Klorofüli osavõtul toimub rohelistes taimedes fotosüntees. (seotakse õhust CO 2 ja eraldatakse O2 ja taimedesse moodustub orgaaniline aine). Fenool C6H5OH on nõrga happe omadustega, iseloomuliku lõhnaga , värvuseta, mürgine, tahke aine, õhu käes muutub roosakaks. Keemilised omadused: Benseeni tuumas on vesiniku aatomit raske halogeeniga asendada. OH-rühma mõjul muutub see kergemaks. Kasutatakse : plastmassidena , mürkidena. Aminobenseen ehk aniliin saadakse nitrobenseeni redutseerumisel. C6H5NO2+3H2=C6H5NH2+2H2O on värvuseta vedelik, õhu käes tumeneb, mürgine. Keemilised omadused. Kasutatakse polümeeride ja värvainete tootmisel. Ainete saamise reeglid 1)Alkeen + vesinik =alkaan 2)Alküün + vesinik =alkeen 3)Alkeen+ vesi=alkohol 4)Alkoholaat+ alküünhalogeniid = ester C3H7ONa + C4H9Cl=C3H7OC4H9 + NaCl 5)Kui alkoholis olev OH rühm asub ahela otsas, siis ta oksüdeeritakse aldehüüdiks, kui ahela keskel ketooniks.
-tehislik optiline kiirgus- kõik seadmed mis kiirgavad (telefon, mikrolaineahi, x-ray jne) *masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2. Keemilised ohutegurid Kemikaalid võivad organismi sattuda: *sissehingatava õhuga kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur; *imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) lahustid, aniliin, fenool jne; *imendumisel seedeelundite kaudu käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud; * lootele ema organismi kaudu kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet. - -Tunne millega töötad, peab olema ohutuskaart nähtaval kohal !! - Tõhus ventilatsioon!! - Isikukaitsevahendid!! - Igal töötajal 2 kappi ja pesemisvõimalus
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teo...
• Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. • Aldehüüdid – aldehüüdrühma sisaldavad ained.
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
maksimaalsel ergastusel. Luminestsentsi phjustavad struktuursed faktorid. Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb -elektronide delokalisatsioon ja nende vime ergastuda. -elektrone delokaliseerivad rühmad: -NH2, -OH, -F, -OCH3, -NHCH3, -N(CH3)2. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseeruvad. -elektrone lokaliseerivad rühmad: -Cl, -Br, -I, -NHCOCH3, - NO2, -COOH. Neid gruppe sisaldavad molekulid ei fluorestseeru. Aniliin fluorestseerub, nitrobenseen mitte. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam vnkumistele ja keskonna soojusele anda (prkumised teiste molekulidega). Viskoosus suurendab fluorestsentsi. Lahusti mju. Lahustid millede molekulid sisaldavad -Br, -I, - NO2, -NN-, kustutavad proovi molekulide fluorestsentsi, kuid vivad suurendada fosforestsentsi. Antud funktsionaalsed rühmad indutseerivad magnetvälju, mis soodustavad
Saadud värv on väga pesukindel. Kuna asokomponendid on peaaegu alati fenoolid, mis lahustatakse leelistes, ei saa neid kasutada valkkiudainete värvimiseks. Tsellulooskiududele sobib aga väga hästi. Aniliinmust. Aniliin,must valmistatakse ka otse kiu peal. See on üks kõige paremaid musti tekstiilvärvaineid. Annab väga ilusa sügavmusta tooni ja on ka odav. Keemiliselt on see värv vastupidav, pesu ja valguskindel. Mõnikord võib pleekida veidi rohekaks. Aniliinmusta lähteaineks on aniliin (aminobenseen) C6H5NH2. Aniliin lahustatakse happes, sellega immutatakse kiudu ning hakatakse siis oksüdeerima. Hape ja oksüdeerija tulevad nii valida, et nad ei kahjustaks kiudu. Värvuse teke käib üle vahetoonide. 24 Taimedega värvimine- Käsitleme Eestis kasvavate taimedega värvimist ja keemilisest vaatepunktist. Kuidas asi praktiliselt käib, saab vaadata mitmetest käsiraamatutest (näit.
Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2, sekundaarsed, nt C6H5 NH C6H5 või tertsiaalsed, nt (C2H5)3N. I NOMENKLATUUR Amiinide üldvalem: R NH2. Funktsionaalrühm: NH2. Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur
doc.doc Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2, sekundaarsed, nt C6H5 NH C6H5 või tertsiaalsed, nt (C2H5)3N. I NOMENKLATUUR Amiinide üldvalem: R NH2. Funktsionaalrühm: NH2. Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
See stabiliseerib energeetiliselt osakest ja seepärast ongi fenoolid tugevamad happed kui alkoholid. · Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Näiteid reaktsioonidest: 1) Halogeenimine 2) Nitreerimine 2. Aromaatsed amiinid. Nende struktuur ja omadused · Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma
See stabiliseerib energeetiliselt osakest ja seepärast ongi fenoolid tugevamad happed kui alkoholid. · Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Näiteid reaktsioonidest: 1) Halogeenimine 2) Nitreerimine 2. Aromaatsed amiinid. Nende struktuur ja omadused · Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma
See stabiliseerib energeetiliselt osakest ja seepärast ongi fenoolid tugevamad happed kui alkoholid. · Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Näiteid reaktsioonidest: 1) Halogeenimine 2) Nitreerimine 2. Aromaatsed amiinid. Nende struktuur ja omadused · Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
Ka aluselisuse kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse suurust pKa: mida väiksem on pKa, seda nõrgem on vastav alus. Kõik ülaltoodud faktorid, mis mõjustavad happesust (asendajate elektronegatiivsus, suurus, elektroonsed efektid ja ka konjugatsioon), mõjutavad ka aluselisust, kuid vastupidises suunas, s.t. faktorid, mis vähendavad happesust, suurendavad aluselisust ja vastupidi. Illustreerimaks seda teooriat võrdleksime kolme aromaatset tuuma sisaldavate orgaaniliste ühendi nagu aniliin (aromaatne amiin), noradrenaliin (bioaktiivne amiin, mediaator/ hormoon) ja adrenaliin (noradrenaliini derivaat, bioaktiivne amiin, hormoon) aluselisust. Kõigis neis esineb lämmastikuaatom, mille vaba elektronpaar määrabki antud ühendite aluselisuse (vt. joonis ). 56 Aniliini puhul N-aatomi vaba elektronpaar konjugeerub aromaatse tuuma π-elektron- süsteemiga ja on raskesti kättesaadav sideme moodustamiseks prootoniga. Noradrenaliinis,
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Projekteerimise alused 43 Tabel A.6 (järg) orgaanilised vedelikud ja happed · etüül- ja metüülpiiritus 7,8 · eeter 7,4 · ... · väävelhape (87%-line kaalu järgi) 17,7 · tärpentiin, lakibensiin 8,3 süsivesinikud · aniliin 9,8 · ... · bensiin 6,9...7,4 · petrooleum 9,8...12,8 · diiselkütus 8,3 · ... 5,7 · butaan (vedelgaas) 5,0 · propaan (vedelgaas) muud vedelikud
(bitsüklodekaan, dekaliin) ühendid polütsüklilised tsükloalkaanid asendusrühmi sisaldavad (kubaan) aromaatsed ühendid monotsüklilised tsükloalkeenid Näited: aspiriin, naftaleen, aniliin (tsüklopenteen, tsüklohekseen) bitsüklilised tsükloalkeenid (nor- borneen, norbornadieen) tsüklilised dieenid (tsüklo- pentadieen) küllastunud heterotsüklilised ühendid (tetrahüdrofuraan,
Koos tööjõuga ka sotsialistlikud meeleolud. Hilisem Nõukogude Liidu president Kalinin töötas sajandi alguses Dvigatelis. KAUBANDUS Suurim sadam Tallinn. tegeles peamiselt impordiga. Venemaale toodi läänest masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Tähtsaimaks vekspordi sadamaks oli Pärnu, kust viidi läände vilja, liha ja puitu. Inimesed igapäevaelus sai valgusallikaks petroleumi lamp. Kasutusele võeti palju vabriku tooteid. Talumajadele pandi klaasist aknad. Villa hakati värvima aniliin värvidega. Toimus kiire urbaniseerumine. 26 1914. aastal oli linnarahvastikku 20%. Suuremad linnad oli Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. Linnaelanike seas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid võim jäi balti-sakslaste kätte. Sajandi alguses oli Eestis 12 linna ja palju kiiresti kasvavaid aleveid. 1898 - loodi esimene talupoegade piimaühistu. Lisaks neili loodi veel ka masina-, maaparandus- ja tarvitajateühistuid.
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
