50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liis95
Õppematerjali autor
Kas truudus on juhuse puudus või eluküsimus? Sõnad truu ja truudus on argielus üsna vähe kasutuses. Kui vaadata, mis Eesti õigekeelsussõnaraamat nende sõnade kohta ütleb, siis tuleb tõdeda, et see sõna märgib rohkemat, kui mehe ja naise vaheline truudus. Lisaks ustavusele, lojaalsusele ja äraostmatusele, mida truudus paljudele inimestele võib tähendada, võib see omakorda väljendada ka elu-, riigi- ja keele truudust - väljendada midagi, mille peale nii lihtsalt ei tulda. Kui mõelda natuke ajas tagasi, näiteks meie vanavanemate peale, siis nende ajal mängis suurt rolli just lojaalsus. Paljud paarid, kes üksteist nooruspõlves leidsid, jäid enamasti kuni lõpuni kokku, sest nende jaoks oli see elu üks normaalne osa. Ühendada end inimesega, kellesse armuti ja tõotada üksteisele igavest truudust
Kogunenud väikesed solvumised võivad viia teineteisest eemaldumise ja teise arvamuste ignoreerimiseni. Avameelne rääkimine aitab jõuda lahenduseni ka siin ning tõstab suhtega rahulolu. Kindlasti tasuks vältida õelaid ja iroonilisi märkusi, sest miski ei kahjusta suhet rohkem kui pealtnäha märkamatud mürginooled. Tuhandeid pisiasju täis argielus ei tohiks unustada võlusõnu: palun vabandust ja aitäh. Märka tänada kaaslast prügi välja viimise, õhtusöögi või poeskäigu eest. Ära unusta soovida head ööd, isegi kui enne magama minekut pisut tülitsetud sai. Kui eksid, palu vabandust. Eksituse tunnistamine on julguse ja suuremeelsuse, mitte nõrkuse tundemärk. Respekteerige kaaslase vaatenurka, siis pole vaja pidevalt vaielda ja oma õigsust tõestada. Hea läbisaamine sõltub võimest tunnustada teist sellisena nagu ta on, kõigi tema vooruste, puuduste ja veidrustega. Nõnda on ka suhtes rohkem soojust ja hoolivust.
aastal USA's. Sealt liikus svingimine Euroopasse, okupeeris pealinnad ja suured linnad. Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa. Tihti hakkavad svingima paarid, kes ei taha armastatuid petta, otsivad seksis vaheldusrikkust, täiendavat naudingut, võimalik, et tahavad oma ,,kodust" seksi vürtsitada või ellu äratada. Tavaliselt on sellistes paarides üks partner, sagedamini naine, juhitav ning suurima heameelega lahendaks ta kõik need probleemid täiesti teistsugusel viisil. Juhtub ka selliseid asju, et svingima hakates pole paar tegelikult psühholoogiliselt reaalsuseks valmis ning selle tõttu võib tekkida palju probleeme, mille seas skandaal ja lahutus võivad ostutuda lihtsaimateks. Seepärast peaks svingimisele mõtleval paaril olema ainult üks eesmärk viia ellu
õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minapildi ja kannatab edaspidi vimma kogu meessoo vastu. Samuti toob lahkuminek kaasa põgenemise iseenda eest. Väga paljudest ühistest sõbradest ja traditsioonidest loobutakse, kapseldutakse, maetakse end koduseinte vahele või tapetakse tööga ning see kehtib mõlema soo esindajate kohta. Lahkuminejaid saadab veel pikka aega hirm, ja naisi meestest enam, et igasugune uus suhe võib jällegi karile joosta. Sellest taastumine nõuab aega, puhkust ning usku iseendasse. Kooselu lõppedes on enamasti mõlemad pooled pettunud, kibestunud ning emotsionaalselt kurnatud. Samas ei saa ka kättemaksu, vihkamise ega kibestumiseta lahku minna- kuidagi kergem on ju alati, kui teine pool kõiges süüdi jääks
11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrrelda lillepeenraga-kui sa seda ei hoolda siis see
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha
samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised.
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid