molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31
Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist
suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on aeroobne lävi erinev, kuid maksimaalsest südamelöögisagedusest on see ca 60-75%. Sellise
suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on aeroobne lävi erinev, kuid maksimaalsest südamelöögisagedusest on see ca 60-75%. Sellise
kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid õigesti tehtuna aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt tõstab vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine oluliselt vigastuste tekkimise riski. Eelsoojenduseks on põhiliselt sörkjooks või liigesteringid, mis valmistab lihaseid venituseks. 6 5. Üldine soojendus Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus Täpselt sellises järjekorras need sooritada tulekski. 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks
· Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas · Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena , mis lagundatakse monomeerideks · Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, toimub loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool ) Piimhappekäärimine- toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigust, vesinikku ei eraldu Etanoolkäärmine- protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C
salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ● NAD- vesinikukandja AEROOBNE LAGUNDAMINE C6H12 O6 glükolüüs- NAD 2AT tsütoplasmavõrg H22 P ustikus (AN, AE) püroviinamarih ape NA 2. DH2 tsitraaditsükkel- C mitokontri O2 maatriksis (AE) 3. hingamisahel-
Sellise tegevusega kaasub tavaliselt kerge hingeldus ning soojatunde tekkimine. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab aeglane sörkjooks. Sellise tegevusega kaasub hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus on võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus, s.o. südame, veresoonte, kopsude ja lihaste võime funktsioneerida optimaalse efektiivsusega. KV liigid on painduvud, kiirus, tasakaal, aeroobne võimekus ehk võime pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid on aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus
tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega Kestus üle 30 - 50 min. Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad harjutused oleks näiteks kõndimine,jalgratasõit,ujumine ja sörkimine.
reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9. Iseloomustage lühidalt pärmirakkudes toimuvat, etanoolkäärimise etapile eelnevat protsessi (lähteühend, tinglik lõpp-produkt, anaeroobne või aeroobne protsess). 10. Kuidas hinnata etanoolkäärimise ,,sügavust" kvantitatiivselt?
Lagundatakse esmalt ensüümide abil monomeerideks. Seejärel toimub glükoosi järkjärguline oksüdatsioon, mille käigus vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel?Kuni 38 ATP molekuli Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?Glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon Kus rakus toimub glükolüüs?Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist?Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool. Mitu ATP-d moodustub käärimisel?Kaks Miks muutuvad treenimata lihased pärast intensiivset kehalist tööd või treeningut valusaks?
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, ku...
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees ano...
Metapolism on biokeelmiliste protsesside kompleks, mille kaudu on organism seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist, paljunemist. (assimilatsioon+dissimilatsioon) Assimilatsioon anapolism moodustuvad kõik organismis toimuvad biosünteesid. Autotroofid -organismid, kes kasutavad valgusenergiat, või redoksreakstoonidel vabanevat keemilist energiat (kemos.) Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüldatsioonil. Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesiku...
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus
Puhja 2011 Aeroobika Stiilid Low Impact aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur. Stiil oli valitsev aeroobika algaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata.
3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid
Piimahppekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterie elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P 2ATP). Piimahppest vabanemiseks kandub see maksa, kus piimhape lagundatakse hapniku ligipääsul püroviinamarihappeks (2piimhape 2püroviinamari + 4H). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2). AEROOBNE ANAEROOBNE Hapniku kasutamine: + - Järgneb: Tsitraaditsükkel Käärimine Salvestatakse: 2ATP 2ATP Saadused: Püroviinamarihape ja 4H Piimhape või Etanool ja CO2 2. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine
vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfiti või rauasooladega. Desinfitseerimisel hävitatakse patogeensed või muul viisil ohtlikud mikroorganismid. Vanasti kasutati selleks kloori, kuid tänapäevaks on mõistetud, et see on ohtlik, ning kasutatakse hoopis osooni ja UV-kiirgust. 16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks - Etapid o eelsetiti o aerotank aereeritud – hapnik, muda liikumine aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta o kõrge-
sotsiaalmajanduslikud tegurid – rahvuslikud ja rahulolekutaseme. kultuurilised eripärasd, elukoht, vanemate elukutse, haridustase, perekonna sissetulek Tasemed: - intensiivne 1-5, - kestvus 1-4, -sagedus 1-5. 4. vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid – Liigid: aeroobne, anaaeroobne ? perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi, kliima, aastaaeg, teiste huvide olemasolu Regulaarne kehalise aktiivsuse kasu: 5. varasema liikumise kogemus – teadmine, et liikumise-
ja mis on ühenduses tervisliku seisundiga. Seda on defineeritud seisundina, mida iseloomustab: - võime sooritada igapäevaseid toimetusi - tunnused, mis on seotud hüpokineetiliste haiguste väikese riskiga Tervisefitnessi olulised komponendid on keha massi indeks, kehaehitus, nahaaluse rasvkoe jaotuvus, vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna kõhu- ja dorso-lumbaarjõud ja vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk, maksimaalne aeroobne võimsus ja mahtuvus, glükoosi ja insuliini metabolism, vere lipiidide ka lipoproteiinide kontsentratsioon, süsivesikute ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes. Fitnessi komponendid. MORFOLOOGILINE KOMPONENT. Faktorid, mis on seotud mitmesuguste haiguslike seisundite ja suremusega. Kehakaalu suhet pikkusesse on sageli väljendatud keha massi indeksina. Kõrge ja väga madal keha massi indeks on seotud kõrge suremusega. Nõus ollakse sellega, et keha rasva %
liikumissüsteemi võimekust. 5 Aeroobne võimekus seisneb selles, kui kaua suudab keha mingi aja jooksul teatud tingimustes taluda kestvat kehalist pingutust. See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine. Eristatakse kahte liiki aeroobset tegevust: aeroobne ja anaeroobne. Aeroobne tegevus jooksmisel kestab kuni tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)
Organismide aine- ja energiavahetus Olulised füüsikaseadused termodünaamikast: I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste...
· Parandab kolesteroolinäitu · Tugevdab sidekudet ja kõõluseid · Taastab juukseid 1.4 Sisalduse tasakaalustamiseks Sekretagoogilisandi, homöopaatilist kasvuhormooni segu või suukaudselt manustatava polümeerimaatriksiga kasvuhormooni kasutamine sobib igaühele, kes on vanem kui 35- aastane. Neid kõiki võib kasutada iga päev, sest nad ei suru maha keha enda kasvuhormooni tootmist. Samuti on hea suurendada trenni osakaalu- nii aeroobne kui ka jõutrenn võivad kasvuhormooni sisaldust märkimisväärselt suurendada. Aeroobne trenn võin inimese kasvuhormooni 6 sisaldust suurendada koguni 200% võrra, jõutrnn suisa 400- 800% võrra. Kasvuhormoon mõjutab kõike alates lihaste/ rasva vahekorrast kuni juuste hallinemiseni. Noorusliku hormoontasakaalu taasloomist saab saavutada ksenoöstrogeenide toimete neutraliseerimisega ja bioidentsete hormoonide
5. Kust saavad elutegevuseks vajalikku energiat need organismid, kel pole võimalik kasutada orgaanilise aine oksüdeerimisest vabanevat energiat? Kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 6. Nimeta võimalikke elektronide aktseptoreid veekogus? (vähemalt 3) O2, Mn4+, Fe3+ 7. Nimeta võimalikke elektronide doonoreid veekogus? (vähemalt 3) Pinnases olevad orgaanilised osad, lahustunud anorgaanilised osakesed, CO 8. Milles seisneb aeroobne hingamine, anaeroobse hingamise ja käärimise põhimõtteline erinevus? Aeroobne hingamine organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga, kus O2 jõuab rakkudesse ning biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil.
· hingamise järgi 4. Treeningpulsi arvutamise valem: treeningpulss = 180 vanus 5. 3 soovitust tervisespordiga algajale. Põhjenda oma soovitusi. · treeni mõõdukalt, sest organismi energiavarud saavad otsa ning langeb ka vaimne sooritusvõime. · alusta soojendusega, sest see vähendab vigastuste ohtu ja parandab saavutusvõimet. · puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6. Mida tähendab aeroobne treening? Aeroobne treening on hapniku osavõtul toimuv liikumine, kui pulss on tõusnud umbes 60 protsendini maksimumist. Kui pulss tõuseb 70%ni maksimumist, hakkab lihastes moodustuma piimhape. Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib
Metabolismi joonis lk. 85 Dissimilatsioon on organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Näiteks tärklise lagundamine glükoosi molekulideks, valgud aminohapeteks, Assimilatsioon on organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine ...
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vban...
32% naistest. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada.
H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites) Lehe ehitus: ülakülje kattekude, põhikude (sammaskude (Fs), kobekude), alakülje kattekude,
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat
Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Kasutatud kirjandus www.inimene.ee Wikipedia.com Tänan kõiki tähelepanu eest! Küsimused: Mis mürkaine põhjustab Botulismi? a) Botulaan b) Butaan c) Botuliin Mis on botuliini eritava bakteri ladinakeelne nimetus? a) Clostridium botulinum b) Botulinus Clostridis c) Botulinus Maximus Millistkeskkonda vajab botulismi põhjustav bakter elutsemiseks? a) Aeroobne b) Anaeroobne c) Mõlemat Mis on haiguse põhisümptom? a) Hambavalu b) Lihashalvatus c) Vaegkuulmine Kuidas ravida botulismi? a) Antibiootikumidega b) Antitoksiinidega c) Kirurgilisel viisil
1. Kriipsuta läbi vale variant Anaeroobne glükolüüs on kiirem/aeglasem kui aeroobne glükolüüs ATP-d toodetakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsivesikuid lagundatakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsinikdioksiidi seotakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Hapnikku kulutatakse mitokndrites/kloroplastides/mõlemas 2. Täida lunk sobiva sõnaga Organismidel on võimalik energiat saada Päikeselt valgusenergiaga, Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest
laktaatne energiatootmise mehhanism ei ole käsipallimängus esmatähtis. See aktiveerub põhiliselt mängu alguses ning asendub järk-järgult aeroobsete mehhanismidega (Kotzamanidis jt.,1999). Kõrget aeroobset võimekust peetakse üheks fundamentaalseks osaks käsipallis. Pidev SLS'i mõõtmine annab võimaluse analüüsida, millised on füsioloogilised nõudmised vahelduva intensiivsusega spordialadel. Manchado ja Plateni (2011) teostatud uuringus leiti, et parem aeroobne võimekus tagas väljakumangijatel kõrgema liikumiskiiruse ja nad suutsid mängus rohkem kordi spurtida. Kõrgema aeroobse võimekusega mängijate füsioloogilised näitajad ei erinenud madalama aeroobse võimekusega mängijate näitajatest. Mängijatel, kes sooritasid rohkem spurte, oli ka korgem VO2max. Vastavalt mängupositsioonidele ei esinenud märkimisväärseid erinevusi maksimaalses SLS'is ja VO2max. Väravavahtide SLS oli mängu vältel 78,4}5,9% ja väljakumängijatel 86,5}4,5%
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9
energiat kui süsivesikutelt. (Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs)
14.Selgitage, a)milline on vitamiin A nimetus, b)mis on vitamiin A lähteühendiks/lähteühenditeks, c) milline on mitamiin A füsioloogiline toime, d) millistet toiduaneted vitamiin A sisaldub, millistes tema lähteühendid? 15.Selgitage, milline protsess kannab glükolüüsi nimetust ja iseloomustage seda järgmistest aspektidest: a) lähtesubstraat/lähtesubstraadid, b) kus/millises raku komartmendis glükolüüs toimub, c) kas protsess on aeroobne või anaeroobne + põhjendus, d) kui palju jam illises vormis on vaja protsessi käivitamsieks energiat? E) milline on protsessi neto-energiaallikas? 16.Milline ühend on glükolüüsi tinglikuks lõpp-produktiks? (NB! Struktuurvalem) Selgitage , miks see ühend on tinglik lõpp-produkt. 17.Krebsi tsükkel (alternatiivsed nimetused, sümbol) hõlmab ________ üksikreaktsiooni. Selgitage, a) milline on Krebsi tsükli vorm rakkudes= b)
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus
* Energia vahendamine organismis Mariel Teinlum Loo Keskkool 11. klass * Reaktsioonides vabanev energia talletatakse * Väikesed * Palju energiat sisaldavad * Orgaanilised ühendid * Keemilise energia salvestajad ja ülekandjad *Makroergilised ühendid * Adnosüntrifosfaat * Peamine universaalne energiavahendaja * Koosneb: 1) Lämmastikalusest adeniinist 2) Suhkrust riboosist 3) Kolmest fosfaatrühmast *ATP ehitus * Vabaneb kui ATP laguneb * Energia kasut. valkude sünteesimiseks, transpordiks * Kaotavad ühe fosfaatrühmadest * Kindel toimumise koht ensüümide abil *Energia ülekanne ATP abil * Energiarikkad, kuid nõrgad * 1 mooli ATP lagunemisel – 7,3 kilokalorit energiat * Pidev ATP juurdetootmine * Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100kg ATP-d! *Energia üleka...
