põhjaosas 40C Sajab 50200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75% kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed Okasmalts Gobi keeritsrohi Efedra Loomad Viiksjänes Kõrbepüüd ehk sadzat Kaamlid Punane hunt Kaamel Kõige rohkem kaamelid asub just Gobis Peab kõrbes vastu tänu vee säiltamise võimele Võib juua ühe korraga kuni 114 l vett Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega http://www.youtube.com/watch?v=MFa-4Ni_62k Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://www.annaabi.com/mat.php?matid=35272&name=Gobi-k%C3%B5rb http://www....
90% toidust. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest. Kuigi on täheldatud suurte rühmadena rändlevaid koiotte, siis jahti peavad nad peamiselt paarikaupa. Poolkõrbed ja kõrbed KAAMEL Kaamleid on kahte liiki:üksküürkaamel ja kaksküürkaamel. Kaamelid on kuni 2m kõrgused ja kaaluvad kuni 800g, neil on üks või kaks varurasvu silsaldavat küüru. Kaamel suudab kuni ühe nädala joomata olla. Kõrbetes on kaamel peamine liikumis vahend.Inimesed saavad temalt villa, nahka, liha ja piima. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett
Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju. Seal elavad näiteks:Fennek ehk kõrberebane- tal on suured kõrvad et jahutada organismi ja ,et kuulda saakloomade tekitadud helisid.Ta peab jahti õhtuhämaruses ja päeval peitub urgu. joonis 4. fennek Kaamel- kaamel on kõrbes tähtsaim loom, inimesed kasutavad teda veoloomana ja tööloomana. Ta organism kasutab vett väga ökonoomselt, ta hineõhus on vähe veeauru ja ta higistab vähe.Ta suudab korraga juua palju vett ja kasutab küüru ladestunud rasva lagunemisel tekkivad vett. joonis 5. kaamel Varaan- Varaan on üks suurimaid roomajaid, neil on soomuseline nahk mis säilitab hästi kehaniisukust ja peegeldab valgust. Varaanid on kõigusoojased, nad
,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. · Sukulendid- Taimed, mis koguvad niiskel ajal vee oma vartesse · Beduiinid- Kõrbe põliselanikud · Nomaanid-Rändkarjakasvatajad · Velviitsia- Haruldane Namibi kõrbe taim · Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika ) · Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks? · Puude liigne raiumine · Kliima muutmine Lähistroopiline · Makja- igihaljas ja astlaline võsa ning madalad kõvalehelised puud ( pistaatsia ) · Eukalüpt-Hallide lehtedega taim. ( koaalad söövad neid lehti)
.11 Kokkuvõte .............................................................................................12 Kasutatud allikad....................................................................................13 2 Sissejuhatus Kõrbed on hõredasti asustatud alad. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk va...
lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on
mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest. Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal
Öösel on laternavalgel näha, kuidas tema rohekad silmad hiilgavad. Nagu teistelgi ämblikel on tal silmi neli paari. Nii jätkub neid mitmeks otstarbeks, kaks vaatavad kaugele, neli väikest enda ette maha ja veel üks paar ülespoole. Namibi kõrbes elavad sellised loomad: Kaamel Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nendega veetakse kaupu pikkade vahemaade taha. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Päevas suudab kaamel läbida 100 km. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett kokku. Toiduga on ta väga tagasihoidlik. Oma energianormi saab ta kätte kuivanud taimi närides. Küürud on kaamelil täis rasva, mitte vett. Vett säilitab kaamel kudedes. Et vett varuda, võib ta korraga ära juua 100 liitrit vett. Kaameleid on kahte liiki: dromedar ja baktrian
põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat
Kõrbe Loomastik Kaamel Kõige tähtsamad ja tuntuimad kõrbeloomad on kindlasti kõrbelaevad kaamelid. Kaameleid on kahte liiki, ühe küüruga ehk dromedar, kahe küüruga ehk baktriar. Kaamelid kaaluvad ~800 kg ning suudavad vedada väga suuri, umbes 300 kg koormaid. Tuhandeid aastaid on kõrbeelanikud kasutanud kaamelit oma sõiduvahendina. Kõrbelaev suudab liikuda nii tapva kuumuse, kui ka tiheda liivatormi ajal. Liivatormi ajaks pigistab kaamel oma silmad kinni, kuid õhukesed silmalaud tagavad siiski küllalt hea nähtavuse ümbrusest. Rohke toidu ja vee korral võib kaamel ära juua üle 100 liitri vett ning varuda tohutult rasva enda küürudesse. Skorpionid Skorpionid on ämblikulaadsed lülijalgsed väikesed, kuni 20 cm pikkused kõrbe asukad. Nad tegutsevad öösel püüdes väikseid närilisi oma mürgiga. Skorpioni mürk võib olla surmav isegi
Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude
kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Loomastik Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust. Selleks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Paljud loomad liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik uru- ja ööloomad, osa neist teeb kuumuse kaitseks ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, näiteks suslik ja liivarott. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised
Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala. Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse. Datlipalm- oaasi põllunduse peamine taime, mis annab elanikele mida neil vaja läheb ( toit ). Nomaadid- kõrbetes elavad randrahvad. Beduiinid- normaalse eluviisiga Araabia hõimud. Dromedar- ühe küüruga kaamel kes elab Aafrikas. Baktrain- kahe küüruga kaamel kes elab Aasias ja Hiinas. Kõrbestumine- protsess mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks. 4. Vahemereline taimestik Oliivid- puu otsas kasvavad mustad ja rohelised marjad. Rosmariin- igihaljas poolpõõsas mida kasutatakse maitseainena. Lavendel- meeldiva lõhnaga poolpõõsas. Piinia- madala tüve ja laiuva võruga mänd. Eukalüpt- igihaljas põõsas.
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
kui ka rinda. Kuidas kakleb? Lõvi sööb antiloope, sebrasid jne, aga ka hiiri. Lõvi on kiskja. Jahti peab õhtuti põhiliselt emalõvi. AHV Kuidas ronib? Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Mida söövad? Sööb puuvilju, marju, lehti, putukaid ja linnumunasid... Miks õrritavad? KAAMEL Miks nii kaua ei Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata joo? läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Milleks küür on? SEBRA Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael
Maakera loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Paiknemine ja kliima 1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Kõrb Koostas: Juhendas: Teemad Asend Kliima Loomad Taimed Muulastik Inimtegevus Kasutatud kirjandus Asend Aafrika-Põhjaosa Araabia poolsaar Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. 4 Loomad Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas.
LOOMAD • vajavad vähe vett • loomad on enamasti öise eluviisiga • reguleerivad oma kehatemp. väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingam...
jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat
Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss peeneteraline sete. Takõrr koorikuline savine pinnas. Oaas koht kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Sahel Üleminekuala savannile.
veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldavad osa valgusenergiast tagasi Peamised taimed on võserikud ning lühikesed puitunud taimed Madalad põõsad loomastik Kõrbes on vähe suuri imetajaid Kõrbes elab palju pisikesi närilisi Kõrbe kõige tuntuim loom on kaamel Paljudel kõrbeloomadel on soomuseline kehakate psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase video http://www.youtube.com/watch?v=iMCY9WMnzaw Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html
Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka
Nagu me oleme juba näinud, nõuab endotermide soojusisolatsioon külma kliima puhul metaboolse soojuse toodangu suurenemist proportsionaalselt temperatuurilangusega. Mõned linnud kasutavadki seda mudelit, kuid on linde, kes sellest hälbivad. Temperatuuri alanedes muutub osade lindude katete soojusjuhtivus – suled aetakse kohevile. Endotermid kuumas kliimas: Suured loomad soojenevad kiiremini ja jahtuvad aeglasemalt kui väikesed, see tuleb keha pindala ja massi suhetest. Kaamel saab kasu juba sellest, et ta on suur. Kui kaamel kasutaks oma keha jahutamiseks vett, kuluks seda umbes kaks korda vähem kui inimesel. Soojusmahtuvus peegeldub kehatemperatuuri tõusus. Normaalse kaameli kehatemperatuur kõigub keskmiselt kahe kraadi piires – 36 kuni 38 °C. Kuid kui kaamel ei saa juua, on ööpäevased temperatuurikõikumised palju suuremad. Hommikul võib temperatuur olla isegi 34 °C ja kõrgeim temperatuur pärastlõunal kuni 41 °C
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
