- koosneb reaktsioonidest, mille käigus järkjärgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid(20 tükki) Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustuvad NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis - Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga H2O-ks Vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta 36 ATP-d 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 36 ADP 36 ATP Fotosüntees Leht rakud kloroplast(klorofüll) Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: - Valguse tugevusest - Süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus - Varustatusest vee ja mineraalainetega - Füsioloogilisest seisundist - Temperatuurist - Lehe vanusest, taimeliigist Fotosünteesi summaarne valem 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 18 ATP 18 ADP I fotosünteesi valgusstaadium - Tomiub kloroplastide sisemembraanides - On vaja valgust, klorofülli, vett
Vastus: Õpik lk 32. 3. Millest koosnevad kromosoomid ja mis ülesannet täidavad? Vastus: Koosnevad raku elutegevuseks vajalikust pärilikust informatsioonist. Ta ülesanne on säilitada ning edasi anda geneetilist informatsiooni. 4. Nimeta ainult taimerakule iseloomulikud komponendid, nende ülesanded (rakukest, plastiidid, vakuoolid). Vastus: Rakukest kaitseb ja toestab rakku, annab kindla kuju, koosneb tselluloosist. Plastiidid Igal eri ülesanne, fotosüntees, õite värvus, mis soodustab taimede paljunemist, säilitavad varuaineid. Vakuoolid Reguleerivad siserõhku, annavad kindla kuju, koguvad, jääkaineid, sisaldavad erinevaidiseloomulikke aineid. Nt mürgid, happed, mõruained, vett. 5. Kuidas jagunevad plastiidid, nende värvus, sisaldus ja ülesanded. Vastus: Kloroplast Roheline, fotosüntees. Kromoplast Kollane ja punane, ligimeelitav funktisoon paljunemiseks. Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid.
rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust
ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid. Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada 2. Millest saab organism energiat?
Metabolism organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. 1. Autotroof roheline taim. Et fotosüntees saaks toimuda, on vaja selleks valgus energiat, süsihappegaasi ja vett. Jääkaineks on hapnik ja produktiks on glükoos ja teised orgaanilised ained nagu tärklis, tselluloos, lipiidid ja aminohapped. Kemosünteesijad autotroofsed bakterid. Nad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Näiteks: väävlibakterid, vesinikubakterid ja rauabakterid. 2. Heterotroof loom, seen.
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, ve...
Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar. silmviburlane Vakuool, pikipooldumis teel Silmtäpp, vibur, rakutuum paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed
GLÜKOLÜÜS 1) Glükolüüs – tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel – mitokondri sisemuses 3) Hingamisahelareaktsioonid – mitokondri harjakeste membraanides 1) Glükolüüsi lagunemisel moodustub 2 püroviinamarihappe molekuli, 4-H aatomit ja 2-ATP molekuli. H-aatomid seotakse NAD-molekuliga ning need lähevad edasi tsitraaditsüklisse. 2) Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 ja 2 H-aatomit. Tsitraaditsüklis moodustub 10-NADH2 molekuli, CO2 difundeerub mitokondrist välja. 3) Hingamisahela reaktsioonides eraldub NADH2 molekulist H ning seondub hapnikuga, moodustub H2O. NAD-molekuli saab uuesti kasutada glükolüüsil ja tsitraaditsüklis. Kokku tekib 12 NAD-molekuli ja 38 ATP-molekuli. FOTOSÜNTEES Klorofüllid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosüntees: 1) valgusstaadium 2) pimedusstaadium 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium Fo...
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamiseks lähteaineks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtalsi eraldub O2. 10. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime tohelistes osades asuvate kloroplastideni. Vaja on valguskiirgust (energiat). On vaja süsihappegaasi, selle lisamisel fs
Mis tekivad? Rasvad rasv—glütserool ja K-vitamiin rasvhape D-vitamiin Energia neeldumine Neeldumine Vabastamine või vabastamine? Valkude süntees Käärimine Vitamiinide süntees Glükoosi põlemine Fotosüntees Valkude põlemine Näited DNA süntees Valkude lõhustamine Glükoosist tekib Glükoosi lagundamine tselluloos Noortematel Vanematel inimestel Millal või kellel on Kasvavatel Füüsilisel koormusel
2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid ühendusteed naaberrakkude vahel. 4. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist. 5. Rakutuum juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake. 6. Tuumake siin valmivad ribosoomide koostisosad 7. Plastiidid e proplastiidid taimerakule omased! Jagunevad: Kloroplastideks fotosüntees, roheline pigment Kromoplastid teised pigmendid õites, viljades. Leukoplastid ilma pigmendita, maa-alustes organites. Amüloplastid ladestavad tärklist. 8. Mitokondrid raku hingamiskeskused. 9. Vakuoolid sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja
lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüül. Fotosüntees toimub rohelistes taimeosades
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis).
vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Nime sai Melvin Calvini järgi. Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Valdav enamik autotroofsetest (organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühenditest) organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Heterotroofsed (organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsoonil) organismid ei saa elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta.
elutegevuseks vajalik energia sünteesimisprotsesside lähteaine saamine enamus loomi on heterotroofid samuti surnud orgaanisest ainest toituvad seened sprotroofid Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide lipiide valke nukleiinhappeid Vaja on lähteaineid, ensüümme, täiendavat energiat (makroergilised (salvestavad energiat) ühendid) NÄITEKS: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse. NÄITEKS: ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) NÄITEKS: Glükoosi lagundamine ehk raku hingamine ehk ... Orgaaniliste ainete dissimilatsioon
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
*BIOSFÄÄR: maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. *ÖKOLOOGIA: teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. *ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PROD...
reaktsioonid (kus vaja läheb 6 O2 molekuli) ja reaktsioonis kokku eraldub 38ATP molekuli (2ATP glükolüüsil ja 36ATP hingamisahela reaktsioonides). Samuti on see universaalne protsess, sest see toimub nii taime-kui ka loomarakus ühtemoodi. Rohelised taimed sünteesivad endale orgaanilise aine ise, seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi mõjutamiseks valgusenergiat, mille abil vee molekulidest saadakse ATP'd. Fotosüntees toimubki kahes staadiumis: valgusstaadium, kus lagundatakse vee molekule ja vajalik on valguse olemasolu ning pimedusstaadiumis, kus kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud vesinikioone ja ATP'd ja tehakse süsihappegaasi abil valmis glükoos ja vesi. Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes
Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees dissimilatsioon on organismis toimuvad lagundamisprotsessid. →Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. (rakuhingamine) Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse, ATP 40% ja soojus 60% Füüsilise pingutuse koraal vajab organism täiendavat energiat → kiireneb ATP süntees →
Õuna kokkupuutumisel õhuga muutub ta pruuniks, sest toimub aeglane leegita põlemine. Põlemine on hapniku ühinemine süsinikuga. Seda juhtub kõikide puuviljade/juurviljade puhul, mis sisaldavad looduslikke alkeene. Kui ei oleks puuviljades oksüdeerumist, säiliksid puuviljad igavesti ja tänu sellele inimorganism ei suudaks neid vastu võtta. Väga oluline osa meie elus on taimedel ja taimedega toimuvatel protsessidel. Üks protsessidest on fotosüntees. Fotosüntees on inimese eluks vajalik, sest hapnik osaleb oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma
Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA
FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest
Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast. 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4.ATP tähtsus Energia talletaja ja ülekandja 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? ADP + P -> ATP 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Glükoosi lagundamine, fotosüntees valgusstaadiumis 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? Katabolism(lagundamine), anabolism(süntees) 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 38 ATP 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon 11.Kus toimub glükolüüs?
Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG)
Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG)
Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet Fotosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades valgusenergiat lähteained: co 2 ja h2o saadakse glükoos ja hapnik vaja tingimused klorofüll ja valgus. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär 3. Denitrifikatsioon 4. Setted ja settekivimid 4. Millise süsinikuringe osaga on tegemist? Kui on piisavalt hapniku tekib CO2, kui piisavalt hapniku pole tekib CH4 - Lagundamisprotsess Atmosfääri paiskuvad CO2 JA CH4 - Vulkaanipursked Kasutatakse süsihappegaasi ja vett, toodetakse orgaanilist ainet ja hapniku - Fotosüntees Hapniku kasutatakse orgaanilise aine lagundamiseks ning vabandevad CO2 ja veearu - Hingamine Kuidas mõjutavad elusorganismid lämmastikuringet? 1. Bakterite ja seente elutegevuse tulemusena toimub ammonifikatsioon, ilma energialisata, Tulemuseks on NH4 või NH3. 2. Mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi nitraadiks, ilma energialisata kaheetapilise protsessina - NO3 ja NO2 moodustumine. (nitrifikatsioon 1
fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O 18 ATP Foto s ünt e es i t ä ht s us on sel l est võr r a ndi st t ul et at av:
Cerfi lisandused eelmisele 4.kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika 5.kui see ei tundu mõistlik, siis on see kas psühholoogia või majandusteadus usaldusväärsuse printsiip : erinevus loodusseaduste ja Murphy seaduste vahel on selles , et loodusseaduste puhul lähevad asjad sassi iga kord sama moodi Loodusseadused kehtivad kogu aeg Fotosüntees 1 Süsivesinike moodustumist fotosünteesil kirjeldab järgmine põhivõrrand: 6 H2O + 6 CO2+ 4,66 ×10 -18 J C6 H12 O6 + 6 O2 Võrrand näitab, et fotosünteesi protsessis footonitena neelatud päikeseenergia salvestub tekkivates süsivesikute molekulides. Fotosüntees 2 Aine massi jäävuse seadus ( 1756 Lomonossov, 1777 Lavosier ) : reaktsioonist osa võtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga
Fotosüntees - Bioloogia 10.02.2012 Assimilatsiooniprotsess Taime rohelise osade rakkude kloroplastides on rohelise värvusea aine klorofüll Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad: Valguse tugevus Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= ->...
* lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II käärimine * etanoolkäärimine- pärmseene rakus, tekib etanool + CO2 * piimhappeline käärimine, piimhapebakteritel ja inimese lihasrakkudes, tekib piimhape inimese lihasrakkudes kantakse verega maksa piimhape > muudetakse uuesti püroviinamarihapeks > edasi läheb aeroobne protsess 4. Fotosüntees ( protsessi käik, faasid, tingimused, lähteained, lõppsaadused) Milleks oluline? Tegurid: 1) valgus 2) niiskus 3) CO2 4) temperatuur Tähtsus: 1) toodab hapniku, mis on inimestele ja loomadele hingamiseks 2) tagab süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe 3) atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened
Päikese tegevusel on suurem mõju Maa elustikule kui tavaliselt arvatakse ning vahel võib tema pikaajaline mõju jääda isegi märkamatuks, kuid tagasivaadetes ajaloole võib märgata nii mõndagi suursündmust, mille põhjus võib peituda just päikese aktiivsuse suurenemises või just selle vähenemises. Taimedele ja teistele autotroofsetele organismidele on päikeselt tulenev nähtav valgus oluline fotosünteesiprotsesside läbiviimiseks. Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine ehk glükoosi molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel (joonis 1). Fotosünteesi üheks oluliseuseks aspektiks looduses on seega orgaanilise aine süntees
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse v...
Fotosüntees FOTOSÜSTEEMID Koosnevad klorofüllist (Chl), pigmentidest (kartanoidid) ja valkudest. Fotosüsteeme on kaks (FP I ja FP II). Paiknevad kloroplastide sisemuses olevates lamellimembraanides. Neid on vaja selleks, et muuta valgusenergia keemiliseks energiaks. Elektrontranspordiahel: Koosneb tervest hulgast valkudest, mis annavad elektrone edasi. Selle käigus tekib ATP ning salvestub energia. Mis sunnib vesinikioone liikuma lamellidest väljapoole? Vee lagundamise tulemusena on vesinikioonide kontsentratsioon ühel ja teisel pool tülakoidi membraani erinev. Et kontsentratsioon oleks mõlemal pool tasakaalus, liiguvad H+-ioonid läbi membraani. See käivitab membraanis asuva ensüümi, mis hakkab tootma ATP molekule, lisades ADP-le fosfaatrühma. FP I: Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumi. Siin saab CO2-st ja NADPH-ga kohale toodud H+-ioon...
Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened või bakterid. Käärimisel ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid 2 etanooli ja 2 ATP molekuli. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (mõnedes bakterites, protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O. Fotosünteesiks läheb vaja vett ja süsihappegaasi. Mida rohkem CO2 , seda kiirem fotosüntees. Optimaalne fotosünteesiks 0,1 0,4 % (CO2 ), fotosünteesi takistab kui on 1 %. Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: 1. Valgusstaadium Vesinik ja ATP-molekulid lähevad kasutusse pimedusstaadiumis. Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2. fotosüsteem lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 1
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv. Fotosünteesi vältel taim akumuleerib valguse energiat oma lehtedega ning kasutab seda, et toota suhkrut -glükoosist- veest ja süsihappegaasist. Glükoosi on tarvis nii “kütuseks” kui ka kasvuks vajalike ainete tootmiseks. Fotosünteesi käigus l...
