Nelson Mandela Peter Mokaba Royal Bafokeng Free State Stadium Mbombela Stadium Bay Stadium Stadium Stadium Võistlustele pääsenud riigid Euroopa (UEFA) 13.kohta Koht Kuupäev Riik Alagrupp FIFA edetabelis 9. alagupi 6.6.2009 Holland 3. võitja 6. alagrupi 9.9.2009 Inglismaa 7. võitja 5. alagrupi 9.9.2009 Hispaania 2. võitja Saksama 4
REFERAAT Jalgpalli maailmameistrivõistlused 2010 Juhendaja: Rain Ruuder Koostaja:Roman Tukmatsov 8.c Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2010 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused on XlX maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimusid 11.juunist kuni 11.juulini 2010 Lõuna-Aafrika Vabariigis. Mängude toimumiskohad Jalgpalli mängud toimusid kümnel erineval jalgpalli staadionitel, mille nimed on : 1. Free State Park, mis mahutab 40 000 inimest. Bloemfontein 2. King's Park, mis mahutab 60 000 inimest. Durban 3. Soccer City, mis mahutab 94 700 inimest. Johannesburg 4. Ellis Park, mis mahutab 60 000 inimest. Johannesburg 5. Mbombela, mis mahutab 40 000 inimest. Nelsbruit 6. Peter Mokaba, mis mahutab 46 000 inimest. Polokw...
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal t...
Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, edasi valatakse vormidesse, jahutatakse 10°C -ni (et kakaovõi tahkuks), ...
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa
Šokolaad Tervislik šokolaad Šokolaad on paljude inimeste jaoks vastupandamatu kiusatus, kuid šokolaadi kuulumine maiustuste hulka teeb sellest justkui mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitst...
Loosimiseks kasutati „Kummast käest?“ põhimõtet. Paariline peitis vile seljataga ühte kätte ning lasi siis ühe võistkonna kaptenil valida ühe käe. Kui selles käes, mille kapten valis oli vile, sai ta valida kas palli või poole. Kui valitud käsi oli tühi, said valimisõiguse vastased. Võistlustel osales kaheksa võistkonda.. Igas võistkonnas oli seitse põhimängijat ja üks varumängija. Mängud toimusid kolmes alagrupis (Lisa 4). Esimene alagrupp: a) Karlova Gümnaasium (2. koht) b) Veeriku Kool (3. koht) c) Mart Reiniku Kool (1. koht) Teine alagrupp: a) Kommertsgümnaasium (2. koht) b) Tamme Gümnaasium (1. koht) c) Katoliku Kool (ei ilmunud kohale) Kolmas alagrupp: a) Raatuse Gümnaasium (1. koht) b) Kunstigümnaasium (3. koht) c) Kivilinna Gümnaasium (2. koht) Iga alagrupi võitja pääses finaalturniirile (Lisa 5). Finaalturniirilt pääsesid edasi
miljonid inimesed saavad töökohal vigastada või kahjustub nende tervis. Töövõtjaid ja tööandjaid tuleb teavitada neid ohustavatest riskidest ja sellest, kuidas nende riskidega toime tulla. Töökeskkonnas on väga palju erinevaid ohutegureid, just siis kui töötamiseks pole loodud ohutumaid tingimusi. Neid võib liigitada füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks. Iga alagrupp võib endas suuri ohte sisaldada. Tööõnnetused võivad surmata ja sandistada ja võivad juhtuvad kõigis majandusvaldkondades, kuid eriti terav on probleem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Peale kaotatud elude ja töötajate ning nende perede kannatustega seotud kulude mõjutavad tööõnnetused ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt. Vähem tööõnnetusi tähendab vähem haiguspuhkusi, tänu millele on kulud väiksemad ja tootmine ühtlasem
20 Tauri Tens Mattias Tätte Henri Salum Kristjan Lepp Kristofer Kööp Gerrit Mõttus Hannes Tamm Marcus Jakustand 3.E Taavet Daum Rauno Kleimann Richard Saaron Norman Sepp Ingmar Sepp Roven Juhanson Sebastian Karuse 21 Lisa 2. Turniiri kuulutus 22 Lisa 3. Turniiri tabelid A alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.A 3.A 4.B 3.B B alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.C 3.C 4.D 3.D 3.E 23 Mängu Nr Mäng Grupp Tulemus Kohtunik 1 4.C-3.C B Mattias Daum 2 4.A-3.A A Kris Õmblus 3 3.C-3.E B Simmo Särg 4 4.D-3.D B Mattias Daum
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad....
Berlin, Philharmonie, Grosser Saal, 1994. CD Deutsche Grammophon 445 843-2. (Kommentaar: 1994 on salvestamisaasta, 1995 CD ilmumisaasta.) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju).
Eakaaslastega suhtlemise ja sõprussuhete tähtsus · Me oleme olnud tunnistajateks, et sotsiaalmeetrilisel aksepteerimisel ja sõprade omamisel on kohased positiivsed tagajärjed. Saab vältida üksilduse tundmist, osaleda intensiivsemates ja retsipooksemates sotsiaalsetes tegevustes ning sõprade abiga lahendada tõhusamalt ülesandeid. Seega on lähedaste sõprsde omamine tähtis. o Sõprade alagrupp nendel lastel oli mõlemal korral stabiilne retsipookne parim sõber. o Semude alagrupp nendel lastel polnud kummalgi korral retsipookseid toimivaid sõprussuhteid. · VAENLASED vaenlaste omamine kattub kiusajaohvri suhtega, kuid eksisteerib laiemalt. Hartup ja Adecasis väidavad, et me peaksime analõõsima vaenlaste omamise korelaate ja tagajärgi, nagu seda onj
5 karistusvisetega võitnud võistkonnale; 0 punkti normaalajal kaotanud võistkonnale. Võistluste käigus reastatakse võistkonnad paremusjärjestusse punktide alusel. Kui kaks võistkonda koguvad sama arvu punkte, siis saab eelistuse omavahelise mängu võitja. Kui kolm või enam võistkonda koguvad ühepalju punkte, siis: moodustatakse neist alagrupp, kus paremus määratakse omavaheliste mängude alusel; kui ka siis ei selgu paremusjärjestus, siis arvestatakse omavaheliste mängude väravate vahet; kui ikkagi ei selgu paremusjärjestus, siis saab eelistuse meeskond, kes omavahelistes mängudes on löönud suurima arvu väravaid; kui paremus ikka ei selgu, võetakse lisaks omavahelistele mängudele arvesse ka mängud parema koha saanud meeskondadega; kui paremus ikka ei selgu, siis vaadatakse ainult
ning osad ülesanded saada dubleeritud ehk täidetud mitme meeskonnaliikme poolt. Juhi ülesanne on jälgida ning suunata alagruppide teket ning aidata alagruppidel sõnastada töö eesmärk selliselt, et kõigi alagruppide eesmärkide täitmine viiks meeskonnatöö üldeesmärgi täitmiseni. Abiks selle protsessi juhtimisel on kui juht alustab sõnastades ise 5-10 alameesmärki lähtuvalt missioonist ja üldeesmärgist, kuhu meeskond tahab jõuda. Sellele järgneb diskussioon ja iga alagrupp valib endale vastavalt pädevustele täitmiseks sobiva(d) alameesmärgi(d). Lisaks alameesmärgi sõnastamisele tuleb kokku leppida ja kirja panna iga alameesmärgi saavutamise mõõdik ehk tulemus, mille alusel hiljem saab hinnata alameesmärgi täidetust. (Lipnack, Stamps 2000) Kuigi selles planeerimise etapis on tavaliselt olemas juba teatud arv meeskonnaliikmeid, siis tavaliselt peale eesmärgi ja alameesmärkide täpsemat arutelu on vaja kriitiliselt hinnata
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaal...
Retroviirused –lentiviiruste perekond, visna viirus-lambad,veised, SIV-simian imm.puudulikkuse viirus, HIV-1 (human immunodeficiency virus), HIV-2, HTLV-1 (human T cell lymphothrophic virus). Lähme HIVi ja AIDSi juurde. AIDS – omandatud imuunpuudulikkus. Kandjad ja kellel on välja arenenud imuunpuudulikkus tuleks vahet teha. Kõige hullem on seis Sub Sahaara Aafrikas. Võrdleme genotüüpe Eri subtüübid Hiv-1'l , Hiv-2'l, Siv'il. Arenenud eri subklassideks levinumi on HIV M alagrupp. Üleminek ahvilt inimesele 1673 umbes – erinevate genoomide võrdlusega saab öelda. M grupi teke 1920, umbes. Ei ole kandunud ainult 1 korda üle vaid ilmselt 3 korda. Pilt Põhja Ameerika kohta Kuidas inimesed surevad. HIV graafik alla – haakti kasutuma erinevaid ravimeid, ei ravinud terveks, aga immuunpuudulikkuse etekt sai ajas edasi nihutada. Viiruse pilt gp – glükosüleeritud valk. MHC valgud viiruse pinnal – miks seal ja kust ta sinna sai
Kaubavaliku kriteeriumid peavad toetama kaupluse äriideed ja põhikontseptsiooni. Kauba- valiku puhul on olulised: · suunatus valitud kliendigrupile, · vastavus kavandatud konkurentsieelistele, · omapärasus eristumaks konkurentidest. Kaubavalikul on konkreetselt võimalik lähtuda kasutatavast kaubaliigitusest. Kaupmehe käsi- raamatus (2001) on välja toodud kaubavaliku alustena: kauba liik, kauba põhi- ja alagrupp, kauba artikkel, kauba variant ja kauba nimetus või kaubamärk. Kliendigrupist lähtuvalt peabki kriitiliselt hindama oma kaubavalikut konkreetselt järgmiste ahelküsimuste kaupa: Kui palju ja millised kaubagrupid on esindatud? Kui palju on konkreetsete kaubagruppide artikleid? Milliste kaubagruppide artiklid on esindatud? Kui palju leidub konkreetsete kaubagruppide variante? Millised konkreetsete kaubagruppide variandid on esindatud? Kui palju on konkreetse kaubagrupi kaubamärke
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
Tolerantsi ühik on diskreetsete arvude kogum. ühiku konkreetne arv on antud teatud mõõtmete ulatuses, mida piirkonnas kuni 3150 mm on 21 gruppi. IT koosneb 20 grupist 01, 0, 1, 2,...,18, kus algus on kõige täpsem. Tähistatakse IT01, IT0 jne. Vt GPS Tab 6.1 Erinevate tolerantsijärkude funktisoonid ISO 286 esitab mõõtmed kuni 3150 mm. See on omakorda jagatud alagruppideks mõõtmetega kuni 500 mm ja üle selle. Gruppides on tolerantsi ühik erinev. Alagrupp on jaotatud 21 piirkonnaks ning iga piirkond sisaldab ühe standard tolerantsi, mis on geomeetriline keskmine antud piirkonnale D= D ×D1 2 , kus D1 ja D2 on intervalli alumine ja ülemine piir. Tolerantsi ühik on leitav 500 mm grupis ja tolerantsi astetel IT5 kuni IT 18 valemiga
Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, ,, õigeks", tähtsamaks. s.o universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne 168 23. Mida nim sots normideks? Sots normideks nim käitumisreegleid, mis on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 24. Mis on subkultuur? alagrupp ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad siis, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest- advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, ,millega end üldisest massist eraldada. 25. Mida nim kontrakultuuriks
CIC koosneb: (Justinianuse arvates 3 osast): 1.Institutiones: põhiallikaks on Gaiuse ,,Institutiones" (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena säilinud, leiti 1816). See on õpik, mis on tõstetud seaduseks. 2.Digesta: väljavõtted vanadest headest klassikalistest juristide töödest. Kõige enam on kaustatud Ulpianuse ja Pauluse teoseid. Raamatud-tiitlid-fragmendid-paragrahvid (hiljem). Blume-hüpotees- igas tiitlis on töötanud 3 eri alakomisjoni: iga alagrupp on töötanud ühtede kindlate autoritega. Üks kom- Ius civile Teine kom- Ius honorarium Kolmas kom- ülejäänud 3.Codex Iustinianud (loodi esimesena): jaguneb: raamatud-tiitlid(neil on pealkirjad)-pikemad tiitlid paragrahvideks 4.Novellae: koostati pärast 534-556. Mitteametlik ja kirjutatud kreeka keeles. On olemas koodeksi 2 redaktsiooni. Vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