levinumaid röövlinde. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid okasmetsas. Sega-ja lehtmetsa loomastik Lehtmetsa levinumad loomad on metsnugis ja hirv Põhja-Ameerikas levinumad loomad on skunk ja pesu- karu. Poolkõrbed ja kõrbed Kaamel on kõrbe tähtsaim liikumis vahend ja temalt saab villa,piima,nahka ja liha Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra Ekvaatoriaalsed vihmametsad Lindudest on levinud:Koolibri ja tuukan Loomadest ,aga gorilla,jaaguar ja kapibaara Loodusvööndid mäestikes Laialt on levinud karjakasvatus,levin umad kariloomad on:lambad ja pikakarvalised,suu
niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
Kahepaiksetest on mitmed krbeloomad vimelised kauaks ajaks, niikaua, kui puaperiood kestab, uinakusse jma. Kui tulevad vihmad, siis rkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja nrilised sigivad ainult prast talvist vihmaaega vi selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on jrglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on vimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja sdame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Krbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Phja-Aafrikas elab kskrkaamel ehk dromedar ning Aasias kakskrkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada krbes ilma veeta kuni he ndala. Krus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Judes veeallika juurde, vib kaamel kuni 114 liitrit vett ra juua. Kaameli ju ja vastupidavuse tttu kasutavad krberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kigest 4 km/h, vib ta lbida kuni 47 km pevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar vib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas
· Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) · Skorpionid, ämblikud, putukad · Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. · Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud · Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott · Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes · Hõre asustus · Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes · Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid)
ainsana ellu. CopyCati kloonimisel istutati täiskasvanud kassi rakk tuumata munarakku ja töödeldi seda elektrisokiga. Saadud embrüo paigutati 66 päevaks arenema surrogaatema organismi. MILLIST OHUSTATUD LIIKI ON KLOONITUD? India metsveis Noah, mis klooniti USAs 2001. aastal, kuid loom suri 48 tundi pärast sündimist düsenteeriasse KES ON INJAZ? Injaz on esimene kloonitud kaamel, keda klooniti aastal 2009. Injaz on kloonitud kaamelist, kes kaotas elu 2005. aastal. Teadlased eraldasid selle emase kaameli munasarjade rakkudest DNAd ja siirdasid selle surrogaatemaks olnud kaameli munarakkudesse. AITÄH!
komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v
Mussoonmetsad dingo, kiivi, sipelgasiil eukalüpt, bambus, hikkoripuu Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, troopiline siseosades, puuduvad, või kaamel, lõgismadu, velvetša, datlipalm, kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, külmade hoovuste hallmullad või kõrbehiir joosuapuu punamullad ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia,
troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine,
Kabaree Berberi poiss Dekameroon Kolm figuuri Kompositsioon Moonika Tamm Lamav tiiger Neiu Aafrika loodus Eesti neiu portree Kaamel Portree Tiiger Kristjan Raud Wiiralt esines näitustel Helsingis, Pariisis, Brüsselis, Lübeckis, Clevelandis (1935), Kielis ja Chicagos, Königsbergis (1929), Bostonis, Kölnis ja Baltimore'is ja Kopenhaagenis (1930), New Yorgis (1936),
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest. Seal toimus aga paljunemine nii kiiresti et tekkis pidevalt uusi liike. Seega on Austraalia väga liigirikas. Põhilised loomad on kukkurloomad nagu näiteks känguru ja bilby. Samuti võib kõrbes ringi jooksmas näha emusid. Coober Pedy on väike asula keset kõrbe, asub üsna soolajärvede läheduses.
Linde ja imetajaid on kõrbes vähe. Paljudel loomadel välja kujunenud kohastumused kõrbes hakkama saamiseks. Näiteks: Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Pilte loomadest Kõrberebane e. fennekil Molook Meesipelgad Veel erinevate liikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala.
Sisalikud nt: Moolok-elab Austraalia kõrbes, hangib vett õhust(nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber), temperatuuri muutudes nahavärv muutub Kõrberebane e. fennek- poeb palaval päeval maa-alusesse urgu, õhtu hämaruses alustab jahti, suured kõrvad reguleerivad kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
