Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad
interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad
ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17
ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma.ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taim...
mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid , vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükoos on kasutatav energi allikana nii auto kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessik
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud tsütoplasmavõrgustik-mööda kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse m ühendeid mitokonder-varustab rakku energiaga golgi kompleks-selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud rakumembra...
Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide
Kvantoptika nähtused Valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaar osakeste vastasmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista ainult valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Nähtused: # Fotoefekt # Einsteini fotoefekt teoori # Valguserõhk # Comptoni efekt # Fotogeemilised reaktsioonid 1. Fotoefekt Elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. (Lisa materjali on Sille käes!) Voolu ei ole, sest G õhutühjas kapslis puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G - 2. Einsteini võrrand metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni väljalöömiseks metallist (väljumitöö A) ja väljalöödud elektr...
Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid Mitokonder Varustab rakku energiaga Taimeraku organellid (mida loomarakul pole) Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti Kloroplast Selles toimub fotosüntees Kromoplast Sisaldab värvaineid,mis annavad õitele ja viljadele värvuse Leukoplast Varuainete säilituskoht Raku teooria põhiseisukohad: 1) Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 2) Uusi rakke tuleb juurde ainult olemasolevate rakkude pooldumisel 3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses seoses Miks ei kasva rakud väga suureks?
kasvab kogu elu, kuid näiteks puud kasvavad perioodiliselt ainult siis kui tal on soodsad tingimused. Seega kõik loomad ja taimed kasvavad. 3. Kõik organismid paljunevad. Imetajad, õistaimed ja okaspuud paljunevad sugulisel teel. Nad moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses
ÕPIÕUE PLAAN Minu kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus (taimede sümbioos: see...
SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese
Töö Rakumaailm.ee mudelitega. (Otsing: “Rakumaailm”) Fotosüntees. 1. Ava mudel 1, lahenda see ja vasta küsimustele. Kasuta ka teooria lehekülge. a) Millise molekuli lisasid valgusstaadiumis esimesena? H20 b) Mis aine molekulid on suured lillad? NADP c) Mis Miki-Hiire taoline ühend tekib lillale molekulile siniste kõrvade lisamisel? NADPH2 d) Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. e) Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos. f) Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP. 2. Ava mudel 2, lahenda see. Mida pidid selles mudelis tegema teisi...
Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuringute läbiviimine Loopealsete elus ja eluta osad Väga liigirikas taimestik Ühel ruutmeetril on
ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured. Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine, mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis arenesid lehed kahel viisil: 1) varre väljakasvuna tekkisid lehed sammaldel 2) varte liitumisel ja lamendumisel kõikidel seemnetaimedel. Lehtede eluiga on tavaliselt üks kuni poolteist aastat
kasvukiirus, populatsiooni vanusegruppide struktuur. 14. Intensiivne- ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vasstu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, lainelised põlluread. 15. Mis on fotosüntees ja selle pöörprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöörprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. CO2 + H2O + hv = {CH2O} + O2 Fotosüntees aeroobne biolagunemine {CH2O} => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid
Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranzid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks. See toimub kartuliidu moodustumisel. Ainult kromoplastid ei muutu teisteks plastiitideks. Kloroplastidele annab rohelise värvuse selline pigment nagu klorofüll. Selle osalusel toimub fotosüntees. Üjes rakus võib olla isegi mitukümmend kloroplasti. Just need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kloroplastide ülesanne on fotosünteesida. Kromoplastid sisaldavad oranzpunaseid värve. Need annavad viljadele või õitele kollase, oranzi või punase värvuse. Kromoplastide ülesanne on meelitada kohale tolmlejaid. Leukoplastid on värvusetud plastiidid. Nende ülesanne on varuainete talletamine. Nad peavad talletama eelkõige tärklist. Kõige enam on leukoplaste taimede maa-
· Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku
ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid 3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline 4)Kõdu läheb huumuseks, mis muudab mulla kohevaks ja toitainete rikkaks ning ülejäänud muundub põlevateks maavaradeks (turvas,põlevkivi,maagaas) 5) 6)Fotosünteesi võrrand 6 CO2 + 6 H2O -> C6H12O6 + 6 O2 7)Fotosünteesil neeldub päikeseenergia ....
muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Fotosüntees-on klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, mille anorgaanilistes ühendites moodustub orgaaniline aine. Reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Fotosüntees on keemiliselt higamise vastand. Põlemine-on aine ja gaasi vahel toimuv eksotermiline reaktsioon, mis toimub tavaliselt õhus, kui põlev aine ühineb hapnikuga. Kiire põlemine-eraldub suur soojushulk ja valgusenergia hulk. N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a.) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a
närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest. Eelkõige taimeriik (fotosüntees), aga ka bakterid (tootjad, gemosüntees). Fotosüntees – 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 1.3.2. Heterotroofid – peavad saama orgaanilist ainet toiduna, et energiat saada, lisaks on seda vaja ka vajalike molekulide ülesehituseks. Näiteks: loomad, seened, suurem osa baktereid (lagundajad). Lisaks ka mõned taimed, sest mullas pole piisavalt toitaineid nende jaoks. Raku hingamine – C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Toit muundatakse glükoosiks. Raku hingamine toimub mitokondrites. Isegi taimed
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
PÄIKE KV wtf#21 ! KG Ettekujutus päikesest Lapsena Tavaelus Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kr...
nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon
nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon
Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid
Organismid kasutavad oligosahhariide energia saamiseks. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik polüsahhariidid on biopolümeerid mille monomeerideks on monosahhariidide molekulid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt. talvel puhkeperioodil), siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Lisaks tärklisele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teisi polüsah.- tselluloosi. See võib moodustuda kuni poole puitunud varrega taimede massist, sest tselluloos on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt
1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt keskkonnatingimustest ning taime arengust ja seisundist, toimuda erineva intensiivsusega, mille tulemusena on ka moodustunud orgaanilise aine hulk erinev. Fotosüntees · Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides, mis moodustub ühe tunni jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan.
Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As) Vesi Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll Aineringed Veeringe Geoloogiline ringe C-ringe Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine N-ringe Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N2 muudetakse lämmastiku-ühenditeks ja nendest moodustub taas vaba N2 P-ringe Hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. S-ringe. Väävel on: · oluline komponent mitmetes aminohapetes · osaline bakteriaalses ainevahetuses
....................................................................................................................................................14 Leht...................................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD............
Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, 240 000 liiki Vesiroos Klass Kaheidulehelised Õistaimede suurim klass
Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline ) KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade j...
Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige maitsvamad jäävad 1 kilo ja 1,5 kilo vahele ja vilja alaosa on magusaim asi ananassi juures. Ananass sobib kõige paremini liha,kala ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Ananass Ananass kasvab maapinnal mitte puu otsas nagu paljud arvavad. See sisaldab palju mineraale ja vitamiine. Ananass Ananass on CAMtaim. CAMtaimed on peamiselt paksulehelised taimed. Nende fotosüntees on keerulisem kui teistel. Tuntumad CAMtaimed on kaktused ja ananassid. Niimoodi kasvab ananass. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Glükolüüs:toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku puudumisel anaeroobne. ATP jaguneb 2ks osaks.Tekivad vesinikaatomid.Anaeroobne e käärimine lõpeb piimhappe w etanooli moodustumisega. Glükolüüsi tulem saadud püroviinama- rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid: toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD) annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid. C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP) Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hiooni...
· Biotehnolooga- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks · Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes · Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
Fotosüntees Karin Valt 11.B klass Mida on vaja fotosünteesiks? Valgusenergia ehk päikeseenergia Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas Vesi Mineraalained Mis toimub? 6CO2+12H2OCHO Click to edit Master text styles + 6O2 + 6H2O Second level Valgusenergia abil CO ja Third level Fourth level HO molekulide Fifth level ühinemisel tekib glükoos Eraldub hapnik Glükoosi molekul talletub päikese energia Kaks etappi Valgusstaadium Pimedusstaadium klorofülli ergastamine süsihappegaasi valguse poolt sidumine atmosfäärist veemolekulide glükoosi süntees lagundamine, hapniku vaheühendi (NADP) ja eraldumine ATP algse seisundi ATP süntees elektronide ...
