välja laskma õpetatud põllumehi. Saavutati hea haridus. Eestis oli palju põllumajandustehnikume, kust tuli samuti spetsialiste. Eestlased olid töökamad, austus oli maa vastu suurem. Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu
Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja
aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus ning paljudes möödalaskmistes.Senise juhtkonna vastu suunatud laussüüdistuste organiseerijateks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid.Nikolai Karotamm vabastati parteijuhi kohalt,tema asemele "valiti" Moskva heakskiidul Johannes(Ivan) Käbin.Oma kohast jäi ka ilma Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees E.Päll,kes asendati menukirjaniku August Jakobsoniga.Karotammest
Kodanliku nats võitluses pandi esmalt silt külge haritlastele(et neist lahti saada).Venemaalt tulnud võimumeestele tundus,et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatanud kodanliku nats,seejärel saadeti kõrge parteikomisjon asja uurima ning 07,03,1950 kinnitati otsus vigadest ja puudustest EK(b)P töös. Märtsi teisel pooleli tuli Tallinnas kokku EK(b)P 8. pleenum, et arutada meetmeid olukorra parandamiseks.Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats. alahindamises,vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus jpm möödalaskmistes.N.Karotammele pandi süüks kod.nats mahitamises.Ta vabastati parteijuhi kohalt ning asemele nim Ivan Käbin.ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees E.Päll asendati August Jakobsoniga. 8. pleenumi tagajärgi oli suurpuhastus võimuorg,haridussüst,kultuuriasutustes.Mitmed tollased juhtpoliitikud saadeti vangilaagritesse|Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtuti Eestis pikalt eitavalt
· Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule · Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek:
mõnitajaks, kulakute soosijaks, antimarksistide kaitsjaks, Stalini petjaks, kapitalismi restaureerijaks jne. Temast rääkimise ja kirjutamise keeld kehtis ligi 40 aastat. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EKP VIII pleenium(istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme ja teisi eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, võõras poliitikas jne. EKP uueks juhiks sai Johannes Käbin. MISSUGUNE OLI NIKOLAI KAROTAMM INIMESENA? Ilmselt oli ta täpne ja korraarmastaja, mees kes pidas kinni antud sõnast. Sammuti oli ta töörügaja, kes võis tundide, päevade, nädalate, kuude, vahel ka aastate kaupa järjest teha seda mille omale eesmärgiks võtnud. Seejuures oli ta äärmiselt aus. Näiteks ükskord kui talle palka maksti, siis koju tulles leidis, et 3000-rublalisele palgale on valesti liidetud 7
1938. a märtsis protsess "paremtrotskistliku bloki" üle. Süüalusteks oid Buhharin, Rõkov, Krestinski, Rakovski jmt, kokku 21 inimest.Süüdistati kodumaa reetmises, spionaazis, Kirovi, Menzinski, Kuibõsevi, Gorki tapmises, Lenini, Stalini, Sverdlovi jmt vastu atentaadi ettevalmistamises. Nende protsesside juurde kuulub ka kinnine protsess sõjaväe juhtide üle. Kohtu all olid Tuhhatsevski, Jakier, Uborevits, eestlane August Kork .... Neid süüdistati spionaazis, Punaarmee võitlusvõime alahindamises, vähese tähelepanu pööramises ratsaväele. Põhisüüdistajateks olid Vorosilov ja Budjonnõi. Kohtualustele määrati surmaotsus. 2 1939. a toimus ÜK(b)P XVIII kongress. Toimus ajal, mil maailm oli uue suure sõja lävel. Kongress aga tegeles jätkuvalt "trotskistlik-buhhaarinliku bloki" purustamisega. Veel mõningaid näiteid diktatuuri kohta. 1935. a aprillis võeti Stalini ettepanekul vastu seadus, mille alusel võis karistada surmanuhtlusega ka lapsi alates 12. eluaastast. 7
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
*küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu *talupoegade vastupanu murdmine *hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumin 1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1950. aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist
aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed
d) Kurvameelsus muretsemine, alatine kahtlemine jne. Ärevuse uurimiseks on kasutatud naha galvaanilise reaktsiooni registreerimise meetodit, Rorschachi testi, assotsiatsiooni jm. Paljud autorid, nt Harry Sullivan ja Raymond Cattell, kalduvad ärevust vaatlema kui kohanematust keskkonna või situatsiooni nõudmistega. Raymond Cattell arvas, et ärevust on võimalik mõõta ning et see avaldub kõrges tundlikkuses, muljete vastuvõtlikkuses, teravnenud süütundes, enese alahindamises, kõrges pingeastmes. Hans Eysenck kandis ärevuse introvertsusele iseloomulike tunnuste hulka. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224) 2.3 Stress Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutmisel. Stressiteooria loojaks on Hans Selye, kes arstina märkas, et lisaks iga haiguse spetsiifilistele tunnustele eksisteerib ka kõigile häiretele üldiselt iseloomulikke muutusi. See
Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes
sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse
1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII 41. Vastupanud ja repressioonid. pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda Relvastatud vastupanuliikumine. kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses kodanlike natsionalistide mahitamist
ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. SOTSIALISM + EESTI 5 Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
· Mööbel raske, tume ja paksult polüesterlakiga kaetud, kõige iseloomulikumad nn sektsioonkapp, ,,Mistra" põrandakate · Uued kodumasinad: röster ja mikser, suurenes värvitelerite osakaal · Üldlevinud tarbeesemeks sai kilekott VIII pleenum 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. Peamiseks süüdisusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide maditamist. Selle laussüüdistuse organiseerijad olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. VIII pleenumil Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemel nimetati
Gorbatsovi. See näitab seda, et seal pretentente oli, aga need vaidluse ja erimeelsused tehtid juba varem selgeks. Gorbatsovi põhieesmärk oli olemasoleva süsteemi uuendamine, ümberkorraldamine, siit ka perestroika, uutmine jne - et saada stagnatsioonivirinast lahti - tegelikult see 85. aastal alanud perestroika lõppes hoopis katastroikaga:D:D. Need reformid väljusid kõrgema võimuladviku kontrolli alt - kõige suurem möödalask rahvusluse tõusu alahindamises. Ta arvas, et rahvusküsimus on lahendatud, mingeid selliseid eraldumise soove ei teki jne. Paljuski see Nõukogude Liidule saatuslikuks sai. Tegelikult ka Eesti NSV poliitiline elu käis selles rütmis, mis üleliiduliselt toimus - võimuvahetus Moskvas ei toonud küll kohalikku võimuvahetust, aga poliitika muutus teatud nihetega. Eesti NSV "valitsejad" ja võimuvõitlus 1944-1950 Nikolai Karotamm - 2. sekretär tema ajal oli 1944-1948 S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