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud
· Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks · Põhjustavad haigusi (ka hallutsinatsioone) Taimede tähtsus Fotosüntees · Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkruid rakkudest, kus toimub fotosüntees · Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees · Hapnikku kasutavad mitokondrid, ka kloroplaste sisaldavad rakud (nt öösel) · Heterotroofsetele organismidele on eluliselt vajalik taimede poolt esmaselt moodustatud orgaaniline aine, mida nad saavad lagundama hakata
Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosiline) Puu aastarõngaste järgi saab hinnata puu vanust. Mida saab veel nende järgi hinnata?
Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul- ta vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks. 6.Mis on fotosüntees? Fotosünteesi võrrand. Millistes taimeorganites toimub fotosüntees? Miks vajab taim fotosünteesi? Mis tähtsus on hapnikul? (64-67) Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimedes süsihappegaasist ja veest päikeseenergia abil. Võrrand: Süsihappegaas + vesi võrdub - glükoos + hapnik Fotosüntees toimub taime rohelistes osades. Enamasti taimelehtedes. Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid.
- taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet. * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised. * Calvini tsükli produktid on vaheproduktideks teiste orgaaniliste ühendite sünteesil. - Fotosünteesil vabanev hapnik on vajalik taimedele endale kui ka teistele aeroobsetele organismidele. - heterotroofsete organismide tarbitav orgaaniline aine on fotosünteesi produkt. - fotosünteesi käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. - fotosüntees on süsiniku ja hapniku aineringe aluseks. NB! TV II osa ülesanded, mis oleks kasulik ära teha : 4.1 (1-3, 5-6) / 4.2 (2-4) / 4.3 (1-3, 5-6, 8, 11- 12) / 4.4 (1, 3-5, 7-10, 13) / 4.5 (1-2) NB! Anna-Liisa slaidid on ka kasulikud visuaalne külg päris fine HTG kodukal õppematerjalide alt BI-1 kursus, kasutajanimi htg ja password annaliisa NB! Anna-Liisa jagatud leht, kus ühel pool joonised ja teisel pool olulised mõisted, on ka kasulik endale selgeks teha.
I rida 1. Selgita mõisted Mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 2. Millest koosnevad plasmiidid ja mis tähtsus on neil bakteriraku jaoks? Nendes sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks 3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda) Seened kahjustavad tarbepuitu. Samuti põhjustavad mitmesuguseid nahahaigusi. Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened.
400 700 . Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Kõige enam vajab taim violetset-sinist (380-470 nm) ja oranzi-punast (580-700 nm) spektriosa. Rohekas valgus peegeldub suures osas taime pinnalt. Seetõttu tajuvad meie silmad taimi rohelistena. Taimelehtedes muundatakse päikesevalgus fotosünteesi teel kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Hiljem, olgu siis taim ise või taimi toiduks kasutavad loomad, lõhustavad need molekulid selleks, et saada elutegevuseks vajalikku energiat. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks. sisend väljund Fotosüntees 6 CO2+6H2O+PE (klorofüll) C6H12O6+6O2 suhkur Photosynthesis process by which carbohydrates are synthesized from carbon dioxide and water using light as an energy source. . Fotosüntees
Püranomeeter. Püranomeetriga mõõdetakse poolsfäärist horisontaalsele pinnale saabuvat summaarse (otse + hajusa) kiirguse võimsust lainepikkuste vahemikus 0,3-5 mm. 13. Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks? 500-600 nm Ükski taimepigment ei neela rohelist valgust 14. Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elus organismidele oluline ja kirjelda, miks. • Fotosüntees kui kiirgusenergia keemiliseks sidemeks muutmise protsess • Arengumustri stimuleerija • Stressi faktor 15. Loetle FS osalevad keemilised ühendid? CO2, H2O, C6H12O6 (glükoos), O2; NADP,ADP,NADPH,ATP 16. Koosta FS võrrand 6 CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6 O2 17. Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? valgust, CO2 ja H2O 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
