inimese saatus. Individualism – moodsat maailma ja inimest üles ehitav printsiip, kas see ei hakka ühel hetkel õnnelikuks saamis pärssima? Kahe inimese mitte- kokkusaamise lugu... Postmodernistlik suhtumine teeb jumala naeruväärseks, siis siin suhtutakse sellesse tõsiselt. 2012 a „Koju“ – vaadatakse kolme Tallinnas elava inimese elusid, kõik on oma eluga mingisse kriitilisse punkti jõudnud, elanud läbi erinevaid kaotusi, ahistab kättesaamatu eesmärk, abielu lahutus jne. Vormilt otsingulood, otsingu keskmes taas suhte narratiiv. Ühelt poolt romantiline, teisalt kriitiline, irooniline. 2014 a miniatuuride kogu „Tallinna kaart“ ja romaan „Ma olen elus“. Esimene jätkab ühte tema loomingus tuttavat suundumust – Tallinna poetiseerimine. Vaadeldakse, kuidas aeg mõjutab linna jne; mõtestab koha atmosfääri, linna narratiiv ehitatakse üles nii, et reastatakse erinevates paikades üle elatud
Enne kui in läheb, tekib mõte lahkuda. Kas in tegelikult läheb, sõltub sellest, kas in leiab teisi alternatiivne. Rahulolematuse ja lahkumise vahel on alternatiivide olemasolu Deviantne (hälbiv) käitumine: Kui tõsine on lahkumine. Kas in kahjustab org või inimese vastu. Org suunatud kahjustus: töötaja saboteerib toodangut, omandab tulu, valetab tööaja kohta, varastab firmalt. Tulemuseks omandi hälbed, org omandit on kahjustatud. Tõsine inimestele suunatud- ahistab, sõimad, varastab kolleegidelt, ohustab teisi. Vähetõsine inimestele suunatud: org õhkkonna heaolu kahjustamine: soosimised, klats, süüdistused, kasutu konkurents. Rikutakse head töö õhkkonda. Vähetõsine org suunatud: tootmishälbed: in jätab kuidagi panustamata: läheb varem ära, pikad pausid, aeglus, raiskamine. Töökoha ebakindlus: Põhjused: muutused töökeskkonnas. Subjektiivne hinnang situatsioonile- osad näevad ohtu, teised mitte.
o Inimesed on mornid oma laste kaotuse pärast, haiguste pärast, kurbuse, häbistuse, armukadeduse, truudusetuse (jne) pärast. Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha elada ega surra; elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Iga otsus jääb vankumatuks ja ükski õnn ei rahulda neid. Kui mingit häda kardetakse, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED! o Inimese hüved ei ole Jumala hüvedega sarnased, sest Jumal ei ole huvitatud luksuslikust toidulauast või odavast naudingust. Inimesed püüdlevad valede hüvede poole.
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. See võib avalduda soolises diskrimineerimises või võrdse kohtlemisest tuleneval diskrimineerimisel- rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võib avalduda töötasu maksmises, tööle võtmises, töötajate eelistamises üksteisele jne. Kindlast soost isiku edutamises, ahistab isikut tema soo tõttu seksuaalselt jne. VORMID: Otsene sooline diskrimineerimine- otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorra. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda.
Selles näidendis tuleb esile motiiv elu kui vangla. ,,La devocion de la cruz"- keeruline süzee, loomuvastane armastus (õde ja vend) Usk annab vabaduse. Calderonil pole nii tugevat rahvuslikku ajalugu kui Lope de Vegal. Calderonil on ääretult tähtis hinge ja keha vahekord. ,,El medico de su honra". Võib piisata kõige vähemast au riivamisest ja kohe järgneb sellele kättemaks. Vihjab ilmselt, et välise au iga hinna eest kaitsmine tegelikult ahistab ja aheldab inimesi. ,,El alcalde de Zalamea"- selgesti tegemist selle au kõige jõhkrama rüvetamisega. Võttis süzee Lope de Vegalt. ,,La dama duende"- koguaeg on tegemist mingi salapäraga. ,,No hay burlas con el amor" ,,Elu on unenägu", arvatavasti 1635. Calderni kõige kuulsam teos, mis paistab silma väga põneva intriigiga. Jälle sees teema ,,elu kui vangla" Samal ajal pürib Poola troonile Moskva vürst Adolfo
Teda on vulgaarsotsioloogilistel põhjustel Kirjanike liidust välja heidetud. Tema kirjanikuõigused taastati 1956. Tänu esikkogule „Tolm ja tuli“ tõusis Alver koonduva arbujate sõpruskonna silmapaistvaimaks luuletajaks. Esikkogu on romantilis-filosoofiline ning ülistab maksimaalselt taotlevat tunnetuskirge, indiviidi vaimset vabadust ja maailma mõtestavat sõltumatut kunsti, ründas teravmeelse irooniaga kõike, mis vähesega leppides või juhuslikesse päevahuvidesse takerdudes ahistab isiksust ja loomingut. Esikkogu kujundiehitust iseloomustab terav kontrastsus, vastandlike algete võitlus tervikus, kõrge intellektuaalsus ja emotsionaalne tundlikkus. Imetlust äratas noore lüüriku pretsiisne, klassikaliselt puhas vormikäsitlus, sundimatu, kõlav ja täpne keel. Pärast esikkogu lähtus ta eelkõige prantsuse ja vene kõrgklassika koolist, hakkas üha enam ammutama vahetust elureaalsusest ja avardus sisuliselt. Üha enam köitsid teda rahvaluule, elava
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
vastuolusid kui täiesti küpseid, st kui ajastu lõppu. Dantel paikneb kõik vertikaalteljel: all ja ülal; ja kõik on ajatu. Kõik eksisteerib korraga. Reaalne aeg ei oma mingit tähtsust, et mõista, tuleb ajakujutlusest loobuda. Kuid samas see vertikaal on historistlik: inimestel seal on oma ajastu tunnused. Iga kuju on tulvil ajaloovõimet ning pürgib seepärast kogu oma olemusega osa võtma ajaloost ajalises ajalookronotoobis (horisontaalteljel). Ajatu vertikaaltelg justkui ahistab endas peituvat tulevikkupürgivat ajalist horisontaaltelge. Kelm, narr, loll. 1) Need kujud toovad kirjandusse seose väljaku, teatrilavaga. Neil on rahvapidustuste väljakul väga oluline roll. 2) nende kujude olemisel ülekantud tähendus: kõik mida nad räägivad v teevad omab ülekantud tähendust. 3) nende olemine mingisuguse teise olemise peegeldus. Roll. Väljaspool rolli pole neid üldse olemas, nad ei seostu selle maailmaga. Näevad iga positsiooni läbi,
Sophokles kasutas näidendis ainult kerügmat. Sophoklese väärtuste hierarhia: kõrgeimal kohal jumalad, siis inimene ja alles siis rahvas. Oidipuse lugu: Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viiakse mägedesse surema, kuna oraakel ennustas, et temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres. Oraakel teatab uuesti, et temast saab isa mõrtsukas ja ema mees. Poeg põgeneb kodust, et vältida õnnetust. Teel tapab ta tülitseva Laiose. Ta jõuab Teebasse, mida ahistab Sfinks. Ta lahendab Sfinksi mõistatuse ja see hukkub. Teebalased valivad ta kuningaks ja annavad kuninga lese naiseks. Temast saab õiglane türann. Kuningas sigitab kuningannaga neli last. Valitseja enda tõejanu ja oraakli abiga tuleb intsest ilmsiks. Vapustatud Iokaste poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast
ja hoida. · Suur osa romantismi loogikas on lahti kirjutatud hävingu võtmes. Romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa niimoodi jääda. Rünnak tuleb materjaalse maailma ehk civilizatsiooni juurde. Leavis, tema tekstid on pärit umbes 1920, 1930 · Massikultuuri arutati ühe nurga alt: kui kajulik see on. Keegi ei arutanud, mis võib olla hästi, arutati vaid, kuidas ta inimest ahistab, asendab tema vabadust jne. · Ka Leavise abikaasa oli sama mõtleja, tihit käsitletakse neid koos. · Keskteosed: Massi sivilistatsioon ja... ?" ; koos Thompsoniga ,,Culture and Envoirement". Tema teemad kordusid alailma. · Katastroof on juba aset leidnud, enamus valitseb vähemuse üle. · Vähemus on see, kes valdab arusaamist kultuuri kohta, ta on vastutav selle eest. · Sarnaselt Arnoldile valdab ka Leavist probleem, et massiühiskond oma teatavat sõltumatust
