ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus. 8 Seevastu enamik inimesi uskus, et füüsikaline Universum on loodud enam-vähem samasugusena, kui ta on praegu ning vaid mõni tuhat aastat tagasi. See häiris filosoof, sealhulgas saksa mõttetarka Immanuel Kanti. Kui Universum on tõepoolest loodud, siis miks pidi enne selle loomist lõpmata palju aega kuluma? Teisipidi, kui Universum on alati eksisteerinud, miks pole siis kõik, mis pidi juhtuma, juba juhtunud, nii et ajalugu peaks ammugi otsas olema? Muuhulgas, miks polnud maailm jõudnud soojustasakaalu, milles kõik on ühel ja samal temperatuuril? Joon. 2. 2
1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant. Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove. Enamasti astuti ka välja kiriku idealoogia vastu. Esimeseks nim rene descaratesit. teadmise ainus allikas on mõistus. Teadmiseni jõudmiseks on vaja kõiges kahelda. Põhi idee cogito,ergo sum- mõtlen järelikult olen olemas. Voltaire- kirjanik luuletaja filosoof. Tema teosed oli tolleaja valitsejatele vastuvõetamatud
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus. 9 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Seevastu enamik inimesi uskus, et füüsikaline Universum on loodud enam-vähem samasugusena, kui ta on praegu ning vaid mõni tuhat aastat tagasi. See häiris filosoof, sealhulgas saksa mõttetarka Immanuel Kanti. Kui Universum on tõepoolest loodud, siis miks pidi enne selle loomist lõpmata palju aega kuluma? Teisipidi, kui Universum on alati eksisteerinud, miks pole siis kõik, mis pidi juhtuma, juba juhtunud, nii et ajalugu peaks ammugi otsas olema? Muuhulgas, miks polnud maailm jõudnud soojustasakaalu, milles kõik on ühel ja samal temperatuuril? Joon. 2. 2
Millel põhineb minu eksistents ja mis olekusse ma pöördun tagasi? Kelle soosingut ma peaksin taotlema ja kelle viha ma peaksin kartma? Millised olevused ümbritsevad mind ja keda ma neist mõjutan või kes neist mõjutavad mind? Kõik need küsimused viivad mind segadusse ja ma tunnen end olevat haletsusväärseimas olukorras, ümbritsetuna sügavaimast pimedusest, tundes end ilma jäetuna igasugusest tunnetusvõimest... ...Ma olen valmis heitma tulle kõik oma raamatud..." (L9) IMMANUEL KANT (1724-1804) (Lugege Saarineni õpikust läbi ka Kanti peatükk!) Kant elas ja töötas Königsbergis, on paljude arvates teostanud kõige suurema pöörde filosoofia ajaloos. Algselt oli ta pigem hea õppejõud ja teadlane kui filosoof. Temalt pärineb siiani aktuaalne hüpotees päikesesüsteemi tekkimist gaasudust ning hüpotees selle kohta, et osa udukogusid võivad olla kauged linnuteed. Kant ärkas tema enda sõnul "dogmaatilisest unest" David Hume töid lugedes. Kanti
maailmadest. kooskõlas valitseva aastaaja värvidega. · Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle. · 7-9 pidas loenguid. · 9-13.00 töötas · IMMANUEL KANT · Lõunasöök · 1724 1804 · Jalutuskäik · Kell 22.00 voodi. · Elu ja isiksus · Elu ja isiksus · Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana
The making of a new nation. The Enlightenment in America. The emergence of the notion of the American Dream. The great Enlighteners: Crèvecoeur, Jefferson, Paine, Franklin. The American Enlightenment is the intellectual thriving period in the United States in the midtolate 18th century (17151789), especially as it relates to American Revolution on the one hand and the European Enlightenment on the other. Influenced by the scientific revolution of the 17th century and the humanist period during the Renaissance, the Enlightenment took scientific reasoning and applied it to human nature, society, and religion. American Enlightenment a gradual but powerful awakening that established the ideals of democracy, liberty, and religious tolerance in the people of America. If there were just one development that directly caused the American Revolution and uplifted the intellectual culture of the continent while it was only a British colony,...
viiulile ,,Aastaajad"), kirjutas kantaate , oratooriume. Pilet nr. 23- Valgustus ja klassitsism Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust ja loodust. Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ning taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika
" It refuses to face reality (witness the wholly subjectivistic character of knowledge); it unduly stresses the ego (witness the inner and autonomous character of knowledge and morality); it proclaims the perfectibility of the will, upon which the followers of Kant were soon to harp most strongly and from Nietzsche to Hitler we are to hear of "the will to power," the will which makes "the superman" and "the master race." Vt Saarinen üldist all Kant, Immanuel 1982 Prolegomena Immanuel Kant (17241802)Filosoofia skandaal. Kant kõneles filosoofia (sel ajal rohkem teaduse) skandaalist: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi ei olnud suutnud seda probleemi lahendada. Kanti enda lahendus seisnes selles, et empiiriline maailm eksisteerib vaid sedavõrd,. kuivõrd inimese transtsendentaalne (piiridest väljuv) hing osaleb selle konstrueerimises.Peamised
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
STANKEVITS: Võib-olla Prantsusmaal tõesti. Kant ütleb, et ainsad väärtuslikud teod on need, mis sooritatakse kohusetundest, mitte instinkti ajel... näiteks kire või iha ajel... LJUBOV: Nii et tegutseda armastuse ajel ei saa kunagi olla hea? STANKEVITS: Selles mõttes, et moraalset heakskiitu te ei pälvi. 2 Immanuel Kant, "Käitumise metafüüsika alus", 1785 (tlk.) 19 Sest tegelikult te tegutsete oma tahtmise järgi. LJUBOV: Isegi juhul, kui see kedagi teist õnnelikuks teeb? STANKEVITS: Jah. Tagajärjed ei tule arvesse. LJUBOV: Ja tegutseda kohusetundest ajendatuna, isegi kui see viib õnnetuseni...? STANKEVITS: On moraalne käitumine, jah.
Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, kuid see jäi pooleli ning ta asus tegutsema kirjanikuna (1756 kirjutas satiiri "A Vindication of Natural Society: A View of the Miseries and Evils Arising to Mankind", vanus 27a, aasta hiljem esteetika-alase teose "A Philosophical Enquiry into the Origin of Our Ideas of the Sublime and Beautiful", mida tunnustasid nt Immanuel Kant ja Denis Diderot), poliitikasse läks ta aastal 1760 (vanus 31a), mil temast sai ühe Inglise poliitiku, Sir William Gerard Hamiltoni, sekretär ja kõnede kirjutaja (sellist asja juhtub tänini, et üks kirjutab ja teine loeb ette...). Burke on näide sellest, kuidas andekast kirjamehest on saanud suurepärane poliitik. A la Lennart Meri, Paul-Erik Rummo jt. 82
seisuste esindustest maksustusküsimustes. Põhimõte ,,Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu" (Quod omnes tangit, ab omnibus approbari debet) kehtis edasi ka varauusajal. Valgustus Valgustust (pr éclairer, sks Aufklärung, ingl enlightenment) peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse sageli ka valgustussajandiks (le siècle des lumières). Valgustuse klassikalise definitsiooni andis Immanuel Kant (17241804), nimetades valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest (Ausgang des Menschen aus seiner selbstverschuldeten Unmündigkeit) (1784). Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse.
rasa idee: sünnil kujutab inimpsüühika endast puhast tahvlit, kuhu elu oma märkmeid alles hakkab kirjutama. Pole olemas kaasasündinud ideid. Teadmine maailmast tuleneb aistingute assotsiatsioonidest. Viimased seovad praeguse tunnetuse varasema kogemusega. Nativistid ehk sünnipäraste ideede olemuse pooldajad (ld. nativus kaasasündinud): Lähtudes Platonist peab meie tajus olema midagi kaasasündinut ja õppimisest (see tähendab kogemusest) sõltumatut. Immanuel Kant (1724 - 1804): Teadmine maailmast tuleneb aistingute korrastamisest kaasasündinud (apriorioorsete) kategooriate kaudu. Viimasteks on ruum, aeg ja põhjuslikkus. George Berkeley (1685 - 1753) eristas distaalse ja proksimaalse stiimuli. Aistingu tekitab vahetult proksimaalne stiimul, andes ainult teada distaalse stiimuli (objekti) olemasolust. Visuaalne objekt sisaldab rikkalikumat infot kui tema kujutis silma võrkkestal. Aistingute tekke ja psühhofüüsika teoreetiline põhjendus
Character, integrity, and honesty are the foundation qualities of a loving relationship, and are more important than anything else. ■ THE UNIVERSAL MAXIM There is a wonderful test that you can give yourself on a regular ba- sis to measure whether an act is good or bad, right or wrong. It is simple and you can use it throughout life. It is based on the Univer- sal Maxim of the German philosopher Immanuel Kant, postulated more than 200 years ago. He said that you should live your life as though your every act were to become a universal law. In other words, before you make a decision or take an action, imagine that everyone else was going to do exactly the same thing. Imagine that your decision was going to become a law for yourself and everyone else. This is the true test of whether your decision is a good one
loomuõigus kui ülemate ametnike poolt pealesurutud õigus. Muutudes pos õiguseks kaotas loomuõigus oma kriitilise positsiooni. Loomuõigus tardub pärast Preisi maaõigusesse kirjutamist. Ei ole enam kehtivast õisusest kõrgemalseisev süsteem. Valgustuse ja mõistuse asemel otsitakse uut iidolit, ajalugu, rahvus. Need otsingud toimuvad ka kirjanduses, maalikunstis. Saksamaal uutub oluliseks rahvuslus, ajalooline koolkond Friedrich Carl von Savigny (1779-1861). Seisab Immanuel Kanti pärandil. Kanti õigusfilosoofia on loomuõiguslik, kuid mitte kogu Kanti filosoofia. Kodifikatsioonitüli, Savigny oponendiks Thibaut, õppis kieli ülikoolis, jenas ja heidelberigis õppejõud. Kritiseeris senist lähenemist, mis olevat kaotanud õiguse ühtsuse ja terviklikkuses. Iga teadlane tahab olla terviku keskpunktis. Wolfi töödes ei ole süsteemsust. Rooma õiguse allikad on tegelikult kasutamiskõlbmatud. 1803 õpik pandektiõiguse süsteemid, uus epohh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
