KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult
õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud paljusid vanemaid kurtmas kui nende lapsed kooliealiseks on saanud, et kool võtab nende lastelt kujutusvõime ja loomingulisuse. Ja, neil on õigus teatud mõttes. Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele. Meie vabadust piiratakse meie igapäeva elus. Nagu toob Kant näite finantsnõunikust, kes ütleb: ,,Ärge arutlege, vaid makske!" või vaimulik, kes lausub : ,,Ärge arutlege, vaid uskuge!". Mõistuse kasutuse jaotab Kant kaheks avalik tarvitus ja eratarvitus. Valgustuse jaoks on oluline, et avalik tarvitus oleks igal ajal vaba. Avalikuks tarvituseks peab autor inimese enese mõtete ja arvamuse väljaütlemist.
Üheks tähtsamaks põhjuseks, miks paljudele inimeste on raske alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda on see, et inimesele on alaealisus saanud peaaegu loomuomaseks. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Määrused ja valemid, need tema loomupäraste annete mõistliku tarvitamise või õigemini kuritarvitamise mehaanilised tööriistad, on üha kestva alaealisuse jalaraudadeks. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on vabadus (vabadus tähendab oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus). Seda tõesti ei saa saavutada revolustsiooni teel, kuna revolustsioon ei muuda inimeste mõtteviisi vaid see muudab ühiskondlikku korraldust. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine?
parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate huvides on see, et inimesed ei väljuks alaealisuse staatusest. Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on sellest raske välja tulla, kuna siiani ei ole inimene oma mõistust kasutanud ning esimesed sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada.
c) Louis V Ei tundnud huvi riigijuhtimise vastu. Nautis elu. Regendiks oli orleansi hertsog Philippe. d) Louis XVI Tema ajal viidi läbi reformid Prantsusmaa majamduselu turgutamiseks. JAHUSÕDA. e) Richelieu Prantsusmaa kardinal kes oli Louis XIII usaldusisik ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja. Tugevdas kuningavõimu. f) Mazarin Louis XIV ema Austria Anna armuke ja kardinal kes kes valitses riiki kuninga alaealisuse ajal. Tema ajal elas riik üle kriisi. g) Turgot Louis XIV poolt määratud rahanduse peakotrolör. Viis läbi suure reformide programmi. h) Necker Sveitsis sündinud prantsuse riigimees. i) Robespierre Prantsuse revolutsiooni silmapaistvaim juht. j) Napoleon Kindral kes haaras võimu enda kätte ja algselt kehtesta vabariigi tegelikult olles aga ise ainuvalitseja. Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon:
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on s...
Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas.
Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1. Alaealisuse põhjusteks on laiskus, sest alaealistena mõtleb nende eest eestkostja ning sellega harjutakse ja ei leita põhjust, miks peaks saama täiskasvanuks. Samuti aitab laiskusele kaasa ka mugavus ning mugavustsoonis püsimine, sest sellest väljumine oleks inimeste jaoks ebamugav ja ebameeldiv. Üheks põhjustest on ka argus ehk ei ei juleta teha samme täiskasvanuks saamise poole, kuna kardetakse kukkuda ja haiget
Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel? Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja hakkab seejärel enda ümber levitama isemõtlemiskutsumuse vaimu. Seejuures on oluline, et publik, kes nende eestkostjate poolt ikke alla oli pandud, sunnib nüüd ikestajaid endid selle alla jääma, kui vaid mõni eestkostja, olgu ta ise ka täiesti valgustusvõimetu, publiku üles ässitab. Seetõttu võib publik valgustuse vaid tasapisi saavutada. Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalik
vabariiklikku korda ja senati võimu). Mis sai Octavianusest? Esimene Rooma keiser Augustus (`üllas') Kleopatra kujutisi Kom Ombo templis Kordamine VII: mõisted Mis on intriig? Kes on intrigaan? salasepitsus; intriigide sepitseja Mis on dünastia? valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe Mida tähendab hellenism? kreeka kultuuri mõju Aleksander Suure vallutatud aladel Kes või mis on regent? asevalitseja nt monarhi alaealisuse korral Kordamine VIII: mõisted Mis on obelisk? ülalt ahenev neljakandiline kivisammas Mis on audients? kõrge ametiisiku jutul olek, tema ametlik jutulevõtt 2013. aasta testis küsiti Kleopatral oli lapsi kahe mehega, üks laps oli tal (mehe nimi?) ........ Caesariga, kolm last aga Marcus Antoniusega. Cleopatra suri nii: .... ta lasi end mürkmaol hammustada. Octavianus sai peagi uue nime. Ajaloos tunneme teda enamasti nime all... keiser Augustus.
valitsema kuningale lojaalsed ametnikud. Riigi usulise ühtsuse saavutamiseks peeti sõdu hugenottidega, kes küll säilitasid usuvabaduse, aga kelle poliitilised eriõigused tühistati. Habsburgide nõrgestamiseks astus katoliiklik Prantsusmaa Kolmekümneaastasesse sõtta (1618 – 1648) ning toetas sõjas protestantlikke riike. Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Louis XIV valitsusaega (1643 – 1715), kelle kõrval kuninga alaealisuse ajal tegutses esimese ministrina kardinal Mazarin (eluaastad 1602 – 1661). Pärast Mazarini surma asus Louis XIV isesesvalt valitsema ning erinevalt oma eelkäijast tegeles valitsemisasjadega kuni 10 tundi päevas. Louis XIV valitses loosungi – „Üks kuningas, üks seadus, üks usk” järgi. Prantsusmaal hakati taga kiusama hugenotte, kehtestati neile kõrgem maksukoormus, suleti nende kirikud ning tühistati 1685 Nantes`i edikt. Selle
» MEELEMÜRKIDE TARVITAMISE PSÜHHOLOOGILINE TAUST 1. Proovimisest sõltuvuseni Meelemürkide tarvitamine võib toimuda mitmes vormis: Proovimine - üksik(ud) kogemus(ed). Tarvitamine - aine pruukimine teatud kindlatel juhtudel, mis on antud kultuuripiirkonnas respekteeritud (Nt. meie kultuuris alkoholi tarvitamine tähtpäevade, pühade, matuste jne. puhul, nn. tervisenaps jne.). Tavaliselt seostuvad sellega ealised ning seisundi ja mõnikord ka sooga seotud piirangud (keeld alaealisuse, raseduse ja mõne haiguse puhul) Kuritarvitamine - aine pruukimine sellisel ajal, tingimustes ja seisundis, kui see võib olla ohtlik tervisele või halvendada toimetulekut elus (töö- ja lähisuhteid, tegevuse kvaliteeti, vaimset ja füüsilist töövõimet jne.) Lääne kultuuris on narkootiliste ainete tarvitamist traditsiooniliselt peetud võõraks ja seda on käsitletud kuritarvitamisena. Tänapäeval on mõnedes Euroopa maades
„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik et tuleb lähtuda keskmise karistuse printsiibist, seega UNS artikli 74 punkti 1 alusel määrati mõlemale süüdistatavale 9 kuud vanglakaristust, kuid ühe süüdistatava puhul vähendati seda alaealisuse tõttu 3 kuu võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü-
Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avalikel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas.
jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised. Apellandi seisukohta arvestades, pidanuks kohus mittarvestatud asjaolusid arvestades määrama alammäärase sanktsiooni ning vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendama seda ühe kolmandiku võrra.
.. Ivan IV Taas keeruline probleem-pärija Ivan IV 3-aastane, Vene ajaloos polnud varem sellist asja ette tulnud. Et regentvalitsus saaks toimida, peab olema piisavalt iseseisvalt toimiv riigiaparaat. Väidetavalt oli selleks ajaks juba kujunenud piisavalt tugev riiklik institutsioon, et riik saaks toimida teovõimetu valitseja puhul. Ivani eest valitsesid regendid-kõigepealt Glinskite perekond, hiljem, kui need ära mürgitati, muud. Ivani kujunemisloos alaealisuse aeg oluline, põhjendas hiljem paljusid oma tegusid sellega, et peab oma alaealisuse ajal käest ära läinud asjad korda tegema. Ivan Groznõi nime küsimus: Isik, keda Vene ajaloos on hinnatud kõige vastandlikumalt-hullumeelsest maniakist Vene ajaloo suurima ja parima poliitikuni. Eesti keeles näitab suhtumist ka see, kuidas lisanime tõlgitud. Vene keeles Groznõi-eesti keelde tõlgitud vanemal ajal Ivan Hirmus, uuemal ajal Ivan Julm. 1950. Aastate püüti eesti keeles väidetavalt
3 reljeef tahvlitaoliselt pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuurteos 4 Aton tõlkes: päikeseketas 5 Teeba antiikmaailm tunneb kaht Teebat: üks Kreekas, teine Egiptuses. Egiptuse Teeba Niiluse kaldal oli Keskmise ja Uue riigi ajal Egiptuse pealinn; praeguseni meelitavad seal turiste Luxori ja Karnaki templid. Niiluse teisel kaldal paikneb kuulus vaaraode matmispaik Kuningate org 6 regent monarhistliku riigi asevalitseja (näit. monarhi alaealisuse korral) 7 sedööver pr. k chef d'oeuvre; meistriteos MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Oletame, et Nofretete sündis a 1370 eKr. Mitu aastat tagasi ta sündis? 2. Egiptlaste nimed olid ikka mingi tähendusega. Mida tähendab nimi Nofretete? 3. Kuidas on võimalik, et Nofretete näojooned sedavõrd teiste egiptlaste nägudest erinesid? Ehk oli ta välismaalane? 4. Millest me näeme, et vaarao Ehnaton Nofretetet oma teistele naistele eelistas? 5. Vaarao Ehnaton viis läbi ehtsa revolutsiooni
Poliitiliselt kehtestab absolutismi kardinal Richelieu (1624 1642). 1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine
Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. (Keisril polnud võimalik enam piiskopiameteid täitmata hoida ning nii piiskopkonna tulusid endale võtta). Heinrich IV (1056-1106). Polnud nõus paavsti enesest kõrgemaks tunnistama. Heinrichi püe ohjeldada tema alaealisuse ajal tugevnenud vürste vallandas kauakestva ja ägeda sisevõitluse. Saksi aadlike ja talupoegade ülestõusu (1073-75) surus ta raskustega maha. Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli. Troonile saades hakkas ajama oma isa
üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. (Keisril polnud võimalik enam piiskopiameteid täitmata hoida ning nii piiskopkonna tulusid endale võtta). Heinrich IV (1056-1106). Polnud nõus paavsti enesest kõrgemaks tunnistama. Heinrichi püe ohjeldada tema alaealisuse ajal tugevnenud vürste vallandas kauakestva ja ägeda sisevõitluse. Saksi aadlike ja talupoegade ülestõusu (1073-75) surus ta raskustega maha. Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Keisrinna Margareta Theresia suri 1673, pärast seda ei tulnud teose esitused niikuinii kõne alla. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. saj. Pikka aega kujundasid Prantsuse muusika nägu itaalased. Kaks kuningannat olid pärit Firenze vägevaimast ülikuperekonnast. 16. saj lõpul Katariina de Medici ja 17. saj. Maria de Medici. Maria kutsus Firenzest Pariisi ka ühe peamise uue laulustiili looja Caccini. Louis XIV alaealisuse ajal juhtis riiki tegelikult Sitsiiliast pärit kardinal Jules Mazarini, kes tõi Pariisi hulga Itaalia ooperilavastusi ja Veneetsia ooperi juhtiva looja Fr. Cavalli. Itaalia ooper püüab vallutada Prantsusmaad eriti alates 1645. a. (It kardinal). Louis XIV pulmapeol esitatakse Cavalli "Armunud Herakles" Komöödia-ballett (Pr comedie-ballet) tekib 1664.a. Moliere'i ja Lully koostöös. Valmis komöödia-ballett "Kodanlasest
ametnike ametisse määramist või valimist ja pädevust, parlamentide töö- ning kodukordades sisalduvaid norme, aga samuti kohtukorralduse ning õigusemõistmise alused ja kord. Eri riikides on riigiõiguslike normide hulk ja iseloom erinevad, see sõltub riigi valitsemise vormist. Absoluutse monarhia puhul kuuluvad nt riigiõiguse hulka troonipärilust reguleerivad õigusnormid (kes pärib monarhi surma korral trooni, kes asendab teda raske haiguse korral või kes troonipärija alaealisuse korral teda asendab kas nt regent või regentnõukogu, kes saab olla regent jne). Kui monarhia pole piiratud, siis on riigiõiguslikuks normiks, et monarh, kes ise kellegi ees ei vastuta, võib igasuguseid norme luua (jumala ees vastutamisel ei ole juriidilist tähtsust, kui kirikule jumala tahte kindlakstegemise õigust ei fikseerita). Kui aga monarh ise kõigi teiste tähtsamate institutsioonide tegevust reguleerib, siis kuuluvad needki
Théophile -- Théophile de Viau (1590--1626) -- prantsuse vabamõtlejast luuletaja. Lk. 10 Philippe lius -- Prantsuse kuningas a. 1285--1314. Robert Vaga -- Prantsuse kuningas a. 996--1031. Helgaldus (surn. 1048 [?]) -- eelmise nõunik, teose «Kuningas Robert Vaga» autor. ... kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»... -- Prantsuse kuningas Louis IX (valitses 1226--1270) tunnistati katoliku kiriku poolt pühakuks. Ta abiellus Provence'i krahvi tütre Marguerite'iga, aga mõrsja alaealisuse tõttu vormistati see abielu alles palju aastaid hiljem. Joinville, Jean (1224--1317) -- Louis IX nõunik, memuarist. Keiser Sigismond (ka Sigismund või Siegmund) -- Saksa-Rooma riigi keiser ja Ungari ning Tsehhi kuningas (elas 1368--1437). Charles IV -- Prantsuse kuningas a. 1322--1328. John Maata -- Inglise kuningas a. 1199--1216. Charles VI -- Prantsuse kuningas a. 1380--1422. ... kiviplaat, millel Marcel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermont'i ja Champagne'i marssali..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