arvelt umb 1 min, tekib piimhape mis on valus - Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min = energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut) - Energia allikad - Glükoos - Rasv - Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata) koormus En allikas Energia tootmine Vastupidavus koormus üle Enamalt rasv aeroobne 60 min Koormus 8-60 Rasv ja glükoos pooleks Valdavalt aeroobne 2-8 min Glükoos Aeroobne ja anaeroobne Koormus 45 sek kuni 2 min Glükoos Valdavalt anaeroobne Koormus kuni 10 sek ATP/KP Anaeroobne Füüsilise koormuse tagajärjel - O2 hulk väheneb - CO2 ja piimhappe tõus - Kehatemperatuuri tõus - Veresuhkru, glükogeeni langus
mida nim ka prootonpotentsiaaliks. Prootonpotentsiaali loomiseks kantakse elektron metabolismiradade vaheühenditelt ahelas ühelt tsütokroomi liikmelt teisele ning vabanevat energiat kasutatakse selleks, et (H+) prootoneid rakust välja pumbata. Selle tulemusena tekib erinevus raku sise- ja väliskülje laengu (elektrilises potensiaali) ja pH (keemilise potensiaali) vahel. Selleks, et tsütokroomi süsteem töötaks, on vajalik terminaalse elektroni akseptori olemasolu. Metabolism võib olla aeroobne, kui viimane elektroni akseptor on hapnik, või anaeroobne, kui viimane akseptor on orgaaniline või anorgaaniline (v.a. hapnik). Substraatide katabolism Bakterid on võimelised kasutama süsiniku ja energia allikana süsivesikuid, rasvhappeid, aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate. Energiat saadakse katabolismi (lõhustamis protsesside) abil. Vastavalt sellele, mis bakteriga on tegu ja mis keskkonnas bakter
monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) ® glükoos (monosahhariid) - Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 ® 6CO2 + 6H2O + energia · Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Glükolüüs jaguneb - Aeroobne glükolüüs: hapnikku on piisavalt - Anaeroobne glükolüüs: hapnikku ei ole piisavalt; moodustub etanool või piimhape · Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada).
Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja FADH2 energiat. Kokku toimub glükolüüsi käigus 10 reaktsiooni, mis on samad kõikides rakkudes, kuid erinevad kiiruse poolest. Produktideks on püruvaat, ATP ja NADH.
14. päev x - 0 15. päev x - 0 Tulemuste analüüs ja järeldused Tabelist on näha, et esimese rühma leivad hakkavad kiiremini hallitama, sest neil on hallitamiseks soodsamad tingimused(temperatuuril + 25 C ).Seega võime teha järelduse, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust, sest hallitus on aeroobne mikroob kellele meeldib soojus.Külmas toimub hallitamine aeglasemini. Kasutatud allikad Interneti aadress: http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/docbyalias/nav_foodsegm_solution _mapax_dryfood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
