Valemid s sk o g u v= t vk= t k ogu v=v0+at v=v0+gt v-v 0 v2 a= t ak = r ak=2*r a t2 2a v2 s=v0t + 2 s= v - v 2 2 ¿ s= 0 ¿ 2g * µ a t2 X=X0+v0t + 2 X=X0+v*t X=X0+s x=x0* sin *t 2g v 0 t +g t 2 h= ...
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia
· Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon
Energia liik, selle Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise Kasutamise puudused. paiknevad tootjad eksportijad importijad eelised keskkonna probleemis osatähtsus Nafta 40% Mootorkütuseks, 66% Lähis- Ameerika Saudi-Araabia Ameerika Kõrge kütte Merepõjast raske kätte taastamatu soojuse Idas Saudi-Araabia Norra USA väärtus, suurtes saada.Suur saastamisne, saamiseks, Ameerikas Venemaa Venemaa Jaapan kogustes vajab ümbertöötlust elektrienergiaks, 6% Mehhiko Inglismaa Saksamaa trantsportida kee...
Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? Kus toimub tegelikult hingamine. Kehaline aktiivsus eluviisi osana. Inimese elutegevuseks on pidvalt vaja energiat. Seda saadakse energiarikastest fosforiühenditest (ATP-st). Energiarikaste ühendite taastootmiseks on kaks võimalust: a) aeroobne tee, see lülitub sisse aeglaselt, kuid toodab energiat palju ja organismile ohtult; b) anaeroobne tee, mis on võimalik ilma hapnikuta, lülitub sisse kiiresti, annab vähem energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape). Kehalise tegevuse alustamisel saadakse energiat kõigepealt anaeroobsel teel. See toimub nii kaua, kuni hakkab tööle aeroobne ATP tootmine. Kui kehalise töö intensiivsus kasvab, ei suuda organism tagada ainevahetuseks piisavalt hapnikku, siis algab ka ATP anaeroobne tootmine. Sel juhul toodetakse hapnikku kahel viisil. Mida rohkem kasvab pingutus, seda olulisemaks muutub anaeroobse ainevahetuse osa ja seda rohke...
· Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. VALEMID
traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat transportida ka suure maa taha. 20. sajandi algul leiutati ja arendati sisepõlemismootorit. 4. Erinevate energiavarade eelised ja puudused võrreldes teiste energiavaradega.
Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli 5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,25 kg · 880 J/(kg·°C) · 105° C = 23100 J Jää soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( t...
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi.
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A töö,F - mõjuv jõud,s nihe,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu
Vaida Põhikool 9. klass Füüsika õpetus Vee, tuule, päikese ja biomassi energia Saskia Sõrmus, Rasmus Allikvee, Margus Poolma, Tamur Hans Terve Vaida, 2015 Vee-energia ● Vee energia tootmine on keskkonna sõbralik. ● Vee varude kasutamine energiaks pole maksustatud. ● Vee energiat saab kasutada suurtes kogustes kogumiseks. ● Ehitatakse vooluga veekogu äärde, mere suudmesse, koskede äärde. Pilt hüdroelektrijaamast Tuuleenergia ● Tuuleturbiidid toodavad elekrit ilma keemiliste ühendite õhkupaiskumiseta. ● Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast ning need ei koorma keskkonda.
Töö- f.s, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s Kasutegur- suurus, mis näitab kui suur osa kogu tehtud tööst moodustab kasulik töö. Võimsus- f.s, mis näitab kui palju tööd tehakse ajaühikutes. Tähis: N Ühik: W N= N= 500w- st ühe sekundi jooksul tehakse 500J tööd. Energia- f.s, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis: E Ühik: J Energia liigid: 1) Kineetiline energia - liikuva keha energia. Sõltub: 1) Massist 2) Kiirusest Tähis: Ek Ühik: J Ek= Kui mass suureneb mingi arv korda siis suureneb ka kineetiline energia sama palju. Kui kiirus muutub mingi arv korda siis muutub kineetiline energia sama arv korda ruudus. 2) Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia Tähis: Ep Ühik: J Ep= Energia jäävuse seadus:
Energia. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Energia: 1) on ühe keha või kehade süsteemi töö võimalik töö antud olekus. 2) töö tegemise võime A= F * S * cosa g=9,8m/s² l=jõuõlg A=F*s ; A=F*h h=kõrgus A=m * g * h s=teepikkus Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikust asendist. Ep = m * g * h Ühik 1J Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise. Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus.
Molekul- aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp
FÜÜSIKA TÖÖ JA ENERGIA JA PERIOODILISED LIIKUMISED Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub A = Fs·cos , kus A=töö 1J; F=jõud 1N; s= nihe 1m, cos =nurk Võimsus Võimsus on töö tegemise aeg , kus N=vöimsus 1W; A=töö 1J; t=aeg 1s Kineetiline energia Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist.
turistidele mõeldud, tegutseb Portorozis. Liinid ulatuvad Euroopa tähtsamate pealinnadeni. Sloveenias on seni olnud menuklas ka purilennundus. Sloveenia suurim kaubasadam on Koper. Siin randuvad laevad tervest maailmast.Kaup lossitakse ja saadetakse edasi ka praamidel või mööda raudteed. Koperi sadamat kasutavad ka Austria , Ungari, Tsehhi vabariik ja Slovakkia- need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid. Energia Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased .
vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
Alternatiivsed energiaallikad: hüdroenergia termiline energia Marvin Üürike Tallinna tehnikaülikool 23.10.2012 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Hüdroenergia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
muutub ühe ühiku võrra aja ühikus. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust, kuid ei sõltu voolutugevusest juhis. Induktiivsus sõltub veel juhti ümbriteva keskkonna magnetilistest omadustest. Induktiivsuse ühik on 1H(henri). Juhi induktiivsus on 1H, kui voolutugevuse muutumisel 1A võrra, ühes sekundis tekib temas eneseinduktsiooni elektromotoor jõud 1V. §23. Voolu magnetvälja energia Vastavalt energia jäävuse seadusele= voolu energia, voolu allika poolt voolu tekitamiseks kulutatud energiaga. Voolu lakkamisel see energiaeraldub mingil kujul. Pärast vooluringi sulgemist voolutugevus suureneb ja juhis tekib pööris elektriväli, mille suund on vastupidine voolu allika poolt tekitatud elektriväljale. Et suurendada voolutugevust väärtuseni I, peab voolu allikas tegema tööd pööriselektrivälja jõudude ületamiseks. Selle töö arvel suurenebki voolu magnetvälja energia
tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head; · Jääb üle ainult poliitiline tahe, mis paistab tulenevat eeskätt Eesti Energia poolt, kelle arvamus on, et tuuleenergiat edasi arendada pole soovitav. 5. Olukord mujal maailmas: · Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast; · Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast; · Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias; · USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on
Taastuvenergia ressursid Taastuvate energiaressursside energia esmaseks allikaks on päikeseenergia, mis jõuab Maale kiirgusenergiana. Maale kiirgusenergiana jõudev energiahulk on väga suur, see energia on elu aluseks Maal. Päikesekiirgus tekitab Maakeral terve rea erinevaid protsesse. Nende protsesside käigus päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks. Enamikel juhtudel peetakse taastuvateks energiaressursssideks tuuleenergiat, hüdroenergiat ja laineenergiat, aga samuti ka biomassi energiat (puitu, põhku) ja otsest päikesekiirgust, mille kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine
Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C.
. . . Click to edit Master text styles Second level . Third level Fourth level Fifth level - . , , . . . Click to edit Master text styles Second level Third level . Fourth level Fifth level . . . . . Click to edit Master text styles Second level . Third level Fourth level Fifth level . . , . . . . . . Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level Fifth level Thir...
mitte saabumine annab võimaluse temp. mõõtmiseks. Temp. on termodünaamilise tasakaalu kõige olulisemaks kriteeriumiks. keskkonna temp. suhtes , siis peab soojus eralduma süsteemist Tsur Tsur keskkonda - soojusefekt q on negatiivne - reaktsioon on Temp. on molekulide kineetilise energia väljundiks. Nullseadus: eksotermiline. Kui reaktsiooni tulemusena suletud süsteemis q sys,rev q sys kui kaks süsteemi a ja b on termilises tasakaalus kolmanda süsteemiga c, siis on nad omavahel tasakaalus. Kelvin on abs. temperatuur langeb keskkonna temp. suhtes, siis peab soojus
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg
8. klass. Probleem- ja arvutusülesanded (Töö, võimsus, energia) 1. Kas vesi teeb mehaanilist tööd, rõhudes anuma põhjale ja seintele? Miks? Automootoris lükkab gaas edasi kolbi. Kas gaas teeb mehaanilist tööd? Miks? 2. Kas raskusjõud teeb tööd, kui inimene veab enda järel horisontaalsel teel kelku? Miks? Too näide olukorrast, kus raskusjõud teeb tööd. 3. Millistel järgmistest juhtudest, tehakse mehaanilist tööd: a) vihmapiisk langeb maapinnale; b) õpilane istub laua taga ja lahendab füüsikaülesannet; c) auto sõidab maanteel; d) inimene seisab bussipeatuses ja hoiab käes rasket kohvrit; e) inimesed lükkavad lumme kinni jäänud autot, mis ei liigu paigast; f) Traktor künnab maad. 4. Egiptuse püramiidid on ehitatud 2 tonnise massiga lubjakiviplokkidest. Kui palju tööd tuli ehitajatel teha ühe sellise ploki viimiseks 146 m kõrgusele Cheopsi püramiidi tippu? 5. Kui palju tööd teeb pump, tõstes 1 vett (1 12 m kõrgusele? 6. Ema veab enda järel...
vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. Harris-Benedict’i valem: PAV, MEHED 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas 655,1+ (9,563* 55 ) + ( 1,850* 158)- ( 4,676* 35)= 1309,705 Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise. Mul on vaja igapäevane 60 min. jalutamise aktiivsus, selle pärast mu saadav energia ületab kulutatud.
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat.
ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus Keha võib olla nii potens
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra.
Loeng 7 materjalid.
toidualus , vahukoorepudel (metall), vaip, vannisool, vatt, videokassett, vihmavari, villased esemed, viltpliiats, vinüülplaat, võipaber (foolium), võtmed, õhuvärskendaja ümbris (plast), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed söögiriistad (plast), ühekordsed söögiriistad (puit), ümbrik (mullikilega vooderdatud). Järjest enam on viimasel ajal räägitud olmejäätmete kasutusest energia tootmiseks, mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus. Vähe oluline pole siinjuures fakt, et enamik Eesti elanikkonnast toetab tugevalt nii taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu kui jäätmete kasutust energia tootmiseks. Nimelt näitas 2009. aasta algul Emori tehtud uuring, et ligi 90% Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused jt) ja 80% pooldas olmejäätmete kasutust.
Mõttekaardi näidis, hõlmab liikumist ja selle ala liike. Näiteks trajektoor energia, mass, aeg, ruum, jõud.
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest
ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest.
The RRR rule Reduce- reduce your waste. That means, use alternatives to things that you would just throw away. For example: instead of paper cups and plates use ordinary plates. Reuse- Use thing that you have already got or give them to people who need those things. For example: glothes, use newspaper as a wrapping paper. Recycle- recycle thing. It does not take too long and it makes so much differencs Saving energy and your money Save electricity - people use a lot of electricity only because they forget or leave electrical appliances on. How: unplug everything that you do not use and do not forget to turn the light off Save water - Wasting water wastes electricity wich wastes energy. How: repair all leaky water mechanisms and if possible take shorter showers Saving energy and your money Save gasoline- It takes a lot of energy to operate a car. How: use other healthier al...
Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi. Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast. Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt plastiline põrge - põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi. m1∙v1+m2∙v2=(m1+m2)∙u (impulsijäävuse seadus kehtib) Kineetiline energia muutub peamiselt soojusenergujaks
Mehaaniliseks tööks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jüu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Energiaks nim. keha võimet teha tööd. Energia näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Kineetiliseks energiaks nim. energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt
ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS I. Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II
Tähtsaim töö elektri induktsioonivoolu suuna määramisel nn. Lenzi reegel. Sõltumatult Joule`ist jõudis 1842 aastal elektrivoolu soojusliku toime seaduseni. Peterburi Teaduste Akadeemia liige. Peterburi Ülikooli rektor. 1804 - 1865 James Prescott Joule Inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. Üks energia jäävuse seaduse avastajatest Avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Tema nime kannab energia, töö ja soojushulga mõõtühik 1J. 1818 - 1889 Joule´i Lenzi seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I Rt 2 A=Q A = I Rt 2
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused: · On jõukohadsed ainult rikastele riikidele, ehitamine kallis · Avarii korral katastroof · Tuumajäätmeid keeruline kahjustada
(m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral? Impulss : impulsi mõiste, ühik , millest sõltub , impulsi muut, imp. jäävuse seadus . Ülesanne Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 6 kg liiguvad teineteisele vastu kumbki kiirusega 2 m/s. Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad need kehad liikuma pärast põrget? TÖÖ JA ENERGIA Mehaaniline töö : töö valem, ühikud , positiivne ja negatiivne töö , raskusjõu töö , elastsusjõu töö, kasutegur. Ülesanne Kui suur töö tehakse 2 kg massiga keha tõstmisel 1 m kõrgusele kiirendusega 3 m/s 2 ? Võimsus : def., ühik, millest sõltub Ülesanne Vees tõstetakse kivi 5 m sügavuselt veepinnani. Kivi ruumala on 0,6 m 3, tihedus 2500 kg/m3. Leia kivi tõstmiseks tehtud töö. Ülesanne:
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine
Green Energy Program paid for and brought to by -Anja Bananja -Franz the Manz - And Just Chadrick Overview- What is Green Energy? Different Types? What is sustainability? German Green Energy Cost and Efficiency Recycling What is Green Energy? -It is energy resources that are renewable -Can be naturally replenished -Clean, Safe and not harmful to the environment (aka mother earth) Types of Green Energy Green Energy going cute Solar Power · Is produced by using photovoltaic cells, which capture sunlight and turns that into energy. Problems ? -The sun has got to shine -The cost of solar panels and the systems range between $20k-40k -The light from the sun produces a very small amount of energy Wind Power -These giant pinwheels spin from strong winds which spins ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
