Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et luua mõnusaid nurgakesi. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi
Vombatite iseloomilikuks tunnuseks, mis teda teistest kukurlistest eristavad, on hambad, mis sarnanevad närilisteomadega. Silmhambaid tal ei ole, lõikehambad kasvavad ühepaarina üla- ja alalõualuust välja. Email katab vaid lõikehammaste esikülge, tänu millelehammaste ülaserv söömise ajal teravaks lihvitakse.Hammastel puuduvad juured ning nad kasvavad kogu aeg. Vombat närib toitu, ülalõualuu abil kiireid mälumisliigutusi tehes. Vombat ja inimene Esimesed eurooplased, kes oma silmadega vombatit nägid, olid meremehed, kelle laev 18. sajandi lõpul Austraalia ja Tasmaania vahelises Bassi väinas purunes. Maale jõudes ning vombatit nähes pidasid nad teda esialgu pisikesekskaruks. Hiljem kutsuti kutsuti vombateid mäkradeks. Esimesed eurooplased tulnukadtapsid vombateid enesele toiduks, vaatamata sellele, et nende liha on küllaltki spetsiifiline kõrvalmaitse. Neid loomi hävitati ka ettekäändel, et nad lõhuvad oma urgudega larjamaid
Kautsukipuu mahl - Isopreen Hevea brasiliensis Omadused Tugev ebameeldiv lõhn Värvuseta Vedel (polümeerub kiiresti kummitaoliseks massiks) Looduslik kautsuk on pehme ega pole vastupidav lauhustitele ja temperatuuri muutustele Pärit olu ja maailmas levimine Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega.
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka
· turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
Hüpolaktaasia epidemioloogilised uuringud on näidanud selle suurt varieeruvust maailma erinevatel rahvastel, ulatudes 2% Skandinaavias kuni 90100%-ni mõnedel Aasia rahvastel. Eestis tehtud uuringutes on SHLi (Pärilik primaarne hüpolaktaasia ehk selektiivne täiskasvanu-tüüpi hüpolaktaasia) leitud 2333%-l eestlastest, Setumaal esineb seda 50%-l ning Peipsiäärsetel põlisvenelastel 57%-l. [2] Neoliitikum Saksamaa ja Suurbritannia teadlaste sõnul olid neoliitikumis elanud varajased eurooplased piima suhtes allergilised. Uurijad lisasid siiski, et kui inimesed hakkasid koduloomi, 2 sealhulgas ka lehmi pidama, hakkas nende organism järk-järgult piimaga harjuma, kirjutab The Independent. Toitumisspetsialistide sõnul tekkisid aja jooksul geneetilised muutused. Osa varajastest inimestest kandis edasi piima talumatuse geeni, teisel osal aga tekkisid geneetilised
2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida 3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Positiivsed tulemused -Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne tulemus -Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus. Indiaanlaste jaoks- Kultuuri hävitamine, surm, orjastamine, nende asualade tõrjumine Neegrite jaoks- Orjastamine, orjakaubandus (miks?sest see oli odav tööjõud, indiaanlased ei kohanenud tööga)
Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised , kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära ja tundeid. Maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil.See nõuab äärmist kindlust ja osavust , iga joon peab olema läbi mõeldud , kuna tehtud vigu parandada enam ei olnud võimalik. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik.Maastikku maalisid hiinlased juba 12 sajandit ennem kui eurooplased ,nimelt juba 4.sajandil. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. Tarbekunst Väga kõrgetasemeline on ka hiina tarbekunst.Peamised alad on metallehistöö, nikerdused ja eriti portselan.Hiinast toodud esemed andsid tõuke ka eurooplaste portselani "avastamisele".Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus.
läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputsedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tsiilis Hispaania kuninga poolt 1683
Portugal Üldinfo Asub Lõuna-Euroopas Naabriks Hispaania Muutke teksti laade Pealinn Lissabon Mandrile lisaks saared Teine tase Assoorid ning Madeira Kolmas tase Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loo...
Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodanikul on: õigus vabalt reisida mis tahes Euroopa Liidu riiki elada, õppida mis tahes Euroopa Liidu riigis Euroopa päev ja Euroopa Liid juhtlause Euroopa päeval, 9. mail, tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas. Euroopa Liidu juhtlause – „Ühinenud mitmekesisuses” – tuli esmakordselt kasutusele 2000. aastal. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel Euroraha Euroopa Liidu riikides on kasutusel ühisraha euro Paberraha on kõikides riikides ühesugune, aga müntide tagakülg on igas riigis erinev. Euroopa Liidu lipp Euroopa Liidul on oma lipp, millel on kujutatud kollane tähepärg taevasinisel taustal. Taevasinine värv tähistab: helgust, rahulikkust ja lootust, et taevast ei tumesta enam kunagi sõjapilved.
