IT GURUD Referaat Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart.....................................................................................
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemuse...
Steve Jobs Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud. Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt.nendega liitus ka Mike Markkula, kes sai investeeringute eest juhatuse esimehe koha.1977. tõi Apple turule oma järgmise arvutimu...
Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis l...
Hiir Õpilane 2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=20531616& http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_cont http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_con Tänan Kuulamast!
Arvuti Elise Laius Sissejuhatus ajalugu tüübid riistvara tarkvara arvuti mälu internet Ajalugu 1968 Douglas Engelbart 1970. Hewlett Packard lauale mahtuv arvuti 1977 jaanuar Commodore PET 1982 aasta masin Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkva...
Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suh...
Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihi...
Hiire leiutas douglas Engelbart 1963.a. Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta...
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
Arvutihiire ajalugu Lauri Kasak 11b VKG Leiutaja Click to edit Master text styles Douglas C. Engelbart Second level Sündinud: 30.01.1925 Third level Elukoht:Ameerika Fourth level Tema leiutatud on : Fifth level * windows * arvutihiir * videokonverents * hüpermeedia * e-mail * aitas kaasa interneti levitamisele ja loomisele. Esimene hiir Click to edit Master text stylesEsimene ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Koostas: Hanna Holdt Juhendas: Eha Vaard Tartu 2008 Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teise...
HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...................................................
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a ...
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmist...
I 625 S(hirl(rfll l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- ...
Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses...
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o v...
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMI...
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