kaotus ületamatuks mureks. Nii oli see ka Verdile. Iseloom muutus taas kinnisemaks, üksindus, aastad ning koletu perspektiiv töövõimetuna edasi eksisteerida ängistasid teda. "Kui oleme noored, siis võluvad ja kallutavad vähene elutundmine, liikumine, meelelahutused ja ekstsessid meid muust kõrvale ning vähehaaval head ja halba tunda saades me ei märkagi, et elame. Nüüd oleme elukogenud, oleme elu tunda saanud ning meid ahistab ja rusub kannatus. Mida teha? Mitte midagi. Elada haigena, piinatuna ja pettununa nii kaua, kuni..." Ja ometi polnud Verdi loomevitaalsus ikka veel põhjani ammendatud. 1898. a. toimusid Pariisis ja samal aastal ka Turinos A. Toscanini juhatusel Verdi viimase teose keskaegseile ladinakeelseile tekstidele kirjutatud "Nelja vaimuliku laulu" ("Quattro pezzi sacri") esiettekanded. Palestrina ja Marcelle
-) 1776-1778 ,,Üksildase uitaja mõtisklused" * Uskus, et kultuur, kombed ja eriti haridussüsteem piirab vabadust ning valmistas ette romantilist valgustusaja protesti. Erinevalt teistest valgustajatest püüdis ta ka peamiselt inimesi panna tegutsema südame, mitte mõistuse järgi. * Temalt on pärit kolm revolutsioonilist ideed: -) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne, vaid taunitav nähtus tsivilisatsioon tegelikult ahistab inimest ega lase tal vabalt areneda. -) Me peaksime taotlema nii era- kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele uskus, et inimene peaks lähenema kõigele südame, mitte mõistusega. -) Inimühiskond on oma enda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik allugu üldisele tahtele. * Rousseau: ,,Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" mõistuse ja hariduse ahelad. * Rousseau: ,,Inimene on loomult hea ja ta armastab õiglust ja korda
parameetrilise esituse: { x = a cos t y = b sin t , t [0, ] . Funktsiooni y = ab a2 - x2 graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi u ¨lemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri v¨a¨artustele t [0, ]. Joonte ja funktsioonide parameetrilist esitust kasutatakse rohkelt f¨ uu¨sikas. Parameeter t t¨ ahistab seal enamasti aega. N¨aiteks esitab parameetiline joon ajas liikuvat punkti tasandil. 1.7 H¨ uperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. Selles paragrahvis defineerime veel m~oned olulised elementaarfunktsioonid. Mate- maatikas ja selle rakendustes kasutatakse palju nn h¨ uperboolseid trigonomeetri- lisi funktsioone. Nendeks on ex - e-x sinh x = - h¨ uperboolne siinus ,
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
armunud. TATJANA: Sellepärast, et Nikolai Stankevitsile meeldid sina. (Ljubov hakkab vastu puiklema.) Meeldid jah, ta lollitas Natalie'd; Natalie rääkis meile. Loe edasi, Aleksandra! ALEKSANDRA: "Kogu selle armastuse juures, mida te tema vastu tunnete, ei suuda te märgata, et Mihhaili mehist ja jõulist loomust ahistab teie jah, mu sõbrad, teie piiratud progress objektiivsest maailmast transtsendeerumisel, milles te näete teda kuulake nüüd! üksnes kui oma venda " LJUBOV: Millega see Mihhail rahul ei ole? TATJANA: Vist sellega, et ta ei ole alati kõiges oma tahtmist 10 saanud.
arenguvajadused ning seejärel olema ka sotsialiseerumisagendiks ühiskonnas. Seadusnorm peab sisustama selle, mida ühiskond talle delegeerib reguleerida. Õigus toimib, kui tegemist on õigusega, mida ühiskond ootab , vajab ja võtab vastu ning tunnetab kui õiglast regulatsiooni inimeste sotsiaalse kooselu suhete reguleerimiseks; õigus ei toimi, kui tema näol on tegemist regulatsiooniga, mis ahistab suuremat või vähemat osa ühiskonna liikmetest või gruppidest just nende poolt tunnetavast õigusest tulenevalt meelepäraselt tegutseda. Seaduse legitiimsus on nende efektiivsuse põhieelduseks. Legitiimsus peab olema ühiskonnast tulenev. Diskursiivne iseloom legitiimsus peaks eeldatavasti regulatsioonile tekkima diskursiivse dialoogi käigus riigivõimu esindajate (seadusandja) ja kodanike (seaduse subjektide) vahel. Diskursiivne kommunikatsioon on aga riigi juhtimise ja kontrolli all.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