15-24 : 12.9% (male 2,285,268/female 2,160,005) 25-54 : 41.4% (male 7,253,587/female 7,067,997) 55-64 : 13.3% (male 2,285,072/female 2,329,760) 65 ja vanemad : 16.8% (male 2,574,216/female 3,241,443 SÜNDIMUS,SUREMUS JA LOOMULIK IIVE SÜNDIMUS 10.28 sündi/1,000 inimese kohta SUREMUS 8.2 surma/1,000 inimese kohta LOOMULIK IIVE 0.77% RÄNDE SALDO RÄNDE SALDO 5.65 migranti (s)/1,000 inimese kohta MUUD RAHVUSED Britid 28%, Prantslased 23%, Muud eurooplased 15%, Amerindian 2%, Aasia, Aafrika, Araabia 6%, Muud rahvused 26% USUNDID Roomakatolikud 42.6%, Protestandid 23.3% Anglikaanid 6.8% Baptist 2.4%, Luter2% , Muud kristlased 4.4%, Moslemid 1.9%, TÄNAN KUULAMAST !
ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on val...
· 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas · Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas · eurooplased liikusid rohkem ja silmaring laienes · levisid idamaadelt uued tavad ja ideed · Kreeka autorite teosed levisid lääne-eurooplasteni · usuline vaimustus · paavsti võim nõrgeneb, kuninga võim tugevneb · tuuleveskid, pesemiskombed, diivan, peegel idamaadest
Hiina leiutised Vanad hiinalased otsisid alati probleemidele praktilisi lahendusi. Põllumehed riputasid aedadesse kotte eriliste sipelgatega, et need hävitaksid kahjureid, kes muidu oleksid rikkunud mandariini saagi. Muistse Hiina leidurid olid kaugemal ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid
välja ulatuvad. Kliima on põhiliselt subtroopiline ja on soojad perioodid (detsember- aprill), mille jooksul temperatuur tõuseb üle 32 ° C ja jahedad perioodid (mai-november), mille temperatuur tõuseb harva üle 27 o C . Temperatuur tõuseb 23 ° C kuni 27 ° C, ja iga-aastane sademete hulk on 170 kuni 297 cm. Keskmine päevane niiskus on 80%. Inimesed Tongalased ja polüneesialastega segunenud väike grupp melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest. Ülejäänud on eurooplased, segatud Euroopa ja teiste Vaikse ookeani saarte elanikega. Samuti on umbes 500 hiinlast. Rohkem kui kaks kolmandikku elanikkonnast Tonga Kuningriigis elavad peamisel saarel, Tongatapul. Üha suurem hulk Tongalasi on liikunud Nuku'alofasse, Tonga kapitali ja ainult linna-ja kaubandus- keskuses, kus üha rohkem Lääne-ja indigeenne polüneesia kultuuri ja elu-mudelid on segatud. Siiski küla elu ja suguluse sidemed on jätkuvalt olulised kogu riigis. Kristlik usk, mis on domineerinud
24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused: 26) laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast. 27) Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati. 28) Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima. 29) Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid( Inglismaa) 30) Ameerikast levisid Euroopasse: kartul, kohvi, mais, tubakas, tomatid. Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd. Taas avastati antiikkultuur ja võeti see eeskujuks: maalis, skulptuuris, ehituses.
Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise olukorra tugevdamisele. Olulisemad liidud:
Sinna tahtis saada iga Viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus,sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse,
1) Milliseid meetodeid kasutasid eurooplased Aafrika valitsemisel? Otsene valitsemine - selle korral määrati kohalikud ametisse suvaliselt, arvestamata seniseid traditsioone ja võimusuhteid. Kaudne valitsemine - kolonisaatorid säilitasid senised võimumehed ja piirdusid nende tegevuse juhtimise ja kontrollimisega. 2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodust...
et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget usku ning inimesed usuvad erinevatesse uskudesse.
aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus. · Eurooplased, araablased ja aasialased tegelevad peamiselt kabandusega, õpetamisega ja kästitööga.
Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 1947 15 893 811 1960 20 013 793 1970 23 364 431 1980 27 947 446 1991 32 615 528 2001 36 260 130 2009 40 134 425 16.sajandil tuli palju inimesi Euroopast Argentiinassse. Sinna on samuti toodud tööjõudu Aafrikast, kuna inimesi jäi väheks ja maavarasi, nagu näiteks: hõbedat ja muid väärismetalle oli palju. Iive
sekkuda, seetõttu said suurema osa aktsiate tulust eraisikud. Riik oleks pidanud äkkitselt rikkaks saanud inimestele seadma suuremad maksud ja nende maksude eest oleks saanud aidata põhja läinud inimesi nii oleks ka nemad saanud endale ladutesse seisma jäänud kaupu osta. Ameeriklased süüdistasid majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika mäjandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud kaupu mis jäid seetõttu ladutesse. Eurooplased süüdistasid majanduslanguses aga Ameerikat, kes kehtestastasid kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Ja nii toimus ka Euroopas Ületootmine. 1929. aastal puhkes Ameerika suur majanduskriis mis levis mõne aja pärast üleriigiliseks ja siis ka Euroopasse. Kuni sinnani oli olnud Ameerikas suur õitsengu aeg majanduses. Põhiliseks põhjuseks oli ületootmine. Kriis lõppes 1933. Aastal.
