Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö Rakumaailma.ee mudelitega - fotosüntees (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise molekuli lisasid valgusstaadiumis esimesena?
  • Mis aine molekulid on suured lillad?
  • Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel?
  • Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega?
  • Mis tegurid mõjutavad fotosünteesi tulemuslikkust?
  • Milline oli algne fotosünteesi toimumise kiirus?
  • Millist tegurit muutsid?
  • Kui palju nüüd aega kulus?
Töö Rakumaailm.ee mudelitega. (Otsing: “Rakumaailm”)
Fotosüntees .
  • Ava mudel 1, lahenda see ja vasta küsimustele. Kasuta ka teooria lehekülge.
  • Millise molekuli lisasid valgusstaadiumis esimesena?

    H20


  • Mis aine molekulid on suured lillad?

    NADP


  • Mis Miki -Hiire taoline ühend tekib lillale molekulile siniste kõrvade lisamisel? NADPH2
  • Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse.
  • Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos .
  • Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP.
  • Ava mudel 2, lahenda see. Mida pidid selles mudelis tegema teisiti võrreldes esimese mudeliga ? Lisasin ise NADP molekuli.
  • Lahenda mudel 3. Täida juhiseid ja lahenda ülesanne. Milliseid tegureid muutsid? Suurendasin temperatuuri
    g) Mis tegurid mõjutavad fotosünteesi tulemuslikkust? Valgus ja temperatuur
  • Lahenda mudel 4.
    Milline oli algne fotosünteesi toimumise kiirus? 3 minutit 50 sekundit
    Millist tegurit muutsid? Muutsin temperatuuri
    Kui palju nüüd aega kulus? 6 minutit 30 sekundit
  • Töö Rakumaailma ee mudelitega - fotosüntees #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor furis Õppematerjali autor
    Küsimused ja vastused Rakumaailm.ee mudelite teema fotosünteesile.

    Sarnased õppematerjalid

    BIO KT metabolism-fotosüntees
    4
    docx

    BIO KT metabolism, fotosüntees

    ATP FOTOSÜNTEES-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia (klorofülli ergastunud elektronide energia) arvel. Maksimaalne efektiivsus: spektri punases või violetses osas. 1. valgusstaadium: Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele

    Bioloogia
    Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
    5
    pdf

    Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

    Füüsilise pingutuse tagajärjel kiireneb ATP süntees??? ­ vabaneb rohkem energiat ja organism hakkab higistama. Assimilatsioon - kõik organismi sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: nukleiinhappeid, sahariide, lipiide, valke. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat, ensüüme ja lähteaineid ­ ATP molekulid. 4 tähtsamat assimilatsiooniprotsessi: fotosüntees, DNA ja RNA süntees ja valgusüntees. Organismi varustamine energiaga Iga organism vajab elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete transpordil ja liikumisprotsessides. Energia vabaneb sahhariidide, valkude, lipiidide ja teiste orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil ­ 1 g sahhariide ja 1 g valke = 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat, 1 g lipiide = 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat

    Bioloogia
    BIO METABOLISM
    9
    docx

    BIO METABOLISM

    aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides Cd saavad organismid keskkonnast AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisest. valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees keem.en-- bakterid kemosüntees VALGUSEN.t saavad kasutada TAIMED, VETIKAD, MÕNED BAKTERID fotosünteesis nt vee lagundamiseks vesinikuks ja hapnikuks=saadud vesiniku abil redutseeritakse CO2, mille tulemusena CO2st saadakse org. üh.did muundatakse fotosünteesi käigus keemiliseks energiaks HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada. en

    Bioloogia
    Aine-ja energiavahetus
    2
    doc

    Aine-ja energiavahetus

    keemiliste elementide ringe, mitokondrites, sahhariidide moodustamine, Kui f lakkaks, siis saaksid mõne aja atmosfääris paiknev hapnik on Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest möödumisel otsa ka org aine varud, maad ümbritseva osoonikihi saab rakkudes alguse ka mitmete lipiidide mida h pidevalt lagundavad, püsimise aluseks, ja aminohapete süntees, vee fotooksü. fotosüntees tagab süsinikuringe, , vabanev O on kasutatav mitokondrite poolt, õhuhapniku olemasolu on seotud valdavalt vee fotooksüdatisooniga,

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt-aine- ja energiavahetus-ATP-fotosüntees
    22
    docx

    Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

    Mis tekivad?  Rasvad  rasv—glütserool ja  K-vitamiin rasvhape  D-vitamiin Energia neeldumine Neeldumine Vabastamine või vabastamine?  Valkude süntees  Käärimine  Vitamiinide süntees  Glükoosi põlemine  Fotosüntees  Valkude põlemine Näited  DNA süntees  Valkude lõhustamine  Glükoosist tekib  Glükoosi lagundamine tselluloos  Noortematel  Vanematel inimestel Millal või kellel on  Kasvavatel  Füüsilisel koormusel

    Bioloogia
    Fotosüntees
    14
    doc

    Fotosüntees

    ........................................13 Kasutatud allikad...................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Valik referaatide teemadest langes just ,,Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides" kasuks, see teema paelus mind juba keskkooli bioloogiatundides. Fotosüntees on üks äärmiselt vajalik protsess, kuna selleta poleks elu Maal võimalik. Antud keeruka, kuid samas nii igapäevase ja iseenesestmõistetava protsessi tähtsus seisneb selle lõpp-produkti, hapniku, tekkimises. Refereerimisele võetud materjal on suuremal jaol pärit nii keskkooliõpilastele mõeldud bioloogia alastest väljaannetest kui ka agronoomia, metsanduse ja maaparanduse eriala tudengitele mõeldud kirjandusest, kuid ka Internetist. Et saada täielikku ülevaadet lugesin läbi

    Ökoloogia
    Üldbiloogia
    15
    doc

    Üldbiloogia

    Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastitsiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid ­ strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid ­ elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest

    Üldbioloogia
    Bioenergeetika eksam
    22
    docx

    Bioenergeetika eksam

    Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p  A  fs  mgh

    biofüüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun