Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
Inglise keele ajavormid Tense Affirmative Negative Interrogative Adverbs Present Simple I do not + I 1) Do you go to school? every day (week, month, (Lihtolevik: Ma käin he, she, it } I-s he, she, it } does not + I 2) When does he go to year) koolis.) ex: I go to school. school? always often She goes to school. ! Who goes to school? sometimes usually once a week Past Simple ...
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3
...............................................................................................................15 Viisimäärsõnad............................................................................................................. 16 Tingimuslaused.............................................................................................................16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school? Lihtminevik The past simple Minevikus toimunud tegevus. Yesterday, last week, two das ago, last year, in 1999. 2. pv / -ed did + 1. pv I got up at nine last Saturday. Yesterday he worked much. What time did you go to school yesterday
13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school? Lihtminevik The past simple Minevikus toimunud tegevus. Yesterday, last week, two das ago, last year, in 1999. 2. pv / -ed did + 1. pv I got up at nine last Saturday. Yesterday he worked much. What time did you go to school yesterday
selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema)
Vaieldes prantslasega mõne eluliselt vajaliku küsimuse üle, ei võta ta sind enam välismaalasena, vaid kaasmaalasena, kellel on temaga ühine eesmärk ja nii on võimalik arvamusi vahetada kui võrdne võrdsega, mitte kui suurriigi esindaja ja väikeriigi esindaja. Samas ma mainisin ka enne, et keeleõpe nõuab tohutut keskendumist. Mina pean tunnistama, et minu jaoks on keelte õppimine tohutult tüütu tegevus. Need saksa keele pöörded ja inglise ajavormid on mulle nii mõnegi halli karva tekitanud juustesse. Ma võin ka mõelda, et mind ei huvita, kas Eesti arvamust võetakse maailmaareenil kuulda või mitte, aga just keeleõppimise protsess on kasulik inimesele endale. Haridus ja head tulemused tulevad tihti sunniga. Parimad õpetajad on järele mõeldes olnud kõige karmimad. Nad on meid alati tagant lükanud ning seetõttu oleme jõudnud ka tasemele, mille üle võime uhked olla.
moodi: ,,Me tahame Briti inglise keelt." Tekstitüübid Kirjeldav tekst (teadusuurimused, teatmeteosed, reisijuhid, isiku- ja olukorrakirjeldused, õpikud, artiklid jne) 2 * sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine * subjektiivne kirjeldus elamuste ja tähelepanekute esitamine * objektiivne kirjeldus tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine * põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik * seisundiverbide esinemine: olema, seisma, paiknema, asuma, paistma, tähendama, koosnema, sisaldama, seisnema * olemasolulaused kohamäärustega (kuskil on midagi) * liigitavad ja nimetavad öeldistäitelaused (midagi on mingisugune) * lause alus: abstraktne mõiste või passiivne olukorras olija Jutustav tekst (uudised, rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated jne) * sündmuste edastamine ajalises järgnevuses
Seega piper-pepper->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto-heart->Herz. 3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard->Bart, middle->mittel, cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde. tokpisin – üks inglise keele kreoolidest. Paapua Uus-Guinea üks riigikeel. tsitaatlaen – puhas võõrkeelne sõna teksti sees, mis ei ole selles keeles. tugev verb – tugev verb on germaani keeltes see, mille ajavormid moodustatakse ablauti abil. sing-sang-sung. Selle vastand on nõrk verb, mille mineviku moodustatakse dentaali lisamisega. tõlkelaen – tõlkelaen on sõna või sõnaühend, mis laenatakse teisest keelest ja tõlgitakse sõna- sõnalt ning võetakse üle ka tähendus. nt seebiooper või verbiühendid nagu üles kirjutama. umlaut – umlaut on sisuliselt assimilatsioon. See on vokaali muutus, mille tingib samas sõnas järelsilbis olev teine vokaal
*Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.) 5. Otse- ja kaudnekõne *Saatelause enne otsekõne: S_____: ,,O_____(.!?)" Ema hüüdis: ,,Mine poodi!" *Saatelause otsekõne järel: ,,O______(,!?)"s______. ,,Kohe lähen,ema,"ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: ,,O____," s______, ,,o_____(.!?)" ,,Osta saia,"ütles ema, ,, ja 2 piima kah." Otsekõne-kaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: ,,Ma lähen mere äärde." Leili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: ,,Kus mu jalgratas on?" Toomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: ,, Minge kiiresti koju
Just sellised tegelaste vastuolud minule väga meeldisid. Samuti meeldis minule see, et kirjeldati väga kaunilt ja selgelt loodust, mis ümbritses neid kahte majapidamist. Vahest lugedes tekkis selline tunne nagu ma ise viibiksin seal, sest kõike kirjeldati nii täpselt ja raamat oli väga kaasahaarav. See oli selline raamat, mida lihtsalt ei suutnud käest ära panna ja kogu aeg mõtlesin, mis juhutub edasi.Kindlasti ei olnud see raamat ideaalne. Segadust tekitasid ajavormid. Enamus tegevusest toimus minevikus, kus Nelly rääkis, mis Rästapesas ja Vihurimäel oli toimunud paarkümmend aastat tagasi, siis äkki aga oli nagu praegune hetk, kus Nelly ise oli juba vana ja jutustas Mr Lockwoodile ajalugu. Kui romaani mõttega ei lugenud, oli vahepeale tegevustest väga raske aru saada. Mina arvan, et raamatu peamine mõte oli selles, et näidata kui raske võib üks armastus olla. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei
Passive (is,was done; be, been, being done) REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
koosnev terviklik tekst, mille laused on omavahel sisuliselt ja vormiliselt seotud. Terviklikkus eeldab sidusust · Sidusus (teksti laused seotud sisuliselt ja vormiliselt) LK 141 - sisuline : mõtte haakumine, (seos teemaga, sõnastikud), lineaarne (paralleel- ja ahelseos) seos. - vormiline (leksikaalsed ja grammatilised vahendid): * loogilist seost väljendavad keelendid (seetõttu, peagi) *semantiline sõnakordus (asesõnad, sünonüümid) gr* tegusõna ajavormid gr* sõnajärg * ellips- ära jätmine ALAKÕNEGA LAPS VÕIB RÄÄKIDA PAREMINI, KUNA TEDA ON SPETSIIFILISELT TREENITUD, KUI TAVALAPS. TULEB ÕPETADA ERINEVAID SIDUSUSVAHENDEID JMS. Kuidas teksti luua? Tuua erinevad näited. Malle sõitis Pärnusse. - Ta läks sõbrannale külla - sõitis ta sinna autoga - seal ootas teda sõbranna Sidususe hierarhia - mõtestatud lauserühmad/ütlused tekstis Ütluste ehk stseenide piirid: kirjalikus tekstis taandrida, ... - sidusad .............
ülesanne on lõimida eri meeltega tajutud andmeid. Arengupuude korrral see ülekanne ühtel meelelt teisele, on aeglasem. Ehk peab toimuma koodivahetus: ühel poolelt saadud infoga minna teisele poolkerale. Oluline, kas märkame kus millal ja mis järjekorras mida toimub/me teeme. Kattetsoon võimaldub lua üldistatud kujutlusi, et nt kujutlus koerast hõlmab, kuidas ta välja näeb, mis hääält teeb, missugu on karv (kes katsunud on) jne. Aeg-ruum on oluline grammatika kujunemisele (et ajavormid jne). See ülekanne on aluseks ka metafooridele. Läks mehele: et tähenda, et ronis mehele kukile. AJUPLOKID 3 Mis reguleerib in tegeveust teadlikult? Tähtis on märgisüsteemide kasutamine Võimalus ka emotsioone paremini kontrollida, Käitumishälvete üks põhjus on see, et nooruk ei reguleeri oma emotsiooone piisavalt. Regulatsioon hakkab toetuma tajukujutlusele. Järjest rohkem hakkam reguleerima käitumist sisekünele toetudes. Õpiraskustega laps jõuab selle etapini paar a hiljem. Al
• Patsientidel oli parem mittemanipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine* • Psühholingvistika-teine eriala, Järeldus: Tegusõnade nimetamine on nimisõnadest keerulisem ainult juhul kui ülesanne – uurib terveid (keelesüsteemi,keeletarvituse ja – võime vahekorda uuriv piirteadus) sisaldab sõna otsimisprotsessi (pildi nimetamine) Hüpotees: inimesed võivad kasutada Eesti keele ajakategooria omandamisest- ajavormid ja ajasõnad R Argus, S Parm 2009 motoorseid “kujutlusi” sõnade mõistmiseks kehtib tervete kohta ajukahjustus võib motoorse 135 N keelearenguga last vanuses 4-7.a. Uuriti ajakategooriate omandamist, alaga kattudes seda võimet halvendada. • millal kujuneb välja opositisoon mineviku ja mittemineviku vahel, kas ajasõnadest on abi Landau-Kleffneri sdr
hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale
hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale
hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