AMEERIKA VALGETE ELANIKE MUUSIKA Kui 1492.aastal Kolumbus Ameerika avastas, ei olnud tema kindlasti mitte esimene valge inimene, kes Ameerika pinnale astus. Ajaloolaste väitel olid viikingid kõige esimesed eurooplased Ameerika pinnal. Peale Kolumbuse reisi hakkas Ameerika poole purjetama palju eurooplasi. Esimesed asukad olid õnneotsijad-uudishimulikud, kes leidsid, et uuel maal on tuhat võimalust rikkaks saada. Mõni Euroopa riik saatis Ameerika poole teele kurjategijaid ja muid seadusega pahuksis olevaid inimesi, et neist omal maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama.
Arenenud maade rahvastikupoliitika. Keskmise eluea tõstmine. Liisa-Carmen Karama 9c Keskmine eluiga on keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil. Tavaliselt tehakse vahet meeste ja naiste eeldataval keskmisel elueal. Imikute suremuse tõttu on eluiga sünnimomendil harilikult lühem kui näiteks pärast aastaseks saamist. See on 20. sajandil märkimisväärselt tõusnud, peamiselt laste suremuse languse tõttu. Keskmine eluiga näitab, kui suur on keskmiselt inimeste eluiga mingis riigis või kohas. Enamasti tahetakse seda tõsta, sest see näitab kui hea on elukvaliteet. Keskmise eluea tõstmine pole kerge. Selleks on vaja iga inimese enda hoolt ja tahet kuid samas juhtub inimestega ka õnnetusi, mida ei saa ära hoida või nakatub haigusesse ning selle tagajärjeks on surm, mis jälle omakorda viib alla Eesti keskmist eluiga. Elukvaliteedi parandamine aitab kaasa...
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
Los Angeles Jan Kolossovski Edgar Kurm Los Angeles Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas. Ajalugu • Tuhandeid aastaid tagasi hõivasid Los Angelese rannikuala esmalt Ameerika põliselanikud Tongva ja Chumash hõimud. • Esimesed eurooplased jõudsid siia 1542. aastal, ekspeditsiooni käigus, mida juhatas Portugalis sündinud UusHispaania maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo. Ta nõudis LõunaCalifornia alasid Hispaania Impeeriumile, kuid jätkas ekspeditsiooni ilma ühtegi asustust loomata. Rahvustik Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu: • poola 1,6% (59,774) • saksa 4,5% (170 483) • prantsuse 1,2% (45,127) • iiri 3,9% (146 65...
Rahvastiku ränded Emigratsiooni ehk väljarände põhjused · Looduskatastroofid · Sõjategevus · Etnilised või usulised konfliktid · Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest. Üldistavalt on võimalik eristada kahte rahvusvaheliste rännete lainet. Neist esimese kutsus esile rahvastiku kiire kasv Euroopas alates 15. sajandist. See algas ...
rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12
"Marco Polo" 1. Nick McCarty "Marco Polo". Poiss, kes rändas keskaja maailmas. Raamat trükiti esimest korda 2006.aastal Washingtonis. Sellel samal aastal tõlgiti see raamat ka eesti keelde. 2. Raamatu tegevused toimuvad Marco Polo elu jooksul. Marco Polo sündis 1254. aastal. Suri 70 aasta vanuselt, 1324. aastal. Sünnikohaks oli Polol Veneetsia 3. M.P. oli 13. sajandil väga kuulus, selle tõttu et eurooplased huvitusid maadest, mis asusid idapool Euroopat. M.P. oli esimene eurooplane kes väga täpselt kirjeldas idasolevat. Ta tegevused toimusid põhiliselt Ida-Hiina (Tsingis-khaani) alal. Pilt 1: Marco Polo tegevused toimusid põhiliselt Tsingis-khaani alal. 4. Põhiliseks eesmärgiks oli kauplemine, aga ka usu ja teadmiste levitamine. Marco sooviks oli saata oma kodumaale uusi teadmisi kaugete maade elu ja elanike kohta. Oluliseks teeks oli
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18
ja Shakespeare. 14. sajand moodustus uus vaimsus. Humanism keskendus inimeste omadustele, vajadustele ja õigustele. 36. Suured maadeavastused- tähtsus maailmale. Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes. Millised riigid olid koloniseerimise eesotsas? Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37. Kuidas suhtusid eurooplased Ameerika kõrgkultuuridesse? Ameerika tsivilisatsioon oli enne eurooplaste külastust korras kui peale seda eurooplased hävitasid nende tsivilisatsiooni. 38. Reformatsioon, Martin Luther, protestantism, Augsburgi usurahu, Pärtliöö, Reformatsioon ehk usupuhastus Martin Luther pani käivitas reformatsiooni Protestantism ehk kõik katoliku kirikust lahku löödud usuvormid Augsburgi usurahu 1555. aastal ,,Kelle võim selle ka usk" Pärtliöö 1572
brutaalseks. Pärast 1918. aastat kasvas eurooplaste hulgas valmisolek kasutada jõudu alates poliitilistest mõrvadest kuni tänavavägivallani ja otsida probleemidele radikaalseid lahendusi. Ekstremistlike vasak- ja parempoolsete liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust.
Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL Euroopas 'hutatu usulist vaimustust. 1921. a. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte. Veneetsiale ja Genuale tõid ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel.
vähem arenguvõimelisem. Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi. Idamaadel aga avanes võimalus suhelda vabamalt muu maailmaga ning säilitada oma usk ja kultuur. Kuigi kaotused
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Ajaloo kontrolltöö 7 klassile. 1 pool. 1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need inimeste igapäeva elu ? Araabia poolsaar oli kuiv ning liivane. Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud kohad. Meie mõistes sood. Seal kasvasid puud ning taimed olid allikad ja muud vee kogud. Araablased kasvatasid karja. See töö erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega, seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud seda. 2. Lõpeta lause. Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga...... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks
suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu. Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja
meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õigesti, et säiliks selle väärtus ja ohutus. · Püüa toidujääke teistes roogades kasutada. · Sorteeri prügi. Säästlikud ostmisnipid: · Kasuta ostunimekirja ja osta ainult seda, mida vajad.
1778.aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistel esimene eurooplaste asundus. Pikka aega jäi kauge Austraalia Inglismaa sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Erinen palju enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimliku loomu pärast. Pärismaalaste vastu kasutasin vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Üritasin ka õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrustada neid kannibalismist. Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. Alles 18.sajandil jõudis kartul inimeste toidulauale, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Minust on palju legende ja minu nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole minu tehtud. Kuulsaim näide on Hawaii saared, mis ont avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendile lisab loomulikult värvi ka minu surm Hawaii saartel 1779.aastal.
sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. Isolatsionism välispoliitikas . Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid USA'l kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. Suure majanduskriisi aastail hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mittesekkumist. Isolatsionism välispoliitikas . Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Need meeleolud soodustasid nn neutraliteediseaduse vastuvõtmist. Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivate Euroopa riikidele.
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja
Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi) Emakeeleks araabia keel, kuid paljudes kodudes kõneldakse prantsuse keeles Laialt levinud ka inglise keel Süüria Ametlikult Süüria Araabia Vabariik 94% rahvastikust araablased
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peal...
Mees, kes teadis ussisõnu 1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub...
matustel ühte ja sama juttu ja tema sõnavõtud on alati oodatud, kirjutab Mikita. Tundub, et Valdur Mikita ise ongi selline mees. «Lindvistika» on väga meeldiv raamat. Autor esitab ridamisi väiteid, mida kontrollida ei saa, aga mis kõlavad hästi. Näiteks meestest ja naistest rääkides, õieti küll sellest, miks naised kohanevad oludega paremini kui mehed, sedastab Mikita, et see tuleb eesti meeste ja naiste suurest erinevusest: naised on eurooplased, mehed soomeugrilased. Mikita ütleb ka seda, et eestlasel ei maksa häbeneda oma konservatiivsust: me oleme maailma tulnud selleks, et jääda, mitte selleks, et muutuda. Mikita lugemine on tore veel selles mõttes, et kui sa loed lehtede arvamuslugusid, siis saad sa läbiseedimata poolharitlasena kogu aeg vastu päid ja jalgu, sind koheldakse nagu kutsikat, kes on tuppa loigu teinud ja kelle nina nüüd eurooplased k.a mõrtsukad selle loigu sisse suruvad.
Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid eeskätt Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Maailmaavastuste mõju · Ameerika tsivilisatsioonide hävitamine: - Kesk-Ameerikas asteekide suurriik - Andides Inka riik · Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Maailmaavastuste mõju II · Uus maailm saatis vastu maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat. · Keskaja olulisemad kaubateed minetasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. · Eurooplased allutasid järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Humanism
Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa, mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid- maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799 aastatel. Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
