maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega. Aurukatelt oodati Aiastele. See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks. Saabus kohtutäitur, kui Eedi oli masina trumlisse kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale kohale tuli eelmise aasta võitja Helin Pungas (1:17:16). Firmade arvestuses olid kolm paremat Omniva, Swedbank ja RMK. RMK Kõrvemaa suusavõistluse oli seitsmes osavõistlusning selle aasta viimane suusavõistlus.
ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“ Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim on esile tulnud tänu lastekirjanduse võistlustele. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21
Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Nipernaadi pääses plehku. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt
Telesaate arvustus Ma vaatasin saadet vabariigi kodanikud ning see oli eetris 24.11.2009. Saate külalised olid Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi, psühhiaater Jaanus Mumma ja ajakirjanik Jüri Pino. Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et paremaid saatekülalisi poleks sinna võimalik panna sest nad kõik teavad alkoholi kohta väga hästi. Mina arvan sama mida Jüri Pino sest enamus asjadega on nii, et mida rohkem sa piirad seda rohkem hakatakse seda tarbima. Ja minumeelest võiks olla alkohol müüdav ööläbi kuna see kes tahab see saab seda alkoholi kuskilt niikuinii
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde.
jäänud", kus Urmas Alender mängis kitarris emotsionaalseid käike. Esimesse stabiilsemasse koosseisu alates 1972. aastast kuulusid Urmas Alender solistina, Andrus Vaht trummarina, Rein Rannap pianistina, Andres Põldroo kitarristina ja Tiit Haagma bassistina. See koosseis lindistas ühe laulu - ,,Rukkilõikus", kus leiduvad Haagma head bassipartiid. Samuti oli see viimane lugu Rujas Põldroo jaoks, kuna ta asendati parema kitarristi, Jaanus Nõgistoga. Sellest alates valmis esimene ,,klassikaline" Ruja koosseis, mis salvestas laule ja esines kaks aastat järjest. Samuti valmis peale seda kuulajaskonnale progressiivset klassikat, nagu näiteks ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Nendes palades kuuleb Andrus Vahu agressiivseid trumme, loomingulist bassipartiid Tiit Haagma poolt, klassikalisi kitarrikäike Jaanus Nõgistelt, imekiiret nõiduslikku klaverimängu Rein Rannapilt ja muidugi kõige tähtsaimat, Urmas Alendri
plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja Maimule külla minna. Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, lk 68) Eedi viidi ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi oksjonil maha Aiaste lambad ja hobureha. Kolmas tants Jaanus, masinisti poeg, on viljakuivatis ja kuivatab vilja. Talle tuleb külla Vilma ning Jaanus avaldab neiule armastust (katkend raamatust, lk 83) Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma jookseb mustlast hoitama. Jaanus jätkas vilja kuivatamist ning peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Kolmas tants Nad vestlevad sõjateemadel, kuna järgmisel
Praeguses koosseisus tegutsenud alates 2011. aasta suvest Oma plaadifirma Per aspera ad astra Lood eestikeelsed Ise kirjutatud ,,lähen ja tulen" Koosseis Maia Vahtramäe (vokaal) Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Solistidest Maia Vahtramäe Sündinud 20. oktoobril 1991 lõpetanud Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi Jaanus Saks e. Wild Disease Sündinud 11. veebruaril 1986 Ansambli asutajaliige Räppimisega tegelenud alates aastast 2000 Risto Vürst Sündinud 08. juulil1989 Liitus facebookiga 15. aprill 2010 Kenneth Rüütli Sündinud 28. oktoobril1990 Liitus facebookiga 10. aprill 2011 Mõned laulud ,,Meil on aega veel" ,,Lähen ja tulen" ,,Nii lihtsalt ei saa" ,,Tere tulemast" ,,Võta napsu,, ,,Psühh" ,,Ei salli vaikust" ,,Per Aspera Ad Astra" ,,Me Kohtusime" Kasutatud kirjandus http://et
Eduard Bornhhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka
Tasuja lühikokkuvõte Eduard Bornhöhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on "TASUJA" ning selle raamatu tegevus toimub Eesti pinnal põhiliselt lõunaosas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära,
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (...
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Aivo Põldur E-08 PRAKTIKAARUANNE Ettevõte: FIE Andres Jaanus Ettevõttepoolne juhendaja: Andres Jaanus Koolipoolne juhendaja: Kristi Kuusk Pärnu 2011 1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus Ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused Olin praktikal 12.04-13.05.2011 FIE Andres Jaanuse juures, kelle tegevusalad on korstnapühkimine ja pottsepatööd. Ettevõtte struktuur ning praktikandi asend selles Minu asend ettevõttes oli praktikant-ehitustööline. 2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus
elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane. Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed
varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna
Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.puhkaeestis.ee/et/map/salevere-salumagi (06.03.13) http://www.elfond.ee/vep/idavirumaa.htm (06.03.13) http://www.tabasalulooduspark.ee/?sid=346795 (06.03.13) Paal, Jaanus. (2004). "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Digimap OÜ. Hunt, Tiit. (2005). Eestimaa Looduse teejuht. Tallinn: Kirjastus Kunst. Paal, Jaanus. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Täname kuulamast!
aurukatla trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka oksjon, et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise tagasi. Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta
trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka oksjon, et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise tagasi. Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võim...
Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni
Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde.
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut
Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". Eesti taimkatte kasvukohatüüpide võrdluse Euroopa Liidu "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade
tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Oli hea südamega (ravitses Saare Maanust ja riskis enda eluga, et Maanust päästa ,täitis Emmi palveid). Pidas meeles Vahuri soovitust vabadust varjata. Talle meeldis mööda koduseid metsi ringi luusida. Luges raamatuid ladina keeles. Nooruses mängis ta Oodo ja Emmiga. Läks Oodoga tülli. Teda peeti targaks meheks.
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu
EESTI TÖÖTUKASSA FIE Jaanus Saarelaht ÄRIPLAAN Kanafarmi asutamine Koostaja: JAANUS SAARELAHT Paide 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks. Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine . Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele. FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda, alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu. Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest. Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk. 2. Ettevõtte üldandmed
tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis. Jaanus rääkis Siimonile, et ei salli Toomast ja tahab, et too läheks ära ja tema pruudi Mareti rahule jätaks. Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks
Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18. Augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja Seitse Päeva kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht Kesknädal. Eesti Keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Siret Kotka, Jaanus Karilaid, Olga Ivanova, Yana Toom ja juhatuse liikmed Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Aadu Must, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Mihhail Korb, Priit Toobal, Jaak Aab ja Urmo Saareoja. Kuni 29. novembrini 2015 kuulusid Eesti Keskerakonna juhatusse erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Enn Eesmaa ja Kadri Simson ning liikmed Mailis Reps, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Taavi Aas, Aadu Must, Siret Kotka, Jüri Ratas, Priit Toobal, Urmo Saareoja,
Esimene nimekiri grupeerituna sünnikuude lõikes, näidata nende arv Esimene nimekiri grupeerituna sünninädalapäevade lõikes, näidata nende arv Esimene nimekiri grupeerituna eesnimede lõikes, näidata nende arv Esimene nimekiri grupeerituna perenimede lõikes, näidata nende arv Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 Marju Vaask 21.05.51 45105215252 Janet Parts 24.07.74 47407248798 Ivo Sonk 21.06.86 38606213909 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 Kairi Kulmar 23.09.66 46609233445 Annemai Kodi 21.02.61 46102214177 Risto Tosso 10.05.81 38105107663 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 Marek Karu 19.10.78 37810196353 Naima Svarts 14.05.54 45405143542 Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Urmas Lasn 16.08.69 36908163895 Sigrid Tammik 10.06
Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes
345 #NAME? aaa 4.5.6.7 #NAME? 500 1000 #NAME? Kaspar tekst #NAME? Marianne värvid #NAME? 56.78 9 #NAME? nimi 456.67.67 #NAME? Timur 7 #NAME? 4 500 #NAME? 3.67 Jaanus #NAME? 9 Jaanus #NAME? tekst 4 #NAME? Kaspar Timur #NAME? number 5/2/2009 #NAME? 4 4 #NAME? Timur algus #NAME? 56.78 4.5.6.7 #NAME? 8/5/2002 12/17/2004 #NAME?
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
Neist esimesena saigi tänu Rannapi tutvustele raadios lindistatud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". Need laulud olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. See on ka üks väheseid lugusid, mida Ruja on kõigil oma neljast vastandlikust perioodist esitanud." Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972. a Rujasse Väike Jaanus - Jaanus Nõgisto. Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka
Katist sai taluperenaine ja Nipernaadi lahkus läbi pori,vihmase ja külma sügistuulega talust. Seeba kuninganna Vihmased ja külmad ilmad olid saabunud, Nipernaadi oli väga räämas. Ta otsis omale mõnda onni elamiseks ja palus tööd. Ta läks kõrtsi, kus palus oma viimaste asjade eest süüa ja juua midagi ning öömaja. Kõrtsmik andis süüa ja juua, kuid öömaja sealt ei saanud. Nipernaadi otsis omale tööd ja sai Jaanus Roogilt pakkumise. Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest
Kristel Hunt 11.06.52 45206113603 1 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 1 Jüri Kuhi 16.07.63 36307166543 1 Aivar Serg 16.05.63 36305165624 1 Gert Randla 31.07.65 36507313773 1 Marju Kivima 28.11.52 45211281143 1 Egert Raidjõe 16.08.79 37908163658 1 Tiina Niitsoo 04.06.89 48906041220 1 Madis Liisma 30.09.79 37909301822 1 Eleri Kasemets 28.02.83 48302287704 1 Marina Jaanus 10.07.54 45407104374 1 Tiina Vaarmann 16.05.80 48005161116 1 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 1 Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 1 Jana Karjust 07.12.57 45712073802 1 Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 1 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 1 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 1 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 1 Tõnu Reintamm 07.06.89 38906078683 1 Lea Übi 12.04
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
vaikne saab olla. Eedi kukus trumlisse ja viidi arstile. Pettai, kohtutäitur kes kohvriga tuli, pidas oksjonit. Maha said Käo Paulile müüdud lambad (alghinnaks 170.- ja lõpphind 175.-) ning hobureha (75.-). Kohtutäituri tegevus jälgis hoolega Taaveti poeg. Kuna Taavet oli suhteliselt vaene, tahtis Paul talle kogu kraami tagasi kinkida, kuid Taaveti uhkus ei lubanud neid vastu võtta. 3 Masinist Luisksepa noorim poeg Jaanus kuivatas viljakuivatis vilja ning külla tuli Jaanuse silmarõõm Vilma. Nad on omavahel kohmetud ja ei oska üksteisega korralikult rääkida. Jaanus avaldab talle armastust ja astuvad vahekorda. Paarike kuuleb pealt, kuidas Käo Paul räägib Taavetile, et vaja on mustlane kinni püüda, mis jutu peale Vilma kohkub. Mustlane oli sulane Vilma kodutalus ning neiu läks teda hoiatama. Kui Vilma lahkus, jätkas Jaanus vilja kuivatamisega
Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl Kultuuriminister Laine Jänes
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest.
maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo 2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati, valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%)
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest.
..". Hiljem lindistasid nad loo ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Sellel ajal oli koosseis juba suurem, lisaks Rannapile ja Sepperile veel Urmas Alender, Paul Mägi, Toomas Veenre ja Andrus Vaht. Ruja esimene kindel koosseis oli veebruaris aastal 1972 - Alender(vokaal), Vaht(trummid), Rannap(klahvpillid), Andres Põldroo(kitarr) ja Tiit Haagma (basskitarr). Viisiku ainuke lindistatud lugu oli ,,Rukkilõikus". Peale loo tegemist lõpetas Põldroo koostöö Rujaga, sest ta asendati Jaanus Nõgistoga. See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat. Järgmised lood, mis lindistati olid ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Eelnev muusika oli kirjutatud Rannapi poolt, kuid Urmas Alender oli inimene kes need sõnad ellu tõi. Laulusõnad olid tihtipeale võetud tuntutelt luuletajatelt. Enamasti Juhan Viidingu teoseid kasutati. 1975.aastal asendati ansamblis Rannap Margus Kappeliga. Peale Rannapi lahkumist
5.00 Aivar Normak 2001 5.00 Lennart Oja 2001 4.95 Kristjan Rahnu 2005 4.90 h Päärn Brauer 2005 4.90 h Kristo Kallavus 2005 6 4.88 Olavi Paavo 2001 Meeste kaugushüpe 2001-2005 7.82 Erki Nool 2002 7.80 Ilja Tumorin 2003 7.62 h Jaanus Uudmäe 2003 7.60 Risko Nuuma 2001 7.58 Igor Brjuhhov 2004 7.58 Kristjan Rahnu 2005 7.50 Mikk Joorits 2003 7.48 Lauri Leis 2005 7.48 Mikk Pahapill 2005 7.43 Jaanus Suvi 2005 Meeste kolmikhüpe 2001-2005 16.65 Ilja Tumorin 2001 16.64 Lauri Leis 2004 16.42 h Jaanus Uudmäe 2005 16
VOLLEYBALL Ball game Two teams Popular game By:Katre Paenurm HISTORY 1895 U.S.A William Morgan OLYMPIC SPORT Yes First time in Tokyo in 1964 EQUIPMENT/RULES Square size 18*9 meters Net lenght 9,5 meters long and width is 1 meter 6 players Players/ teams in Estonia Mihkel Sepp Jaanus Nõmmsalu Sten Esna Vilja Loor Argo Meresmaa TTÜ Võrkpalliklubi VK Pärnu MY OPINION Fun Exciting
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla Reine Evert Meelis Allik Juhataja protokollija
10.56 35610153931 15 10 15.10.2008 52 Ivan Lohk 30.10.56 35610301800 30 10 30.10.2008 52 Argo Vaarmann 23.11.56 35611239312 23 11 23.11.2008 52 Hannes Saarniit 30.12.56 35612304630 30 12 30.12.2008 52 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 14 2 14.02.2008 51 Tõnu Vaarmann 06.07.57 35707067030 6 7 06.07.2008 51 Mihhail Übi 15.08.57 35708154703 15 8 15.08.2008 51 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 24 8 24.08.2008 51 Toomas Kasemaa 02.09.57 35709023623 2 9 02.09.2008 51 Kaarel Kimmari 21.11.57 35711211903 21 11 21.11.2008 51 Ivo Laasik 11.02.58 35802113442 11 2 11.02.2008 50 Aleksandr Raidjõe 28.02.58 35802287565 28 2 28.02.2008 50 Gert Tosso 13.03.58 35803131102 13 3 13.03.2008 50 Kristo Kasemaa 28.04.58 35804288090 28 4 28.04.2008 50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
