must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem Huvitavat jaanalinududest · Esimese eluaasta lõpuks tõuseb linnu kaal umbes 100 kg-ni · Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39- 40°C · Jaanalind on ka ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast · Jaanalind on juba sellepärast huvitav lind, et tema kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajastul · Jaanalinnud ei pane pead kunagi liiva alla · Jaanalinnu muna tuleb keeta 45 min ja siis saega pooleks lõigata Kasutatud kirjandus · http://jaanalinnufarm.googlepages.com/jaanalind · www.google.com · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanalind · 7kl Bioloogia õpik · www.youtube.com
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakat...
Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile
Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V. Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima eesti keelt.
Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad: Germaani allrühm: Inglise keel (328mil) Saksa keel (90mil) Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm: Vene keel (144mil) Poola keel (40mil) Ukraina keel (37mil) Eesti keele sugulaskeeled Kuni 20. Sajandi lõpukümnenditeni arvati, et meie esivanemad saabusid Eesti aladele Volga jõe või Uurali mäestiku lähistel asunud algkodust 5000 või enam aastat tagasi. 20. sajandi lõpukümnenditel leidsid teadlased uue aluse oletada, et Uurali keeli kõnelenud hõimud saabusid Eesti aladele jääaja lõpul lõuna poolt Musta mere piirkonnast. Ainult kolmel Uurali keeli kõnelenud rahval on õnnestunud luua oma riik: ungarlastel, soomlaste ja eestlastel. Ülejäänud Uurali keeli kõnelevad rahvad elavad peamiselt Venemaal Siberis.
Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890).
AGRAARAEG Aeg on korduv, kõik ringleb Ei väärtustatud individuaalsust Arvati, et muutused viivad langusele, väärtustati stabiilsust Pikemat aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde Esivanemad maeti kodu lähedale Inimese elutee oli ette määratud Ajaga mõõdeti teepikkust Aeg oli ebatäpne, see oli loodusest ja sellega lepiti Sakraalne aeg pühade ja puhkuse aeg talupoja elus Öö olevat kurjuse aeg, kirik üritas siiski ümber veenda, et Kristus sündis öösel jne KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangela...
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). K...
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evo...
Esivanemaid tuleb pidada pühaks- meie oleme üksnes viiv ajas ja peame talitama ettevaatlikult, et neid mitte pahandada. Nende heasoovlikkuseta ei saa me õnnelikult elada, liiga palju on nende nimel siin verd valatud ja needusi lausutud. Igaüks võib uskuda mida ta tahab, kuid peamine - peab olema absoluutselt vaba arvamisest, et meie esiisad mõtlesid või uskusid primitiivselt või valesti. Mitte iialgi ei suudeta taastada täpselt meie vana usku, nagu seda uskusid meie esivanemad. Pealegi tekiks probleem - millal nad uskusid nimelt õieti - kas momendil, kui sakslased rünnakule asusid, kui esimesed ristiusu mõjutused olid juba saabunud. Või tuleks tagasi pöörduda küttide ja kalastajate maailmavaate juurde, mis on kahtlemata tunduvalt vanem põlluharijate omast. Esivanemad on pühad tükkis oma tõekspidamiste, mõtteviisi, usu, tavade, pühaduste ja tõotustega. Peame vääriliselt hindama nende pingutust andmaks edasi pärimust, mõtte- ja eluviisi
Isiklik elu Aastal 1952 abiellus Buffett Susan Thompsoniga. Neil on tütar Susie ning pojad Howard ja Peter. Abikaasad asusid 1977. aastal lahku elama, kuid ei lahutanud. Susan suri juulis 2004. Aastal 2006 abiellus Buffett oma sünnipäeval oma kauaaegse elukaaslase, 60-aastase lätlanna Alice Menksiga, kellega ta elas kokku alates 1979. aastast. 2008. aastal avaldati Buffetti DNA kümneleheküljeline analüüs, mille kohaselt Buffetti emapoolsed esivanemad võivad olla pärit Eestist . Buffetti ema Leila Stahli esivanemad on pärit Eestist, olles pärit Eesti ühest tuntumast dünastiast Stahl (Staal). 6 Kokkuvõte Buffetti ettevõtmised ja tulemused on eeskujuks paljudele noortele. Tema arusaamad ja teooriad on tõsiseltvõetavad. Buffetti portfell ärilistes teadmistes on tänu väga laialdastele teadmistele väga tähelepanuväärne. Buffettit teatakse perekonnas kui ka
,,Eestlane olla on uhke ja hea" Lugupeetud kuulajad! Olen siin, täna, teie ees, et rääkida teile, miks minuarust on eestlane olla uhke ja hea. Alati on hea lugeda või kuulda mida võõrmaalased meist arvavad, millisena nad meid näevad, aga millisena me ennast ise näeme. Igapäeva elus tundub olevat palju negatiivset, muret, et unustame ära kõik hea mille me, eestlased oleme korda saatnud ja mille eest meie esivanemad on võidelnud, just meie enda rahvuse säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus).