•Süsinik on orgaanilise aine tunnuslik element ja on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Mulla süsiniku ringe on pidev liikumine atmosfäärsest õhu süsinikust mulla orgaaniliseks süsinikuks ja sellest tagasi atmosfääri. C ringe kõige liikuvamaks ühendiks on CO2, mille sidumine atmosfäärist toimub peamiselt tänu fotosünteesile Fotosünteesi lihtsustatud valem: CO2 + H2O + valgusenergia → süsivesikud (orgaaniline aine) + O2 Fotosüntees on ainus protsess, mille käigus moodustub ja satub atmosfääri molekulaarne hapnik – O2 Välisfaktorite mõju fotosünteesile: •Valgus. •CO2 kontsentratsioon. •Temperatuur. s t ! a la m u u h k t ä Ai
LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valk...
Fotosüntees 1. Kui valgus langeb taimele, ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron. Kust võtavad klorofülli pigmendid tagasi kaotatud elektroni ehk millist molekuli on kõigepealt vaja? Kõigepealt on vaja vee molekuli. 2. Mis selle tulemusena eraldub? Eralduvad elektronid ja H+-ioonid. 3. Mis juhtub hapnikuga? Hapnik eraldub väliskeskkonda. 4. Kus kasutatakse ära eraldunud elektronid? Elektrone kasutatakse NADPH2 molekulide moodustamisel. 5. Mis molekuli on selleks vaja? NADPH2 molekuli moodustamiseks on vaja NADP molekulile liita H+-ioone. 6. Mis saab vesinikioonidest pärast membraani välisküljele jõudmist? H+-ioonid läbivad ATP süntaasi, mis salvestab nende väljumisega vabaneva energia. 7. Millist molekuli on selleks vaja? ATP molekuli. 8. Mida on vaja pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks? CO2 ning valgusstaadiumi...
3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. · Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees, mille tulemusena tekib tsütoplasmasse varuainet, mis sarnaneb tärklisega. 5 · Kui silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse, siis kaob tema kehast klorofüll ning ta muutub värvusetuks. · Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom (orgaanilised ühendid, mis on ümbritsevas keskkonnas lahustunud). 6 · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. · Ebasoodsaid keskkonnatingimusi
Ülesanded tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos). on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud
34. Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist ja mitoosist Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine 35. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. 36. Organismide vahelised suhted
C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus
10. Milles seisneb anoksügeense ja oksügeense fotosünteesi erinevus? Nimeta mikroorganismide rühmi, kes viivad läbi 1) anoksügeenset ja 2) oksügeenset fotosünteesi. Oksügeenset fotosünteesi päikeseenergia muudetakse keem energiaks. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), saaduseks on süsivesikud: glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Taimed, vetikad, tsüanobakterid. Anoksügeenne fotosüntees - bakteriaalne fotosüntees (va. sinivetikad), mille käigus ei eraldu hapnikku, sest protessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt. Anoksügeenset fotosünteesi viivad läbi kolm bakterirühma: fototroofsed rohelised bakterid, purpurbakterid ja heliobakterid. 11. Milles seisneb veekogude (jõgede) isepuhastumine? Reostus vooluvetes mikrobioloogilisest aspektist:
loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. Fotosünteesivad taimed ja vetikad etendavad süsinikuringes kahesugust rolli. Ühelt poolt nad hingavad hapnikku ja eraldavad õhku süsinikdioksiidi nagu kõik organismid, teiselt poolt aga toimub fotosünteesi käigus vastupidine protsess: atmosfääri süsinikdioksiidist seotakse süsinik ja vabaneb hapnik. Globaalse keskmisena on fotosüntees taimede hingamise ees kerges ülekaalus, kompenseerides ka loomsete organismide hingamisel ja kõdunemisprotsessidel tekkiva süsinikdioksiidi. Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma. Alates ajast, kui süsinikdioksiidi
- H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt,
-valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett -jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks ava -avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar) sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris) rohtne vars -phemed ja värvuselt rohelised (sest neis on kloroplaste sisaldavaid rakke) -toimub ka fotosüntees -kasvavad ühe kasvuperiood (sügisel hävivad) puitunud vars -nad elavad aastakümneid isegi aastasadu -varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad) õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust -avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke