Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena
olnud elektronid kantaske üle hapnikule--selle tulemusena saab O2 neg. laengu, seob endaga pos. laenguga Hiooni ning muutub veeks iga NADH2 molekuli kohta saab sünteesida 3 ATP molekuli ja iga FADH2 molekuli kohta 2 ATP mol.) KÕIGI PEALE KOKKU TEKIB 38 ATPD ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS AEROOBNE GLÜKOLÜÜS DISSIMILATSIOON? DISSIM. DISSIM. TOIMUMISKOHT tsütoplasma tsütoplasmas glükolüüs tsitraadits. + hingam.ah. reak. mitonkondris LÄHTEAINED glükoos + 2 ADP + 2 P glükoos + 2 NAD + 2 ADP + 2 P
Sõltub kui kiiresti parema koja seinas asuv rütmur impulsse välja saadab. Kui ühe tsükkli kestvus on 1 sekundi, siis kokkutõmbe sagedus on 60 korda minutis. Pulss on arteriseina võnkumine. Kõige aeglasem on silelihas (5 sekundit) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. 1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP) 2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb glüksoosi oksüdatsioon piimhappeni. Energiat tekib ainult 2 ATP jagu. Seega on energiavabanemine hapniku juuresolekul 19 korda effektiivsem. Anaeroobne töö saab olla lühiajaline, sest energiat ei jätku ja piimhappe põhjustab lihase kiire väsimise. Kui pingutus muutub intensiivseks siis võin aeroobne töö minne üle anaeroobseks
Kepikõnd. Põhisõnum: kolm gruppi naisüliõpilasi. Kehva kehalise võimekusega. Koormustestid: max pulss ühel tasemel. Maksimaalne kõnd oli 60% hapnikutasemest. Mittetreenitutel 80%. Kui intensiivsus väga madal, siis kõrgema tasemega sportlastele jääb sellest väheks. Janukustutaja. Mahlades rohkem suhkrut kui Cocas. Mineraalvees pole suhkrut. Pigem treeningueelselt juua rohkem kui spordijooki. KA positiivsed küljed: suureneb energiakulu, rasvkoe kadu, rasvavaba kaal, aeroobne töövõime, rasvarakkude lipplüüs. Kas ülekaal ei ole patoloogiline? Vältima peaks harjutusi, mille puhul tuleks kehakaalu edasi viia, nt käimine, jooksmine. Eelistatud rattasõit, ujumine, sõudmine. Minimaalselt 3 treeningut, kiirendame ainevahetust, aga kehakaal ei alane. Päevane energiakulu ei tohi olla alla 1200 kcal. see on vajalik organismi toimiseks. Mitte muuta toitumisharjumusi, vähendada ainult toidu kogust, rasvade, süsivesikute ja valkude vahekorda ei soovitata muuta
võivad liituda suuremateks helvesteks. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. (happelise reovee filtrimine läbi lubjakivi, sellele seebikibi või sooda lisamine, aluselisest reoveest süsihappegaasi läbipuhumine, sellele väävel-või soolhappe lisamine) Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 11. Aktiivmudaprotsess On aeroobne bioloogilien puhastusprotsess. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga (täpsemalt mikroorganismide biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus.
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude...
mügarbakterid reaktsioonides, mõnda muud ainet, näiteks liblikõieliste juurtel väävlit, nitraate või rauda. Anaeroobne hingamine ei ole sama tõhus kui aeroobne hingamine, kuid see mängib olulist rolli globaalses väävli-, lämmastiku- ja süsinikuringes. 2 Anaeroobsed loomad Kasutatud materjal:
2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Kokku võib tekkida glükoosi molekuli lagundamisel 38 ATP'd 2 anaeroobne + 36 aeroobne FOTOSÜNTEES Valguse energia muudetakse keemiliseks energiaks Assimilatsiooni protsess (sünteesiprotsess) 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI:
liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Aeroobikal on ka mitmeid erinevaid stiile ning mitmete stiilide puhul kasutatakse ka erivevaid abivahendeid. Selleks, et koormust suurendada on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, milleks võivad olla näiteks kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, bosu-pallid, fitpallid, hüppenöörid, treeningmatid ning palju muudki. Kummilindid on erineva värvi ja tugevusega
liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut)
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks. Toimub klorofüllis Fotosünteesi reaktsioonivõrrand: 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 Fotosüntees jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiks Valgusstaadiumis tõrjub päikeseenergia veest välja hapniku. Vabanenud energia paigutatakse ATP-sse. Pimedusestaadiumis sünteesitakse veest vabanenud H+ ioonidest ja CO2 molekulidest ATPsse paigutatud energia abil C6H12O6 O2↑ CO2↓ Valgusenergia→ → ATP → Valgusstaadium Pimedusstaadium H2O → → H+ → C6H12O6↓ Fotosünteesi tähtsus Taimedele 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kl...
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
ATP universaalsus - ATP toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil - Fosfageeni süsteem (10sekundiks, näiteks 100m sprint. Suudab ADP muundada sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad) - Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib piimhape. 1,5min näiteks 400m jooks) - Aeroobne hingamine (üle 2minuti, võimaldab mitu tundi pingutada, kuid lihaste pingutus ei ole sama intensiivne) Fotosüntees - protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergia abil orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks. Kloroplast - organell, kus toimub fotosüntees (taimed ja vetikad) *membraanides toimub fotosüntees tsütoplasmas (bakterid) - peamine pigment klorofüll (kasutab punases ja violetses lainepikkustel olevat valgust
kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Liigne treenimine ja dieedipidamine viitab tihti toitumishäirele, mis võib areneda anoreksiaks. PS! Regulaarne füüsiline koormus toob kasu nii südamele, ajule kui ka kogu kehale. Toitumine enne ja pärast treeningut Aeroobne Enne aerbooset- süsivesikud, rasvapõletuse eesmärgil vähem süüa. ca. 1h ennem trenni Aeroobse kestel- vesi, energiajook Peale aerbooset- valgud. Ka aeroobne treening tekitab organismis kataboolse olukorra ning treeningjärgselt tarbitud valgud panevad sellele punkti. Süsivesikutega peaks ootama ca. poolteist tundi. Tarbitavad süsivesikud peaks olema aeglaselt imenduvad, nt. kaerahelbed, rukkileib, yams, jogurt jms. Süsivesikuid peaks tarbima ca. 40 - 80 grammi (vastavalt kehakaalule)ning neid tuleks kombineerida valgurikka toiduga, nt. liha, munad vms. Jõutreening
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6
Lõhustumisreaktsioonide käivitamiseks kulub vähesel määral energiat, kuid eralduva energia hulk on oluliselt suurem. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on organismides tavaliselt tasakaalus. Erandid: Sünteesireaktsioonid on ülekaalus: 1)noores kasvavas organismis 2)raseduse ajal 3)kehakaalu tõusu korral Lõhustumisreaktsioonid on ülekaalus: 1)toidupuuduse, nälgimise korral 2)vananemise korral 3)haiguste korral Inimene on aeroobne organism, sest ta kasutab eluks pidevalt hapnikku. Aeroobne e hapnikuga ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus. Aeroobne ainevahetus: 1)lõhustatakse toitained lõplikult hapniku kaasabil, mille tõttu tekivad süsihappegaas ja vesi ning eraldub energia 2)suur osa energiast hajub soojusena, kuid osa sellest talletatakse 3)salvestatud energiat saavad organismid kasutada sünteesireaktsioonides, liikumisel, temperatuuri säilitamisel ja muus elutegevuses
min ja 15 min teha võimlemisharjutusi, treeningjärgne päev peaks olema kindlasti taastumiseks. Regulaarselt harjutades võiks treeningu kestvuseks olla juba 60-90 minutit. Treeningtsoonid kepikõnnil tervistav treening - 50-60% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 60 min- tervisespordiga alustajad rasvapõletustsoon 60-70% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 45 min- ülekaalulised, eakas inimesed aeroobne tsoon 70-85% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 30 min- regulaarselt harjutavad tervisesportlased Kepikõnniga alustajal on tasasel maastikul harjutades sobiv pulsisagedus 105 115 lööki/min, vahelduval maastikul 115 140 lööki minutis. Koormuse intensiivsus sõltub ka vanusest Järgnevad valemid võimaldavad välja arvutada optimaalse südame löögisageduse vastvalt vanusele. Maksimaalne võimalik pulsisagedus arvutatakse järgmiselt naistel 226 vanus
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Tundide eri nimetused vahelduvad lähtuvalt tunni eesmärgist, tunni sisust ja muusikastiilist. Aeroobika on alguse saanud USA-st, mistõttu enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel olevaid inglisekeelseid termineid. Kick box See on üks aeroobika paljudest stiilidest.
-Siis kui moni bakter on sattunud organismi.kaitseb ainult tuntute patogeenide eest. 6Vaktsineerimine?-vaktsi käigus viiakse organismi norgestatud haigsed, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda. 7Allergia?-ulitundlikkus 8Allergeenid?-ravimid, kemikaalid, 8ietolm, seente spoorid, tolmulestae väljaheited, koduloomade karvad. 9Miks tekib palavik?-kuna organism reageerib nakkustele, moodukas kehatemperatuud stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. 10Lihaste ATP allikad?-ATP, gl8kol88s, aeroobne hingamine. 11Energeetiline pidevus?-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud 13Rasvade , valkude lagunemine?-rasv-pideva aktiivsuse tulemusel.valg- organism omistab 5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju
Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud · neerutorukesed · maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude · südamelihas · silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs
Algne reaktsioon toimub tsütoplasmavõrgustikus, protsessi tulemusena saadakse püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) 2 ADP+ AP (glükoos) muutub 2 ATP (2 püroviinamarihape+ 4H), mille lagundamine jätkub tsitraalitsüklis. 2NAD +4H on 2NADH2 NAD- vesinikukandja, mis võimaldab vesinikuaatomeid kasutada hingamisahelas. Glükoosi lagundamisel võime eistada kolme etappi: glükoosi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela teaktsioone. Aeroobne glükolüüs(hapniku on piisavalt)- toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni. Anaeroobne glükolüüs e käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega, toimub hapniku pudumisel. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. FOTOSÜNTEES- taime rohelise osade rakkudes on rohelise värvusega aine-
· Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine Kui lähed esimest korda tundi... Vette minnes tuleks kõigepealt otsida enda jaoks sobiv sügavus, kui basseini põhi on kaldega. Edasi tuleb proovida treeneri juhendamisel teha harjutusi nii täpselt kaasa, kui seda treenitus võimaldab. Hea treener oskab tunni koostada selliselt, et soojenduse lõppedes oleks organism valmis aeroobseks tööks, et tunni aeroobne osa oleks sobival pulsisagedusel ja jõukohane kõikidele tunnis viibijatele, et jõuosa koosneks tasakaalustatud lihastreeningust ning tunni lõpuosas saaksid kõik koormatud lihased venituse läbi tagasi oma esialgse pikkuse. VESISPINNING See on viimane uudis basseini valdkonnas: traditsiooniline jalgrattasõit vee all. Ratas on
väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Ujumine on aeroobne treening - tavaliselt ujutakse pikka aega mõõdukal pulsil ning anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal. Õige on aga hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku ja ka väsimus ei teki nii ruttu. NEGATIIVSED KÜLJED:
vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustumine püruvaadini. Hapniku defitsiidi korral toimu anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. Glükolüüsi raja reaktsioonid toimuvad eukarüütostes rakkudes tsütosoolis. Tsitraaditsükkel Aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariidide, rasvu ja valke. Selle käigus
ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid. Glükoosi jagunemine toimub 3 vormis, leiab aset mitokondris. I. Glükolüüs, mis võib olla aeroobne või anaeroobne. II. Tsitraaditsükkel sidrunhappe sool. Toimub edasine lagundamine. Eraldub CO2 ja H2. H2 liidetakse hapnikuga, et saada vesi. III. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondri sisemuses. Glükoosi lõplik lagundamine võimaldab saada 36 ATP. Kokku on 38 ATP. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mis toimub rohelistes taimedes ja seisneb orgaanilise aine tootmises päikeseenergia abil ja mille kõrvalproduktiks on hapnik. See on ainevahetuse tüüp autotroofidel
6O2 Saadused 2 püroviinamarihapet 8NADH2 10 NAD 2 NADH2 2FADH2 2 FAD 2ATP 2ATP 32-34 ATP 2H2O 6CO2 12 H2O Tähtsus - AEROOBNE ANAEROOBNE Hapniku külluses Hapniku puuduses Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik Lähteained 1 Glükoosi molekul 1 Glükoosi molekul Saadused 2 kolmesüsinikulist 2 molekuli piimhapet
Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire pa...
metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid. Organismides talletatakse glükoosivarud tärklise (taimedes) või glükogeeni (loomorganismides) kujul. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, sest see toimub enamikus taime- ja loomarakkudes ühte moodi. Tsitraadireaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Aeroobne glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamrihappe molekuli, eraldub ka neli vesiniku aatomit. Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine. Lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Toimub lihaskoe rakkudes (hapniku puudusel) aga ka piimhappe elutegevuse käigus. Saadakse
organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5
pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus • Vere hapnikumahtuvuse tõus • Maksimaalne hapniku tarbimine • Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis) 13.Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist; lihased teevad tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Hapnikuvõlg tekib kui ületatakse aeroobne lävi. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Energiat toodetakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine Maksimaalne hapniku tarbimine viitab maksimaalsele hapniku kogusele, mida inimene on suure (intensiivse) või maksimaalse intensiivsusega treenides võimeline ära kasutama. Kopsude ja südame kõige energeetilisemal talitlusel saavad lihased ikkagi ainult kindla hulga hapnikku minutis. Sel juhul on tegemist hapnikulaega ehk hapniku
*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,
Bioloogia I lk 84-100. a) Metabolism, assimilatsioon, dissimilatsioon Metabolism- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga jaguneb assimilatsion ja dissimilatsioon. Dis-organismi kõik lagundamisprotsessid. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Sahhariidid esmane ja kõige kiirem energiaallikas. Ass- organismi kõik süntessiprotsessid. b) Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs- Aeroobne- tsütoplasmavõrgustikusm lagundatakse püroviinamarihape. Anaeroobne- ehk käärimine. Moodustub piimhape või etanool. c) Fotosüntees ja selle tähtsus- rohelised taimed sünteesivad süsihappegaasist ja veest. Selleks vaja valguskiirgust. Jaguneb valgus ja pimedusstaadiumiks. Vee fotooksüdatsiooni käigus eraldub hapnik, valik kõigi organismide hingamiseks.
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
-) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b)
10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks. Anaaeroobne bakter elab hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt. 13. Mida saavad inimesed teha, et bakterite elutegevust takistada? Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum ...
Organismide aine- ja energiavahetus 1. aeroobne glükolüüs hapniku olemasolul toimuv glükolüüs 2. anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel toimuv glükolüüs 3. metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP adenosiintrifosfaat universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest aine...
Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks. Soojuskiirgus - soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Treeningu füsioloogia organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min.) lõppeb piimhappe tekkimisega; aeroobne glükoosi lagundamine, lõppeb CO 2 ja H2O-ga (tundideks.) Pikaajaline treening tugevdab lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid. Refleksikaar närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju.
Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel SAADUS glükolüüs vesi, piimhape, glükolüüs 13.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB HINGAMISE REGULATSIOON INIMESEL. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel.
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt
energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi: Heksoosi kinaas, fosfoglükoosi isomeraas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas. Aeroobne glükolüüs on on glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobse glükoosi käigus tekib CoA. Atsetüül-CoA mängib olulist
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale
Treening südamelöögisagedus(HR) järgi. Jack ei saa aru ta on sama vana kui ta treeningukaaslane Joe. Mõlemad kasutavad tavalist 220 miinus vanus valemit oma maksimum HR leidmiseks. Nende arvutatud puhke, aeroobne ja anaeroobne treeningtsoon on identsed. Jack ja Joe isegi kasutavad sama firma pulsomeetrit ja alati treenivad koos sama intensiivsusega. Selle tempo juures Joe kannatab samal ajal kui Jack vaevalt higistab. Jack on selgelt parem sportlane va. võistlustel. Nad mõlemad treenivad valesti. Joe on õnneseen. Mõlemad 35 aastased sport klassi võistlejad on eksinud oma treeningtsoonide määramisel, arvutades need maksimum HR järgi. Isegi kui nad oleksid oma maksimum HR
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75oC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 m ja kõrgus 1,2-1,8 m. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