Puuviljaaiandus Puuviljaaiandus on aianduse haru, mis hõlmab puuvilja-, pähkli- ja marjakasvatuse. Enim toodavad puuvilja Brasiilia, Hiina, Hispaania, India, Itaalia, Mehhiko, Prantsusmaa, Türgi ja USA; maailmajagudest on suurim puuviljatootja Aasia, palju kasvatatakse puuvilja ka Euroopas. Õunapuu Aed-õunapuu on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad on olnud aastatuhandeid tähtis toiduaine. Mägi-õunapuud ei haigestu mitmesse aed-õunapuude haigusse ja neid saab kasutada haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis...
Johan Voldemar Jannsen TSERNÕSEVA JEKATERINA, BLÕK VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene
rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane. Varem olen ikka mõelnud, et kohe kui võimalus on, lendan kaugele siit Eestist kuskile sooja päikese alla elama. Nüüd päris niimoodi ei torma. Tahaksin ikkagi olla osa sellest uskumatult toredast rahvast ja ilusast maast. Tahan elada oma kodumaal. ''Laulvat Revolutsiooni'' peaks vaatama iga noor, kes arvab et tema elu pole midagi väärt. See film näitab kui palju on esivanemad vaeva näinud selle nimel et meie saaksime elada vabas eestis.
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja ...
Samuti peaks vastutulelikumad olema ka vanemad põlvkonnad, et mõlemad pooled peaksid tundma üksteist. Minu arvates aitab neid konflikte leevendada see, et näiteks koolis õpetatakse vanemate põlvkondade tavasid ja kuidas nemad käitusid ja nii edasi. Et konflikte leevendada, siis peaksid nooremad põlvkonnad ka neid austama, et aru saada, mis, kes ja kuidas. Arvan, et see aitab noorematel põlvkondadel elus paremini toime tulla, kui saavad aru, millega on nende esivanemad tegelenud ja kuidas ära elanud. Siin kohal võiksin neid lahendusi veel ja veel välja pakkuda, aga nende rakendamine nõuab suuremat pingutust. Kokkuvõtteks arvan, et lahendusi on ikka mitmeid ja mitmeid, aga nende kasutusele võtmine võtab lihtsalt pikemalt aega. Põlvkonnad peaksid ikka algusest peale üksteist tundma, et mingeid suuremaid konflikte ei tekiks, mis tekitavad suuremaid probleeme.
Aleksandre Dumas elas aastatel (1802-1870).Lapsepõlv:Duma esivanemad olid rikkad aadlikud,kuid ajal mil ta sündis vaevles ta ema vaesuses ja püüdis anda pojale korralikku haridust.Hoolimata vaesuse taha kinni jäänud haridusest, rikastas Aleksandre end raamatute lugemisega.Ta armastas lugeda ja tegi seda igal võimalusel. Kirjanduslik karjäär-Dumas alustas oma karjääri luuletuste ja ajalehe artikklite kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.Üks esimesi teatritükke oli
tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus. Vastandlikkus: Jumalikkuse rõhutamine: taeva kullases tules, taevani tõustes, taeva
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse.
EESTLASED EI OLEKS SAANUD VÕITA VABADUSSÕDA Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227.ning oli Balti ristisõdade osa. Kahjuks, aga kaotas vabadusvõitluse justnimelt Eesti ning jäi mitme võõra riigi võimu alla. Põhjuseid, miks meie esivanemad sõja kaotasid, on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini
saadetakse väljas käies korda midagi sobimatut, mis varem või hiljem tuleb alati välja. Kahjuks juba on nii, et tänapäeva noored ei ole suhetes enam nii püsivad ja omavaheline austus suhtes on parasjagu harv nähtus, kuid kindlasti on ka erandeid. Enamasti põhjustab „petmist“ tõesti vaheldus kauakestnud suhtest, lootes, et tegu jääb saladuseks, kuid selleks see pahatihti ei jää. Nähes kui kaua suutsid meie esivanemad koos olla, siis jääb vahel sellele mõeldes küll suu lahti, kui mõelda nüüdisaja peale. Muidugi pole alati lahkumineku põhjuseks truudusetus, kuid ilmselt on see väga oluline tegur. Arvan, et mitte mingil juhul ei ole kaaslase petmine õigustatud, kui tõesti ei ole enam tundeid ja on vaja midagi sellist teha, siis tuleb suhe lõpetada, usalduse kuritarvitamine ei ole aktsepteeritav. Selle asemel tuleks kaaslasega hoopis suhelda, arutades, mida muuta, et ei oleks suhe
· Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine"
Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele silbid alati täishääliku või nasaaliga (vt Wikipedia). Ajalugu Kuna ma numbreid ühest kümneni ei leidnud, siis räägin selle asemel paar sõna Tswa keele ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad muutused kerkima ühes Portugali kolooniatega, kes vahetult enne 16ndat sajandit praeguse Mosambiigi aladele tungisid. Nad lubasid vallutatud alade valitsejatel küll tegutseda, ent range järelvalve all. Lõpuks, 20
Mets ja haldjad eestlaste maailmapildis Caizi Mets Mets on olnud loomulik elukeskkond ja kujundanud rahva iseloomu ja harjumusi. Metsast said meie esivanemad toidu, peavarju ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanematel end peita sõdade ja muu hädaohu eest. Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses
[email protected] 31.aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) –...
Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Tänan kuulamast! KAS ON KÜSIMUSI?
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane
Skulptuur- Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel
1) Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.Medicid pärinesid tõenäoliselt talupoegade seast, kuigi perekonnalegendi järgi oli nende esivanemaks Karl Suure kaaskonda kuulunud rüütel, kes tapnud Põhja-Itaalias hiiglase. Spekuleeritud on ka selle üle, et Medicite esivanemad olid arstid või apteekrid, kuid see versioon pole eriti suurt toetust leidnud.Medicid tegelesid pangandusega juba 13. sajandil, kuid esile tõusid nad alles 14. sajandi teisel poolel, kui Mustast Surmast ja teistest teguritest tingitud majanduslangus oli varasemad pangaperekonnad pankrotti ajanud. Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 14341737
• Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus
· Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja maitseained
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. ...
Stressiprobleemid Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju
Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel
Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka)
PUHASTUSTEENINDUS- LIHTNE KUI RAKETITEADUS RIN GA LIN DJÄRV · Peale koristust, peab maha jääma puhas pind. · · Koristustööde teostaja peab endale selgeks tegema, miks ta seda teeb. · On suur vahe, mis otstarbeks kasutatakse ruume , mida koristatakse. · Eksides oluliste reeglit vastu, vähendame oluliselt puhastatava pinna eluiga. PUHASTUSTEENINDUS EILE JA TÄNA Meie esivanemad ei kasutanud keemilisi puhastusvahendeid, nad tegid kõik käepäraste vahenditega ja ometi olid nende kodud väga puhtad. Tehniliselt on koristamine tänapäeval oluliselt lihtsam, sest poole tööst teevad kas masinad või imetlusväärsed puhastusained. Mitmed põnevad nipid vanast ajast ja tänapäeva imevahendid teevad koos suurepärast tööst. PUHASTUSAINED JA TÖÖVAHENDID PUHASTUSAINED T Ö ÖVA H E N D I D Ainetele, millega Tähtis on valida
Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks Igas riigis on alati inimesed midagi uskunud. Inimestele meeldib midagi uskuda, midagi millele saab siin elus toetuda ja tõde otsida. Inimesed justkui peavad usku enda eluviisiks ja kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi. Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima
skulptuuridest kuni raamatuköideteni. Nahkehistöö kuulub tarbekunsti alla ning nahkesemeid on muuseumites väga harva kohata, kuna paljud tarbekunstiesemed on laiali läinud mööda asutusi ning eraisikuid. Enamik neist esemeist on aastate jooksul lihtsalt ära tarvitatud. Kulunud asjad visatakse minema, aimamata, et need esemed võivad tarbekunsti ajaloo seisukohalt väärtust omada. Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire- või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha, roosi ja paljude teiste haiguste vastu
Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16.sajandil tulid need õiged kasutusele(viiul, kontrabass jne.)Viiuli tüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri
Vabaduse ja õigluse vaaltus. Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka
5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri liikide DNA, seda lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: · Esimesi inimese liini esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid
Mida väiksem laps, seda loomulikumalt ta seda võtab. Muidugi, iga üleelamine, mis juhtub lapsega sünnihetkest alates, jätab jälje. Ning nende silumisega tuleb vanematel tulevikus vaeva näha. Kuid eks igas peres tuleb laste kasvatamisel rasksusi ette. Lapsele peaks jääma alles tema identiteet, võimalus suhelda oma sugulastega oma õdede- vendadega.Esiteks on elementaarne teada seda, kes on su esivanemad, millega nad tegelesid, kust nad pärit on. Adopteeritud laste puhul on aga see kõik ära lõigatud, puudub igasugune võimalus teada seda, millega näiteks tegeles su vanema või vanaisa. Kõige halvem selle teadmatuse juures on see, et sul ei ole aimugi pärilike haiguste kohta, mida su esivanemad on näiteks põdenud. See, et on juhtunud midagi sellist, et laps ei saa üles kasvada oma lihaste vanematega, ei tohiks võtta temalt
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
